2-07-29843
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Peet Teidearu
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-07-29843
Tsiviilasi
BIGBANK AS (endine ärinimi Balti Investeeringute Grupi Pank AS) hagi Katrina-Moonika Käsper vastu 36 805.01 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu); hageja lepinguline esindaja Siiri Ahi (isikukood: 48312032766); kostja Katrina-Moonika Käsper
mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.
13.08.2007. a esitas BIGBANK AS Tartu Maakohtusse hagi Katrina-Moonika Käsperi vastu 27.01.2006. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0600250/25tt alusel hageja poolt kostjale antud laenu võlgnevuse nõudes. Kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingujärgseid kohustusi (tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt maksegraafikule) hageja meeldetuletustele ja ülesütlemise hoiatusele vaatamata ning hageja ütles 03.01.2007. a avaldusega lepingu üles. Hageja palus hagiavalduses kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 36 805.01 krooni, millest 22 951.15 krooni on tagastamata krediidisumma, 3104.43 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 4105.01 krooni viivis, 4590.23 leppetrahv, 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 1254.19 krooni kahjuhüvitis. 28.08.2007. a tegi kohus määruse hagi menetlusse võtmiseks. Kohus kohustas kostjat hagiavaldusele vastuse esitama hiljemalt 15 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest ning hoiatas kostjat, et hagile tähtajaliselt vastama jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud kohtu poolt 22.09.2008. a Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kostja hagile ei vastanud. Hageja on 13.08.2007. a hagiavalduses on hageja märkinud, et kui kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud, palub hageja TsMS § 407 lg-st 1 ja 2 tulenevalt hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus kohustas 22.09.2008. a Ametlike Teadaannete kaudu kostjat vastama 14 päeva möödumisel alates hagi avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Kostja hagile ei vastanud. 13.08.2007. a hagiavalduses on hageja märkinud, et kui kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud, palub hageja TsMS § 407 lg-st 1 ja 2 tulenevalt hagi
tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne (14) päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Kohus märgib, et Riigikohus selgitas 14.01.2009. a kohtuotsuses nr. 3-2-1-120-08 tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse punktis 15,et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS § 415 lõige 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Kohus märgib ka, et riigikohtulahendis nr 3-2-1-120-08 punktis 13 kolleegiumi arvates ei hõlma tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise korral kahju ärahoidmise eesmärk endas kahjuna saamata jäänud intressi, seega ei saa kahju hüvitamist nõuda. Seega leppetrahvi 4590.23 ja kahjuhüvitist 1254.19 krooni hageja nõuda ei saa. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402). VÕS § 416 lõike 1 kohaselt krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tulenevalt VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist tuleb arvestada üksnes tagastamata krediidisumma pealt, s.o 22951.15 krooni pealt. Viivis on seega 219 päeva eest (22951.15 * 29.03% * 219/365). Kuna lepingu ülesütlemisel 03.01.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 107.38 krooni, kuid hageja ütles lepingu üles 03.01.2007 ja arvestas viivise arvestamist alates 04.01.2007, siis kokku tuleb viivist maksta 4105.01 krooni (107.38 + 3997.63). Hagihind määratakse TsMS §-i 133 lg 1 kohaselt põhinõude järgi. Seega on hagihind 22951,15 krooni. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud tarbijakrediidilepinguga (tl 13-14), tarbijakrediidilepingu maksegraafikuga (tl 15), Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimustega (tl 16-17), meeldetuletuskirjadega (tl 18-21), lepingu ülesütlemise avaldusega (tl 22) ning Balti Investeeringute Grupi Pank AS poolt kehtestatud hinnakirjaga (tl 23).
Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 113 lg 1, § 402, ja § 416 lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega BIGBANK AS hagi Katrina-Moonika Käsper vastu 36 805.01 krooni väljamõistmiseks osaliselt. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Peet Teidearu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.