Tsiviilasi nr.2-08-77753
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-08-77753
Tsiviilasi
X AS hagi R. M. vastu tasumata maksete 8 742,70 krooni ning viiviste nõudes. Hageja: X AS ( reg.kood xxxxxxxx; asukoht: xxxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) Hageja volitatud esindaja: E. P. Kostja: R. M. ( is.kood xxxxxxxxxxx eluk: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Juhindudes TsÜS §5 ning KOS §13 ning AÕS §75 ning VÕS §76, §101 lg.1 pp.1,3 ja TsMS §142 lg. 1, 162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi R. M. vastu täies ulatuses. Välja mõista R. M. üüri ja kommunaalmaksete võlgnevus seisuga xx.11.2008.a summas kümme tuhat üheksakümmend üks ( 10 091) krooni ning menetluskulud summas 650 krooni X AS-i ( a/k xxxxxxxxxxxxxx, AS SEB Pank) kasuks. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (11.02.2009.a.) Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.
Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja üürilepingu alusel hagejale kuuluvat eluruumi aadressil: xxxxx linn, xxxxx korter xx. Üürileping nr xxx hageja ja kostja vahel sõlmiti 29.08.2005.a tähtajaga 01.09.2005.a – 31.12.2005.a ning üürileping nr xxx sõlmiti 30.12.2005.a tähtajaga 01.01.2006.a – 30.06.2006.a. Viimase üürilepingu tähtaja möödudes jätkas kostja korteri kasutamist. VÕS § 310 kohaselt, kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Hageja oli teadlik, et kostja jätkas asja kasutamist, kuid ei nõudnud pinna vabastamist, seega muutus üürileping nr xxx, 30.12.2005.a. Hageja kinnitab, et seisuga 18.11.2008.a. moodustas kostja üüri ja kommunaalmaksete võlgnevus 8 742,70 krooni ning viivis 1 348,30 krooni. Võlgnevus on tekkinud perioodil detsember 2005.a kuni august 2008.a. Hageja nõuab kostjalt üüri ja kommunaalmaksete võlgnevuse 8 742,70 krooni ning viivise 1 348,30 krooni väljamõistmist Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 3, § 113 lg 1; 310;
2 (3)
lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule; üürilepingud, käive üürnikuga, kostja avaldus, volikiri, põhikiri (tl 3-11). Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks 10 091 krooni välja mõista. Menetluskulud TsMS § 174 ’ lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskuludena kostja välja mõista riigilõiv 650 krooni hageja kasuks.
Aare Kaldma Kohtunik 11.02.2009.a.
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.