Võlaõigus › Muud

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

12.04.2007. a esitas Urmas Kaio Tartu Maakohtule hagi R.I.X. Plekksepatööd vastu osa omandamise kohustuse tuvastamise ja rahalise hüvitise nõudes. 10.05.2004. a toimus AS R.I.X Plekksepatööd aktsionäride korraline üldkoosolek, mis otsustas kujundada AS R.I.X Plekksepatööd ümber osaühinguks. 10.05.2004. a seisuga kuulus Urmas Kaiole 1 126 AS R.I.X Plekksepatööd lihtaktsiat nominaalhinnaga 112 600 krooni, mis moodustas 23,8 % aktsiaseltsi aktsiakapitalist. Urmas Kaio ei olnud ümberkujundamisotsusega nõus ning esitas 10.05.2004. a aktsiaseltsi juhatusele avalduse, milles palus aktsiaseltsi ümberkujundamise teel moodustataval osaühingul omandada tema asendatud osa rahalise hüvituse eest vastavalt kehtivale korrale. 03.09.2004. a tehti äriregistrisse kanne AS R.I.X. Plekksepatööd järelepärimise küsimuses, millal OÜ R.I.X. Plekksepatööd kavatseb enda kohustust täita ning hageja osa omandada. 19.08.2005. a teatas OÜ R.I.X. Plekksepatööd juhataja Riho Käspri järelepärimisele vastuseks, et Urmas Kaiole kuuluva osa omandamine ja osa eest ÄS § 488 lg 1 sätestatud rahalise hüvituse maksmine ei ole äriühingu finantsmajandusliku olukorra tõttu võimalik, kuna reaalselt puuduvad rahalised vahendid nimetatud tehingu tegemiseks. Samas tegi OÜ R.I.X. Plekksepatööd Urmas Kaiole ettepaneku alustada läbirääkimisi Urmas Kaiole kuuluva osa võimalikuks omandamiseks kokkuleppelise hinnaga. Pooltevahelised läbirääkimised ebaõnnestusid, sest OÜ R.I.X. Plekksepatööd ei esitanud Urmas Kaiole andmeid selle kohta, kui suur oleks pidanud ÄA § 488 lg 1 tulenevalt olema Urmas Kaiole maksmisele kuulunud hüvitis ega võimaldanud ka Urmas Kaiol endal audiitori abiga hüvitise suurust välja arvestada. Käesoleva hetkeni ei ole OÜ R.I.X. Plekksepatööd teinud midagi selleks, et ÄS § 488 lg 1 sätestatud kohustust täita. Urmas Kaio palub tuvastada, et OÜ R.I.X. Plekksepatööd on kohustatud omandama Urmas Kaiole kuuluva OÜ R.I.X. Plekksepatööd osa 112 600 krooni suuruse hüvituse eest ja tegema selleks tahteavalduse võlaõigusliku osa müügilepingu sõlmimiseks ning osa omandiõiguse üleminekuks. Samuti palub hageja välja mõista OÜ-lt R.I.X. Plekksepatööd Urmas Kaio kasuks asendatud osa eest 112 600 krooni suurune hüvitus ja viivis hüvituse maksmisega viivitamise eest ajavahemikul alates 03.09.2004. a kuni kohustuse täitmise päevani arvestusega 0,025 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED JA MENETLUSE KÄIK

Kostja oma 18.10.2006. a vastuses (tl 23-24) võttis hagi hagejale kuuluva osa omandamise kohustuse ja hageja poolt nõutud hüvituse 112 600 krooni nõudes õigeks ja teatas, et pole ka varasemalt esitanud sisulisi vastuväiteid hageja nõudele osa omandamise ja hüvituse saamise kohta. Kostja seisukohta hagejale hüvituse väljamaksmise osas on kujundanud asjaolu, et kostja finantsmajanduslik olukord ei võimalda ilma tasumist ajatamata hageja osa omandada ja välja maksta hüvitust, mille suuruses ei ole pooled emotsionaalsel pinnal tekkinud esimeelsuste tõttu ka läbirääkimiste käigus jõudnud kokkuleppele. Kostja on hagiavalduse saamise järgselt teinud hagejale ettepaneku võimaliku kompromissi sõlmimiseks rahalise hüvituse 112 600 krooni ja

seaduses ettenähtud viivise maksmise kohta. Kuivõrd hageja nõuab viivist rohkem kui kahe aasta eest, milline summa kujuneks ebamõistlikult suureks arvestades põhinõuet, siis taotleb kostja viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja 162 alusel. Kohus tegi 24.10.2006. a hagi õigeksvõtmisel põhineva otsuse. Kohus tuvastas OÜ R.I.X. Plekksepatööd kohustuse omandada Urmas Kaiole kuuluva OÜ R.I.X. Plekksepatööd osa 112 600 krooni eest ja teha selleks tahteavalduse võlaõigusliku osa müügilepingu sõlmimiseks ning omandiõiguse üleminekuks. Kohus mõistis OÜ-lt R.I.X. Plekksepatööd Urmas Kaio kasuks 112 600 krooni ning viivise hüvituse maksmisega viivitamise eest ajavahemikul 03.09.2004. a kuni kohtuotsusega täitmise päevani Urmas Kaio kasuks. 30.11.2006. a esitas Urmas Kaio apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 24.10.2006. a otsuse peale. 22.02.2007. a otsusega rahuldas Tartu Ringkonnakohus Urmas Kaio apellatsioonkaebuse ning tühistas Tartu Maakohtu 24.10.2006. a otsuse ja saatis asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 07.06.2007. a esitas Urmas Kaio avalduse hagi nõude suurendamiseks ja hagi tagamiseks. Hageja teada olevate andmete kohaselt oli kostja varaline seisund ümberkujundamisotsuse tegemise ajal selline, et kostja likvideerimise korral oleks hageja saanud järelejäänud vara jaotamisel vähemalt 500 000 krooni suuruse summa. Hageja on endiselt seisukohal, et hüvituse täpse suuruse kindlaksmääramiseks on vajalik raamatupidamisekspertiisi läbiviimine, kuid seoses vajadusega hagi tagada, suurendab hagi nõuet. Hageja palub tuvastada, et OÜ R.I.X. Plekksepatööd on kohustatud omandama Urmas Kaiole kuuluva OÜ R.I.X. Plekksepatööd osa 500 000 krooni suuruse hüvituse eest ja tegema selleks tahteavalduse võlaõigusliku osa müügilepingu sõlmimiseks ning osa omandiõiguse üleminekuks. Samuti palub hageja välja mõista OÜ-lt R.I.X. Plekksepatööd Urmas Kaio kasuks asendatud osa eest 500 000 krooni suurune hüvitus ja viivis hüvituse maksmisega viivitamise eest ajavahemikul alates 03.09.2004. a kuni kohustuse täitmise päevani arvestusega 0,025 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. 07.07.2008. a määrusega määras kohus viia läbi raamatupidamisekspertiis (erikontroll). Samuti määras kohus esitada eksperdile küsimus: millise rahasumma oleks aktsionär Urmas Kaio saanud AS R.I.X. Plekksepatööd likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, kui AS R.I.X. Plekksepatööd oleks likvideeritud 10.05.2004. a enne aktsiaseltsi osaühinguks ümberkujundamist ja aktsiakapitali vähendamist? 14.11.2008. a avalduses palus hageja hagi nõuet vähendada ja tagastada enam tasutud riigilõiv. Arvestades eksperdihinnangut leiab hageja, et põhinõue on 284 153 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Äriseadustik (ÄS) § 478 lg 1 järgi äriühingu võib ümber kujundada teist liiki äriühinguks. 10.05.2004. a toimunud AS R.I.X. Plekksepatööd aktsionäride korralisel üldkoosolekul otsustati kujundada aktsiaselts ümber osaühinguks. Hageja AS R.I.X. Plekksepatööd aktsionärina ei olnud üldkoosoleku ümberkujundamisotsusega nõus. ÄS § 488 lg 1 järgi ümberkujundamisel võib ümberkujundatava ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole ümberkujundamisotsusega nõus, kahe kuu jooksul ümberkujundamise registrisse kandmisest nõuda, et uus ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest. Rahalise hüvituse suurus peab olema niisama suur kui raha, mida osanik või aktsionär oleks saanud ühingu likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, kui ühing oleks likvideeritud ümberkujundamisotsuse tegemise ajal.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejal on õigus saada hüvitist. Kostja on selles osas võtnud hagi õigeks (tl 23) ega ole ka hiljem hageja õigusele hüvitise saamiseks vastu vaielnud. Käesolevas asjas taotles hageja ekspertiisi läbiviimist, et välja selgitada hüvitise suurus. Eksperdiarvamuse 08.10.2008. a kohaselt oleks Urmas Kaio saanud AS R.I.X. Plekksepatööd likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel hüvitise 284 153 krooni (tl 127). Kuna hüvitis ümberkujundamisel peab olema sama suur, kui raha, mida aktsionär oleks saanud ühingu likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, kui ühing oleks likvideeritud ümberkujundamisotsuse tegemise ajal ÄS § 488 lg 1 ls 2 järgi, siis antud juhul on hagejal õigus saada hüvitist 284 153 krooni. Kohtul puudub alus kahelda ekspertiisi õigsuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 303 lg 2 kohaselt pärast eksperdiarvamuse uurimist võivad menetlusosalised kohtuistungil eksperdile arvamuse täpsustamiseks küsimusi esitada, kui ekspert on kohtusse kutsutud. Küsimused võib esitada ka eelnevalt kohtule, kes edastab need eksperdile. Antud juhul ei olnud pooltel pärast eksperdiarvamusega tutvumist sellele vastuväiteid ega küsimusi. 29.01.2009. a toimunud kohtuistungil kostja leidis, et ka kostjal on hageja vastu nõue asjade suhtes, mida hageja on kostjale toonud. Nimetatud asjaolu ilmnemine ei takista kohtul käesolevat lahendit tegemast. Kostja võib hageja vastu esitada nõudeid uutes menetlustes. Hageja hüvitise saamise õigus ning pooltevahelised muud lepingutest tulenevad nõuded ei ole antud juhul omavahel seotud. Samuti ei ole kostja istungil öeldud väiteid hageja kohustuste rikkumise kohta põhistanud, seega jätab kohus need väited tähelepanuta. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 järgi Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuna kostja on hüvitise maksmisega viivitanud alates 03.09.2004. a, on põhjendatud vastav viivisenõue hageja poolt. Kostja on taotlenud viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 alusel, põhjendades, et viivisesumma on ebamõistlikult suur (tl 23). VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda poole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohtupraktikas on ebamõistlikult suureks peetud viivist, mis ületab põhivõla. Ebamõistlikult suur ei ole viivis, mis moodustab kuni pool põhivõlast. Käesoleval juhul on põhinõue 284 153 krooni, viivis aga 127 770,18 krooni, seega alla poole põhivõlast. Viivise nõude esitamisel on hageja arvestanud seadusest tulenevat viivise määra. Viivisenõue seisuga 18.02.2009. a kujuneb seega järgnevalt: - 03.09.2004 – 31.12 2004, viivise määr 9 %, viivitatud päevi 484, viivis 34 382,51 krooni; - 01.01.2006 – 30.06.2006, viivise määr 9,25 %, viivitatud päevi 180, viivis 13 142,08 krooni; - 01.07.2006 – 31.12.2006, viivise määr 9,75 %, viivitatud päevi 183, viivis 14 083,33 krooni; - 01.01.2007 – 30.06.2007, viivise määr 10,50 %, viivitatud päevi 180, viivis 14 918,03 krooni; - 01.07.2007 – 31.12.2008, viivise määr 11 %, viivitatud päevi 549, viivis 47 666,67 krooni; - 01.01.2009 – 18.02.2009, viivise määr 9,25 %, viivitatud päevi 49, viivis 3 577,56 krooni; - kokku 127 770,18 krooni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.