Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE

04.12.2007. a esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS Tartu Maakohtusse hagi Sigmar Aule vastu 21.07.2006. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0601082/27st alusel hageja poolt kostjale antud laenu võlgnevuse nõudes. Kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingujärgseid kohustusi (tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt maksegraafikule) hageja meeldetuletustele ja ülesütlemise hoiatusele vaatamata ning hageja ütles 21.11.2006. a avaldusega lepingu üles. Hageja palus hagiavalduses kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 79000 krooni, millest 40000 krooni on tagastamata krediidisumma, 5419,25 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 11258,44 krooni viivis, 8000 krooni leppetrahv, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 14322,31 krooni kahjuhüvitis. Kostjale on kätte toimetatud hagimaterjalid Ametlike Teadaannete kaudu 15.04.2008( tl. 58) TsMS §317 alusel. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohtu korraldusel on kostja kustustud kohtusse samuti Ametliku Teadaandega 26.11.2008 ning teates selgitatud kohtusse tuleku kohustust ning ka kohtuss mittetuleku õiguslikke tagajärgi( tl. 63).Kostja kohtuss ei tulnud ega esitanud taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. 26.01.2009. a saatis hageja nõude täpsustuse, mida selgitas ka 02.02.2009. a toimunud kohtuistungil. Täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 70035,19 krooni, millest 40 000 krooni on tagastamata krediidisumma, 5419,25 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 23715,94 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ja 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Mõista kostjalt alates 26.01.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 27,13 % tagastamata krediidisummalt aastas. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Tagastada enamtasutud riigilõiv 1250 krooni. Seega hageja vähendas nõuet kostja vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Vastavalt TsMS § 444

lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus kohustas 26.11.2008. a Ametlike Teadaannete kaudu kostjat ilmuma kohtuistungile 2. veebruaril 2009. a, millele kostja ei ilmunud. Hageja tegi kohtuistungil taotluse kohtul hagi rahuldada ja teha kostja suhtes tagaseljaotsus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402). VÕS § 416 lõike 1 kohaselt krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tulenevalt VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud tarbijakrediidilepinguga (tl 15-16), tarbijakrediidilepingu maksegraafikuga (tl 17-18), Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimustega (tl 19-21), meeldetuletuskirjadega (tl 22-24), lepingu ülesütlemise avaldusega (tl 25) ning Balti Investeeringute Grupi Pank AS poolt kehtestatud hinnakirjaga (tl 26). Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 113 lg 1, § 402, ja § 416 lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Sigmar Aule vastu 70 035,19 krooni väljamõistmiseks. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Peet Teidearu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.