Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõue ja põhjendused Kostja kasutas hagejaga 01.07.2004 sõlmitud tähtajalise varaüürilepingu nr 55246 alusel Tartus Narva mnt 89 üliõpilaselamus asuvat tuba nr 524 ja tarbis kommunaalteenuseid. Kostjal tekkis hageja ees võlgnevus. Üürileping lõpetati temaga lepingu punktide 6.1.4. ja 8.2.3. alusel ennetähtaegselt 12.05.2005. Kostja lahkus üliõpilaselamust, jättes oma võla tasumata. Lepingu lõppemise kuupäevast jäi kostja üüri- ja kommunaalteenuste eest hagejale viiviseid arvestamata võlgu 2112.11 krooni. 28.02.2005, 15.04.2005 ja 29.06.2005 saatis hageja kostjale tema registreeritud aadressil tähitud kirjadega võlateatiseid, mille kostja jättis tähelepanuta. Kuni hagiavalduse esitamise hetkeni on võlasumma hagejale teadmata põhjustel tasumata. Varaüürilepingu punkti 5.2.10. järgi kohustus üürnik tasuma üürileandja poolt esitatud arved iga jooksva kuu 20. kuupäevaks. Lepingu punkt 6.1.4. annab üürileandjale õiguse nõuda üürnikult viivist tähtaegselt tasumata üüri ja kommunaalmaksete tasumisega viivitamise eest kokku 0.15% päevas tasumata summast. Kostja on käesolevaks hetkeks võlasumma tasumisega viivitanud kokku 777 päeva. Arvestades viivist 0.15% on viivissummaks (2112.11 x 0.15%) x 729 = 2461.66 krooni. Hageja loobub osaliselt viivisvõla nõudest ja nõuab kostjalt põhivõlasummaga võrdset viivisesummat, seega 2112.11 krooni. 03.07.2007 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista võla ning viivise kokku summas 4224.22 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on 05.02.2009 esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks käesolevas tsiviilasjas. TsMS § 322 lg 2 sätestab, et menetlusdokumendi võib saaja asemel toimetada kätte seda kortermaja haldavale korteriühistule, kus saaja elu- või äriruum asub, või kaasomandi eseme valitsejale või saaja üürileandjale, samuti ka saaja tööandjale või muule isikule, kellele saaja osutab lepingu alusel teenuseid. Hagimaterjalid on 08.01.2009 toimetatud kätte kostja tööandjale. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 20 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid. Hagi on tõendatud 01.07.2004 varaüürilepinguga nr 55246, 28.02.2005, 15.04.2005 ja 29.06.2005 teatistega võlgnevuste kohta, ning debitoorse võlgnevuse koondtabeliga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; nõuda kahju hüvitamist; taganeda lepingust või öelda leping üles; alandada hinda, ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse ja viivise kokku summas 4224.22 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagiavaldusest tulenevalt on hageja enda menetluskuludeks märkinud riigilõivu, määrab kohus kindlaks menetluskulud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 250 krooni. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.