Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

magamistoa sein ja põrand. Elamu haldaja KOÜ e-kirja kohaselt põhjustas korteris nr 50 veekahjustuse külma- ja soojavee toruliigendite vaheline leke. Vabaõhumuuseumitee 4 elamu korteriomanikud on loonud korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks korteriühistu. Korteriühistu seadusest tulenevaks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh elamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Kuna tsirkulatsioonitorude hooldamine ja korrashoid oli korteriühistu mõjusfääris ning see on korteriühistu seaduslik kohustus, vastutab kahju tekitamise eest korteriühistu. Kostja on VÕS § 1043 alusel kohustatud kahju hüvitama. Hageja on kodukindlustuse lepingu alusel hüvitanud A. M. S 39 073 krooni (so kahjustada saanud korteri remondi maksumus lahutada kindlustusvõtja omavastutus 1000 kr). VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue ning kostjal tuleb 39 073 krooni hagejale hüvitada. Kahju hüvitamisega viivitamise eest taotleb hageja kostjalt välja mõista viivised seaduses sätestatud määras alates 02.11.2006.a. kuni kohustuste kohase täitmiseni.

KOSTJA VASTUS

Kostja 25.03.2008 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja leiab, et on korteriühistu seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks sõlminud lepingu K OÜ-ga. Haldaja poolt on hoonete igapäevast majandamist korraldama kinnisvarahaldur A K , kes omab kinnisvarahalduri IV kategooria kvalifikatsiooni, vastav tunnistus tõendab, et sellel isikul on konkreetses valdkonnas tegutsemiseks igakülgsed teadmised ja oskused. Kostja tellimusel ja haldaja järelevalve all teostatakse hoonetes hooldustöid üks kord kuus vastavalt standardile EVS 807:2004 „Kinnisvara korrashoiu tagamise tegevused“ ja tavapärasele praktikale. Hooldustööd hõlmavad ka veevarustus korrashoidu. Nii kostja kui haldaja poolt on kohustuste täitmine toimunud piisava hoolsusega. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oma teoga on kahju põhjustanud. Kostja ei nõustu hagejaga, et KÜS § 2 lg 1 on kahjunõude esitamise piisavaks aluseks. Kahju põhjuseks olnud toruliigendite vahelist leket ei oleks ka parima hoolsuskohustuse täitmisel saanud ette näha. Visuaalsel vaatlusel ei ole võimalik eelpool nimetatud leket tuvastada. hooned anti ekspluatatsiooni 24.03.2003.a., so 2 aastat enne kahjujuhtumi tekkimist. Enne seda teostas AS B veevarustuse süsteemi hüdraulilise katsetuse, süsteem tunnistati ekspluatatsioonikõlbulikuks. Lähtudes hea usu põhimõttest saab eeldada, et süsteemi eluiga on pikem kui 3 aastat. Kostja leiab samuti, et hagi on vastuolus kindlustuses kehtivate heade tavade ja põhimõtetega. Kindlustusvõtja korteriomanikuna on korteriühistu liige. Tagasinõude esitamisega kostja vastu esitati tagasinõue teiste hulgas ka kindlustusvõtja ja kahjukannataja vastu, mis on ilmses vastuolus kindlustuses kehtivate heade tavade ja põhimõtetega ning kannatanu suhtes ebaõiglane.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kostja leiab, et on elamut hallanud vajaliku hoolsusega ja kooskõlas kehtestatud standardiga ja tavadega ning ei ole kahju tekkimises süüdi. Kahju tekkimise ajal kehtis ehitaja garantii ning kahju hüvitamise nõue tulnuks esitada ehitaja vastu.

vajaliku hoolsusega ega ole kahju tekkimises süüdi. Kostja esitas kohtule OÜ-ga M (praeguse nimega K OÜ) 2004.a. Tallinnas aadressil asuva elamu suhtes sõlmitud haldusteenuse, avariiteenuse, elektrisüsteemi hooldusteenuse ja majahoidjateenuse osutamise lepingu (tl 32-39). Lepingu lisa nr 1 „Haldus- ja raamatupidamisteenuse sisu“ (tl 35) punkti 1.4. kohaselt hõlmas teenus hoonete konstruktsioonide ja hooneosade ning elamusiseste ja hoone juurde kuuluvate tehnosüsteemide plaaniliste hooldustööde teostamine iga-aastaste eelarvete alusel. Kohtule esitatud ülevaatuse aktidest nähtuvalt on elamu haldaja teostanud perioodiliselt ehitustarindite, sanitaartehniliste süsteemide, elektrisüsteemi ja soojussõlme ülevaatust. Sanitaartehniliste süsteemideülevaatuse sageduseks on määratud üks kord kuus. Aktidest nähtuvalt hõlmas ülevaatus muu hulgas külma- ja soojavee püstikute ja magistraalide lekete, tsirkulatsiooni olemasolu, sulgventiilide, kinnitite, tugede ja isolatsiooni kontrollimist. Kahju väidetava tekkimise ajal, 2005.a. veebruaris teostatud korralise kontrolliakti (tl 97) kohaselt tuvastati kontrollimisel, et veepüstikud ja magistraalid olid korras. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet, et elamu hooldustöid teostati kooskõlas kehtiva Eesti standardiga EVS 807:2004 „Kinnisvara korrashoiu tagamise tegevused“ ja tavapärase praktikaga. Tehnilise normi ja standardi seaduse § 2 lg 3 sätestab standardi mõiste: standard käesoleva seaduse tähenduses on üldiseks ja korduvaks kasutamiseks standardiorganisatsiooni poolt vastuvõetud dokument, mis sisaldab tehnilist kirjeldust või juhiseid tegevuse või selle tulemuse kohta ning mille kasutamine on vabatahtlik. Sama seaduse § 5 lg 1 järgi Eesti standard on Eesti standardiorganisatsiooni poolt vastuvõetud standard. Teenuse osutaja juhatuse liikmele AK on 2002.a. väljastatud kinnisarahalduri III kategooria kutsetunnistus ning 2007.a. IV kategooria kutsetunnistus (tl 40 – 41). Eeltoodu alusel kostjal oli õigus eeldada ning kohtul ei ole alust kahelda, et haldamisteenust osutati tavapäraselt vajaliku hoolsusega. Kuna tegemist oli uue, 2003.a. kasutusloa saanud elamuga, millel kehtis kuni 2005.a. detsembrini ehitusgarantii, puudub kohtul alus arvata (ja hageja ei ole sellele ka tuginenud), et seadusest tulenevate korteriühistu kohustuste täitmiseks olnuks vajalik elamu haldamisel rakendada erakordset hoolsust.

avatud oli vannitoaga külgnev sein, näha oli vill. Kohtuistungil on pooled kohtule kinnitanud, et kohtule esitatud fotodel on kujutatud sama, vannitoaga külgnev magamistoa sein, mingeid muid konstruktsioonide avamisi ei ole tehtud. Samuti tunnistaja seletas, et 2005.a. mai lõpus saatis A.S ehitajale J. R hinnapakkumise, et korter külaliste tulekuks korda saada, ehitaja hüvitas talvise seina avamise eest J. R . Asjas ei ole vaidlust selle üle, et 2005.a. mais ehitajaga peetud kirjavahetuses taotles A. S veekahjustuste kõrvaldamisega seotud kulutuste hüvitamist. Kohus leiab, et tunnistaja M seletused võivad olla osaliselt kantud soovist välistada hilisemat nõuete esitamist tema tööandja, elamu ehitanud AS K ja P vastu, sest 2005.a. detsembrini kehtis ehitaja garantii. Seetõttu kohus suhtub kriitiliselt tunnistaja M ütlustesse, et seinakonstruktsioonid olid kuivad ja värvikahjustused ei olnud põhjustatud niiskusest. Samas ei ole alust kahelda tunnistaja ütlustes, et tegelikku lekkekohta ei avastatud. Need ütlused on kooskõlas teiste tõenditega, millest nähtub, et lekkekohta otsiti korduvalt ning alles kahjustuste avastamisest 2 aasta möödumisel, 2007.a. on haldaja hagejale teatanud, et niiskumise põhjustas sooja- ja külmaveetorude liitmike leke. Seega on tunnistajate ütlustega tõendatud, et lekke põhjus ei olnud kergesti tuvastav ning algselt arvati, et niiskumine võib olla seotud vanni kasutamisega. Tunnistaja M ütlused tõendavad samuti seda, et A. S võttis kahjustuste avastamise järel ühendust ehitajaga, sest kahjustused tekkisid garantii ajal. Hageja taotles AS K & P kaasamist menetlusse kolmanda isikuna, kuid 14.10.2008 kohtuistungil loobus taotlusest, sest hageja võimalik nõue ehitaja vastu oleks aegunud.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.