Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. veebruar 2007 Tartu
Tsiviilasja number
2-06-21617
Tsiviilasi
U.K. hagi OÜ X vastu kohustuse tuvastamiseks ja hüvituse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 24. oktoobri 2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
U.K. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant-hageja U.K. , esindaja advokaat Cardo Soosaar
esindajad
Vastustaja-kostja OÜ X (registrikood xxxxxx)
Apellatsioonkaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord
Tühistada Tartu Maakohtu 24. oktoobri 2006 otsus tsiviilasjas nr 2-06-21617 ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
sama suur kui raha, mida osanik või aktsionär oleks saanud, kui ühing oleks likvideeritud jagunemisotsuse tegemise ajal. Eeltoodud sättest tulenevalt on OÜ-l X kohustus hageja osa omandada, mistõttu on hageja nõue põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 24.10.2006 seisuga on sissenõutav viivis 22 013.30 krooni. Arvestades viivitusperioodi pikkust ja võlasumma suurust, leidis kohus, et viivisesumma ei ole ebamõistlikult suur, kuna moodustab võlasummast vähem kui 20 protsenti. Edasise viise kujunemine sõltub kostjast endast.
§-le 488 lg 1 vastav hüvituse suurus. Seega nähtub ka kostja vastusest, et poolte seisukohad on hüvituse suuruse osas erinevad ning kostja poolt õigeks võetud 112 600 krooni suuruse hüvituse maksmise kohustus ei lõpeta hüvituse suuruse osas pooltevahelist vaidlust. Hagile esitatud vastuses ei võtnud kostja sõnaselgelt õigeks viivisenõuet, vaieldes sellele vastu põhjusel, et viivise summa on põhinõuet arvestades ebamõistlikult suur, ning taotledes viivise vähendamist mõistliku suuruseni. Seega oli poolte vahel endiselt vaidlus ka viivise suuruse üle. Kohus oleks pidanud edastama kostja vastuse hagejale ja nõudma hagejalt vastavalt TsMS §-le 396 hagi vastuse kohta kirjalikku arvamust. Hageja arvamusest oleks selgunud, kas ta nõustub kostja poolt omaks võetud hüvituse suurusega või taotleb endiselt ekspertiisi määramist. Kohus ei ole järginud TsMS §-des 2 ja 5 lg 1 sätestatud põhimõtteid, mistõttu otsus on ebaõige. Kuna asjas tuleb läbi viia raamatupidamisekspertiis, tuleb asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 2) Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, rahuldades hageja nõude ÄS § 448 lg 1 alusel, mis sätestab osaniku või aktsionäri õiguse hüvitusele eri liiki äriühingute jagunemisotsusega mittenõustumise korral. Kuna hageja nõude aluseks on asjaolu, et hageja ei olnud aktsionärina nõus OÜ X osaühinguks ümberkujundamise otsusega, oleks kohus pidanud kohaldama ÄS § 488 lg 1. 3) Kohus ei ole kohtuotsuse resolutsioonis märkinud tasumisele kuuluva viivise määra, rikkudes TsMS § 442 lg 5, mistõttu ei ole otsus selgelt arusaadav ega täidetav. Ka kohtuotsuse põhjendavas osas ei ole kohus märkinud, kui suur on väljamõistetud viivise määr.
Eelnevast tulenevalt ei olnud täidetud TsMS §-s 440 lg 1 eeldused hagi õigeksvõtmisel põhineva otsuse tegemiseks. Vastavalt poolte taotlusele lahendas maakohus asja kirjalikus menetluses. TsMS § 403 lg 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtukoosseis. Kui maakohus oleks järginud TsMS §-s 403 lg 1 sätestatud nõudeid ning võimaldanud pooltel esitada täiendavaid avaldusi ja dokumente, küsinud TsMS §-s 396 märgitud hageja arvamust kostja vastuse kohta, oleks pidanud selguma, et kostja ei ole nõus hageja nõudega. Maakohus on rikkunud TsMS §-s 5 lg 1 ettenähtud põhimõtet, mille kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Eelnevaga ei ole kohus taganud tsiviilkohtumenetluse ülesannet, lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku tähtaja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Õiged on vastustaja väited, et maakohus ei ole märkinud otsuses tasumisele kuuluva viivise määra, mistõttu ei ole otsus arusaadav ja täidetav. Kuivõrd tegemist oli äriühingu ümberkujundamisest tuleneva vaidlusega, siis on maakohus ebaõigesti hagi rahuldanud ÄS § 448 lg 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et ülalnimetatud menetlusõiguse normide rikkumised on olulised ning neid ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, tuleb vaidlustatud maakohtu otsus tühistada ning asi saata TsMS § 656 lg 2 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.