Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.02.2009.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-54982
Tsiviilasi
OÜ A hagi MMvastu 9 799,90 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja – OÜ A (reg.kood xxx) Hageja lepinguline esindaja K Tammik
esindajad
Kostja – MM(isikukood xxx) Istungi toimumise aeg
Resolutsioon
26.01.2009
Hagi jätta rahuldamata. Hageja menetluskulud jätta tema menetluskulud jätta hageja kanda.
enda
kanda,
kostja
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmis EAS (endised ärinimed R AS, E M AS) kostjaga 26.10.1995.a.liitumislepingud nr 1846 ja 1847. Liitumislepingute järgi kohustus EAS osutama kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas hageja poolt regulaarselt esitatud arvetel. Esitatud arvete ulatuses kasutas kostja teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata. Kostja põhivõlgnevus moodustab 4 900,45 krooni. EAS loovutas nõude, millele lisanduvad ka viivised kostja vastu hagejale Kuna lepingu järgi kohustus kostja tasuma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni, siis nõuab hageja viivise tasumist summas 4899,45 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 4900,45 krooni ja viivised 4899,45 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 1997.a. ning nõue on aegunud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda.
Asja materjalidest nähtub, et R E AS ja kostja sõlmisid 26.10.1995.a. liitumislepingu (tlk 19) ja liitumislepingu nr 0001846 (tlk 84). Kostjale esitati 04.11.1997.a. arved (tlk 86 ja 88) maksetähtajaga 18.11.1997.a.; 04.12.1007.a. arved (tlk 91 ja 93) maksetähtajaga 18.12.1997.a.; 04.01.1998.a. arved (tlk 96 ja 98) maksetähtajaga 18.01.1998.a.; 04.02.2008.a. arved (tlk 101 ja 102) maksetähtajaga 18.02.1998.a. Asjas puudub vaidlus selles, et eelnimetatud liitumislepingutest tulenevad nõuded on loovutatud hagejale. Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Kuni 30.06.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Alates 01.07.2002.a. kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja nõue tuleneb tehingust. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse kohtusse14.05.2008.a. Seega oli TsÜS § 146 lg-st 1 tulenev aegumistähtaeg hageja poolt kohtusse pöördumisel möödunud. Hageja on asjas tuginenud ka sellele, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult, ning sellest tulenevalt on aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 4 järgi pikem s.o. 10 aastat. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud
üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Eeltoodust järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Süü, s.h. tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele. Tahtlus kohustuse rikkumisel on sisustatud VÕS § 104 lg s 5, s.o õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega pidanuks hageja tõendama, et kostja kavatsused suunatud sellele, et hageja jääksid saamata teenuste osutamise eest saadaolevad summad. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-tele 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Tahtlik kohustuste rikkumine oleks ilmses vastuolus hea usu põhimõttega, kuid kostja pahauskset käitumist tuleks hagejal tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Asjast nähtub, et poolte vahel olid erimeelsused tasumisele kuuluvate summade suhtes, kostja on seisukohal, et temale esitatud arved ei olnud arusaadavad. Kohus leiab, et aegumise regulatsioon kaotaks tähenduse, kui lugeda hageja poolt esiletoodud asjaolusid automaatselt tahtlikuks tegevuseks ja kohaldada seetõttu pikendatud aegumistähtaega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja poolt kohustuse tahtlik rikkumine ei ole tõendamist leidnud. TsÜS § 142 lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Peale nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmist. TsÜS § 144 järgi koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kuna kostja on esitanud aegumise väite ja asjas on tõendamist leidnud, et hageja esitatud nõue on aegunud, siis leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses sarnane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, lg 3 järgi hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.