2-08-77229/2 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu esitas 18.11.2008.a kohtule hagi SDMTÜ vastu võlgnevuse summas 107 463,75 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue poolte vahel 17.11.2003.a sõlmitud äriruumi üürilepingust aadressil Tallinn, XXX asuva hoone esimese korruse ruumide nr 3-15,31 ja 32 kasutamiseks sportimise eesmärgil. Vastavalt kõnealusele lepingule kohustus kostja tasuma igakuiselt üüri 7 krooni iga ruutmeetri eest kuus. Kostja ei täitnud oma kohustust korrektselt. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt võlgnevuse välja mõista. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja menetluskulud 5750 krooni. Kostja tunnistas 28.01.2009.a esitatud kirjalikus vastuses hagi. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg 3 teisele lausele, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 esimese lause kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kostja on hagi õigeks võtnud. Seega tuleb hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista võlgnevus 107 463,75 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega on nimetatud sätte eelduseks asjaolu, et kostja ei anna oma käitumisega põhjust hagejale kohtusse pöördumiseks. Pole võimalik väita, et kostja ei ole oma käitumisega andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks, kuivõrd kostja jättis teadlikult poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevad kohustused täitmata. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja tasutud riigilõivu katteks välja 5790 krooni.