Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. veebruar 2009, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-08-63357
Tsiviilasi
AS Krediidikassa hagi Marju London vastu 23 816.30 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende hageja AS Krediidikassa, rk 11344317, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn; esindajad hageja esindaja Raul Feldman, Julianus Inkasso OÜ, Jõe 3, 10151 Tallinn; kostja Marju London, Menetlus
kirjalik
Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1, 2, 3, 415, kohus o t s u s t a s:
tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.
teha.
Kaja
võib
esitada
tagaseljaotsuse
Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kohtuotsusele on hagejal õigus selle rahuldamata jäetud osas esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 13.08.2007 laenulepingu, mille punkti 1.1.1 kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 15 000 krooni, mille kostja kohustus hagejale koos intressidega tagastama lepingus toodud tingimustel. Hageja kandis laenusumma 15 000 krooni kostja arveldusarvele 13.08.2007. Pooled leppisid vastavalt lepingule kokku laenu kasutamise eest intressi, laenusaaja poolt tähtaegselt tagastama jäänud summa korral viiviste tasumise kohustuse ning lepingu lisas nr 1 laenu tagastamise graafiku. Kostja ei täitnud maksegraafikuga võetud kohustust tagastada laenusumma maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel. Hageja saatis kostjale võlateatise, millele kostja reageerinud ei ole. Vastavalt laenulepingu punktile 5.1 kostja poolt lepinguga võetud kohustuse täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel on laenuandjal õigus nõuda kostjalt igakordselt leppetrahvi. Vastavalt laenulepingu punktile 4.1.2 ütles hageja laenulepingu üles ning saatis kostjale teatise laenulepingu ülesütlemisest. Kostja ei ole laenusummat tagastanud ega hageja poole pöördunud. 29.09.2008 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla summas 14 590.69 krooni, leppetrahvi 5100 krooni, intressi 2063.13 krooni ning viivise 2062.48 krooni, kokku 23 816.30 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on 10.02.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kostja on hagimaterjalid 15.01.2009 isiklikult kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 20 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on osaliselt võimalik osaliselt rahuldada tagaseljaotsusega, kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid. Hagi on tõendatud 13.08.2007 laenulepinguga ning selle lisadega, 25.04.2008 teatega võlast ning 19.05.2008 ülesütlemisteatisega.
TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja taotleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata Kohus leiab, et hagi tuleb antud juhul jätta rahuldamata osas, mis puudutab leppetrahvi väljamõistmist kostjalt summas 5100 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Seega ei ole hagejal antud juhul võimalik nõuda kostjalt leppetrahvi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 367 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse, intressi ja summas 18 716.30 krooni. Kohus jätab hageja nõude rahuldamata osas, mis puudutab leppetrahvi summas 5100 krooni väljamõistmist kostjalt. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb hageja ja kostja vahel jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 18 716.30 krooni ulatuses, mis moodustab ligikaudu 78.5% algsest nõudest (18 716.30x100/23 816.30=78.5). Seega tuleb menetluskulud jätta 78.5% ulatuses kostja ja 21.5% ulatuses hageja kanda. TsMS § § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on palunud hagiavalduses kostjalt välja mõista menetluskulud konkreetse summana 7750 krooni (riigilõiv 1250 krooni ja õigusabikulud 6500 krooni). Seega määrab kohus kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, milleks on lähtuvalt eeltoodust 78.5% hageja poolt taotletud summast ehk (7750x78.5/100) 6083.75 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata 21.5% osas, summas 1666.25 krooni. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.