Tsiviilasi nr.2-08-63532/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 16.veebruar 2009 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi OÜ Q hagi KÜ vastu kohustuse täitmiseks 11 564.00 krooni väljamõistmises, viivitusintresside nõudes ja menetluskulude hüvitamises tsiviilasja hind - 11 564.00 krooni kohtuistungi aeg - 26.jaanuar 2009 hageja OÜ Q , reg. xxx, asub xxx, istungil osales volitatud esindaja, D Lipatov kostja KÜ, reg. xxx asub xxx, istungil osales volitatud esindaja, advokaat Hannes Olli asjaolud OÜ Q ja KÜ sõlmisid 1.septembril 2007 koostöölepingu, mille esemeks oli erinevate teenuste osutamine xxx asuva ehitise teenindamisel, haldamisel, hooldamisel ja remontimisel (tl. 16). 29.oktoobril 2007 on OÜ Q ja KÜ vormistanud töö üleandmise akti 01A (tl. 10), millega on üle antud trepikodade vaheseinte ja välisustega seotud erinevad tööd. OÜ Q esitas 31.oktoobril 2007 korteriühistule xxxarve nr. 2-KU 11 564.00 krooni tasumiseks (tl. 11). Arve on tasumata. OÜ Q esitas 22.augustil 2008 korteriühistule xxxviivisarve nr. 2208A, mis on samuti maksmata (tl. 12). hageja nõue Hageja esitas 30.septembril 2008 Harju Maakohtule hagi, milles nõuab kostjalt tasuna tehtud töö eest 11 564.00 krooni väljamõistmist. Hageja väidab, et on sõlminud kostjaga koostöölepingu, mis kehtib. Hageja ei vastuta kostja esindusõigusega seotud probleemide eest; hageja on lepingu sõlmimisel tuginenud äriregistris kajastatud andmetele. Lepingu tühisuse tuvastamise asjaolud
puuduvad. Hageja väidab, et vahetas kostja tellimusel xxx asuva elamu välisuksed. Kostja on töö üle vaadanud ja pretensioonideta vastu võtnud. Töö on tehtud kokkulepitud kvaliteediga. Tellija ei ole enne kohtus vastuväidete esitamist esitanud töö kvaliteedi osas töövõtjale ühtegi pretensiooni. Kostja esitatud pretensioonid on hilinenud; hagejat ei ole töö ülevaatamise juurde kutsutud. Kostja vastuväited töö kvaliteedile on otsitud ja seotud kostja sisemiste probleemidega. Eksperdi arvamus ei ole objektiivne; selle metoodika on välja toomata; arvamusele lisatud fotolt ei nähtu väidetavad defektid; eksperdi kvalifikatsioon ja suhe asjasse on selgitamata. Hageja väidab ka, et ei ole kostjale kahju tekitanud. Kostja ei ole kahju tõendanud; kostjal puudub kahju hüvitamise nõue. Vanad, vahetatud välisuksed on kostja valduses. Kostja ei ole esitanud hinna alandamise avaldust. Kostja maksekohustus muutus sissenõutavaks 10.novembril 2007. Kostja on hageja arve kätte saanud, kuid jätnud selle eest tasumata. Kostja on maksega viivituses. Kostja on viivise arve kätte saanud; viivitusintresside nõue on 6 591.48 krooni. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et lepingu hagejaga on sõlminud kostja juhatuse liige, D.Š , kes põhjustas sellega kostjale kahju. Leping on sõlmitud teiste kostja juhatuse liikmete teadmata. Tehingu hinnas on kokku lepitud ilma erinevaid pakkumusi esitamata. Arves näidatud töö ja materjalide maksumus ei vasta tegelikkusele. Kostja väidab, et hageja on teinud töö, mille järele hagejal vajadus puudus. Ühistu koosolekutel ei ole sellise töö vajaduse üle arutatud ega seda otsustatud. Elamu mõttelise osa majandamise küsimused on üksnes üldkoosoleku pädevuses. Kostja väidab, et hageja esitatud koostööleping on tühine, kuna see on sõlmitud vastuolus heade kommetega. • Hageja ainuosanik ja juhatuse liige on lepingus kostjat esindanud juhatuse liikme isa (G.Š ). Tehingu sõlmimisel teadis kostja esindaja, et teda soovitakse juhatuse liikme ametist tagasi kutsuda. • Lepingus piiratakse kostja õigusi ülemääraselt. Kostjal puudus lepingu kohaselt õigus tellida teenust teistelt hagejaga samal tegevusalal tegutsevatelt ettevõtjatelt. • Kokkulepitud tasumäär ja selle iga-aastane tõus ei ole seotud konkreetsete teenustega; hagejal on õigus lisaks perioodilisele maksele esitada kostjale arve konkreetsete toimingute eest täiendavat tasu. • Lepingus sisaldub rida kostjale kahjulikke leppetrahvi kokkuleppeid. Kostja väidab, et hageja töö on ebakvaliteetne. Ehitise uksed ei ole maandatud, seintel ja põrandal kasutatud isolatsioonimaterjal pudeneb ja kukub välja. Uste kinnitus karkassile on ebapiisav, puuduvad vertikaalsuunalised vahekinnitused. Materjali ebaõigest kasutusest tingituna märguvad karkassi detailid, mis viib nende lagunemisele. Kostja väidab, et omab hageja vastu tasaarvestatavat nõuet. Hagejal on tehingu tühisusest tulenevalt kostja vastu ehitisse paigaldatud materjalide tagasinõudeõigus. Samas on hageja töö käigus hävitanud kostja vara, s.o.
utiliseerinud endised, heas korras olnud uksed. Elamu uksed vahetati 1999 aastal; eemaldatud uste maksumus oli 7 000 krooni. Kostjal on hageja vastu ehitiselt eemaldatud uste tagastamise või nende maksumuse hüvitamise nõue. Poolte nõuded tuleb tasaarvestada. Kostja väidab, et hageja viivise arvestus on ebatäpne. Väidetav kohustus ei muutunud sissenõutavaks enne täiendava tähtaja andmist. Seega saab viivist arvestada alates 28.augustist 2008. kohtu hinnang Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest.
milliseid majandus- või kutsetegevuses tavaks kujunenud käitumisreegleid (kombeid) on tehingu sõlmimisel rikutud. Võlasuhete dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt puudub kohtul õigus võrdsete partnerite vahel sõlmitud tehingusse sekkuda otstarbekuse või selle puudumise põhjendusel. Kostja etteheited on sisuliselt suunatud juriidilise isiku juhi lojaalsus- ja hoolsuskohustuse hindamisele, mis väljub käesoleva vaidluse raamidest. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja esile toodud väidetavalt kahjustavad tehingu tingimused ei ole seotud käesoleva vaidluse asjaoludega. Hageja ei soovi oma nõudele rahuldust kostja osundatud ebaotstarbekate või ebamõistlike tingimuste alusel. Hageja nõuab tasu konkreetse töö eest. Kostja arutlused muude lepingust tulenevate maksete või leppetrahvide põhjendatuse üle, ei mõjuta käesoleva asja lahendamist. Hinnates eeltoodu kogumis leiab kohus, et poolte 1.septembri 2007 koostööleping on siduv ning selle tühisuse tuvastamiseks alust ei ole.
kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul mittevastavust piisavalt täpselt. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski tuginedes lepingu mittevastavusele alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kostja on lepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses; kostja tegevusala on elamu majandamine ja hooldamine. Seega pidi kostja tellijana töö vastuvõtmisel selle üle vaatama ning esinenud puudusi piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644 lg. 1). Töö ülevaatamise ja puudustele osundamise ning täpse kirjeldamise kohustuse mõte on muu hulgas ära hoida vaidlusi hilisemalt tuvastatud puuduste tekkimise aja ja tekkepõhjuse üle. Kohus leiab, et kostja on minetanud puudustele osundamise õiguse. Kohus möönab, et töös esinevatest puudustest esmakordne teatamine hagile esitatud vastuväidetes võib tulla kõne alla (on põhimõtteliselt võimalik), kuid käesolevas vaidluses esile toodud asjaoludel tellijale mittelubatav ega ka mõistlikult vabandatav. Tellija on saanud töö oma valdusse 2007 oktoobris. Kostjal oli õigus ja võimalus töö vastuvõtmisel põhjalikult üle vaadata, mis on seadusest tulenevalt majandus- ja kutsetegevuses tegutseva tellija kohustus. Kostja osundatud väidetavad puudused on tavapärase vaatlusega tuvastatavad. Vaidlust ei ole selles, et kostja on xxx asuva elamu haldaja, millest lähtuvalt oli ja on kostjal objektile püsiv juurdepääs. Töö (objekt) on nähtav; hageja ei ole teinud ega saanudki töö iseloomust lähtuvalt teha mingeid takistusi objekti ülevaatamiseks. Kostja ei ole osundanud millelegi, millest saaks järeldada, et hageja varjas tellija eest töö kvaliteeti. Kostja ei ole esile toonud mingeid toiminguid, millest saaks järeldada töövõtja poolt lepingu süülist rikkumist ei tahtluse ega ka raske hooletuse vormis. Hageja on töös väidetavatele puudustele osundamisega viivitanud 2007 oktoobrist kuni 2008 novembrini, mis on rohkem kui aasta. Kohus hindab sellisel moel puudustele osundamist tasunõude rahuldamisest kõrvale hoidmisena. Elamu haldajana pidanuks kostja töös esinevaid puudusi koheselt tajuma ning nende kõrvaldamist nõudma, mida aga tehtud ei ole. Mõistlikult vabandatav võiks olla üksnes nendele puudustele osundamine, millest hageja ei saanud teada töö tavapärase vastuvõtmise juures. Seda aga tehtud ei ole. Kohus märgib, et ühistu juhatuse 13.novembri 2007 teatis nr. 15 (tl. 55) on adresseeritud ühistu liikmetele. Kostja seletuse kohaselt pandi teade välja elamu trepikodadesse. Juriidilise isiku organi ühepoolse otsusega ei saa lepingut muuta ega sellest tekkinud kohustusi lõpetada. Ka ei ole sellise otsuse tegemine hinnatav pretensiooni esitamisena kolmandale isikule. Kohus märgib ka, et kostja ei ole väidetavate puuduste olemasolu tõendanud. Kostja on töös puuduste tõendamiseks esitanud Nora Kasemaa Büroo ekspertiisiakti. Kohus hindab kostja tellitud ja esitatud ekspertiisiakti dokumentaalse tõendina. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg. 1 järgi on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on kohtuistungil võimalik esitada tajutaval kujul; lg. 2 järgi on dokumendiks ka menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isiku arvamus. Vaidlust ei ole sellest, et hagejat töö ülevaatamise juurde ei kutsutud. Kohtule ei ole akti koostanud isik ja tema kompetents teada; dokumendi koostanud isik, N S , ei kuulu riiklikku tunnustust omavate ekspertide nimekirja; seega puudub
kohtul alus eeldada temal ehitustehnilise ekspertiisi tegemiseks vastava kvalifikatsiooni olemasolu. Kohus ei ole nimetatule eksperdi õigusi ja kohustusi selgitanud ega hoiatanud teda TsMS § 303 lg. 5 alusel vastutusega teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest. Arvamuses on muu hulgas esitatud ka õiguslikke hinnanguid lepingule, mis ei ole eksperdi ülesanne. Eelnevast tulenevalt saab ekspertiisiaktina vormistatud dokumentaalsetele tõenditele omistada üksnes andmekandja tähenduse. Dokumentaalse tõendiga saab kinnitada või kummutada asjas tähendust olevaid andmeid, mitte aga anda hinnanguid. Kostja ei soovinud asjas läbi viia ekspertiisi vaatamata kohtu eelmenetluses antud selgitustele. Kohus märgib, et kostja esitatud dokumendis konkreetsuse puudumine ei võimalda sellest teha tõsikindlaid järeldusi töös puuduste olemasolu kohta. Dokumendis märgitud väidetavad kõrvalekalded ei ole positsiooniti seotud ühegi ehitusnormiga. Dokumendist ei nähtu, millise normiga võrrelduna on leitud, et uste kinnitus ei ole piisav; samuti millise normiga on vastuolus materjalide valik. Kostja ei ole osundanud, et oleks hagejalt tellinud uste maandamise töö; dokumendist ei nähtu millel põhineb järeldus, et selle töö sai teha ja pidi tegema tingimata uste vahetamisega sama isik samaaegselt. Dokumendis on osundatud võimalikele tekkida võivatele defektidele, mille tekkimist aga vaidluse käigus tuvastatud ei ole. Seega jääb dokument väidetavate puuduste osas oletuslikuks. Kostja esitatud fotod (arvamuse lisa) ei tõenda, et töö kvaliteet oleks madalam tavalisest või et uksed ei oleks otstarbekohaselt kasutatavad. Kostjal on vajaduse ilmnemisel õigus nõuda töövõtjalt garantiitööde tegemist. Hinnates eeltoodut kogumis leiab kohus, et hageja töö vastab tavalisele kvaliteedile ja kasutusotstarbele; kostja ei ole selles puuduste olemasolu tõendanud.
vastuvõtmise aktis on kostja esindaja muu hulgas aktsepteeritud ehitise endiste uste akumuleerimise ja utiliseerimise tööd ja märkinud akti selle töö hinna. Seega oli ka demonteeritud välisuste utiliseerimine töö sisuks, mille tegemist töövõtja poolt ei saa pidada lepingu rikkumiseks. Kostja väide selles, et hageja on uste äraviimisega omandanud kostja vara, ei ole kooskõlas esitatud tõenditega. Hageja seda väidet ei kinnita. Ainsa tõendina kajastab uste asukohta kostja enese esitatud dokument (ekspertiisiakt), milles on märge utiliseeritud uste asumise kohta kostja hoone trepikojas (akti punkt 4.1.1). Kohtule ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis seda teavet kummutaks. VÕS § 197 järgi on tasaarvestuse eelduseks tasaarvestatavate nõuete olemasolu; mõlemale poolele peab kuuluma õigus nõuda teiselt poolelt rahalise kohustuse täitmist. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest saaks järeldada temal hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõude olemasolu. Seega ei ole tasaarvestusele suunatud vastuväide põhjendatud.
kohus,
et
töövõtja
tasunõue
on
VÕS § 637 järgi muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest, kui pole kokkulepitud teisti. Töö on üle antud 29.oktoobril 2007. Hageja on esitanud tasunõude 31.oktoobril 2007 (arve nr. 2-KU) makse tasumise tähtajaga 10 päeva. Lepingu p.-s 3.7 ja 8.1 on kokku lepitud, et tellija tasub teenuse eest vastavalt esitatud arvele. Teenus on osutatud (töö on valminud) 29.oktoobril 2007. Hageja tasunõue muutus arve alusel sissenõutavaks 10.novembril 2007. Seega on kostja viivitanud arve tasumisega rohkem kui aasta. Hageja nõuab viivitusintressi 21.augusti 2008 seisuga, s.o 285 päeva eest. Hageja on viivise nõudes lähtunud lepingus kokkulepitud (p. 8.2) määrast, mis on võlgnetavalt summalt 23.128 krooni päevas. Kostja on viivise arvestust vaidlustanud viivitusintressi arves märgitud viivise määrast, mida kohus loeb arve sisu hinnates ekslikuks. Arve on esitatud kooskõlas lepingus sisalduva viivise määraga (23.128 x 285) 6 591.48 krooni tasumiseks. Inimlik eksitus arvel ei muuda lepingus sisalduvat kokkulepet. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kostja langes viivitusse alles pärast viivisearve esitamist. Hageja on tasunõude esitanud pärast töö üleandmist. Arvel näidatud maksetähtaeg on mõistlik. Hilisem viivitusintressi arve väljakirjutamine ei mõjuta kohustuse sissenõutavaks muutumise alust, milleks on käesoleval juhul töö üleandmine ja tasunõude esitamine. Hinnates eeltoodut leiab kohus, põhjendatud ja tuleb rahuldada.
et
hageja
viivitusintresside
nõue
on
menetluskulud Hageja on 30.septembri 2008 maksekorraldusega nr. 46 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 1 000 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 162 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162; 230; 272 lg. 1 ja 2; 434436; 438; 439; 441- 442; TsÜS §-st 5 ja VÕS §-st 3 p. 1; 5; 6; 76 lg. 1; 82 lg. 7; 100 lg. 1 p. 1, 3 ja 6; 127 lg. 1 ja 4; 128; 197; 635 lg. 1; 637; 638; 641 lg. 1 ja lg. 2; 643; 644 lg. 1 ja 3 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista välja KÜ xxx OÜ Q kasuks 18 155.48 (kaheksateist tuhat ükssada viiskümmend viis) krooni, s.h. 11 564.00 krooni kohustuse täitmiseks ja 6 591.48 krooni viivitusintressidena. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitada, et seaduses ettenähtud tähtaeg kulgeb sõltumata menetlusabi taotluste lahendamisest. Menetlusabi saamiseks õigustatud subjektil tuleb taotluse esitamisega koos teha menetlustoiming, mille tegemiseks abi taotletakse. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.