Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevale järgnevast päevast. Hageja nõue

Hageja esitas 18.06.2008.a hagi T F vastu kokku 2 331,81 krooni nõudes. 08.07.2008.a esitas hagiavalduse täpsustuse. 09.05.2006.a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr xxx, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 5 000 krooni. Vastavalt lepingule oli intressimäär 19% aastas. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi, saatis hageja kostjale 12.09.2007.a lepingu ülesütlemise teate, milles hageja teatas, et juhul kui kostja ei tasu oma lepingust tulenevat võlgnevust koos intresside ja viivistega hiljemalt 27.09.2007.a, on hageja sunnitud lepingu ennetähtaegselt lõpetama. Vaatamata sellele ei kustutanud kostja oma lepingust tulenevat võlgnevust nõutud tähtajaks. Hageja tugineb viivise nõudmisel lepingu p 10.1 ning arvestas viivist alates 05.01.2007.a kuni 17.06.2008.a. Vastavalt lepingu p 13.3 kohustub kostja, hageja poolse lepingu ülesültemise korral, hageja nõudmisel maksma ühekordset trahvi kuni 1% varaliste kohustuste summast. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja lepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud. Kostja võlgnevus hageja ees moodustub kokku 2 331,81 krooni, millest põhiosa 1 712,18 krooni, intress 385,11 krooni, viivis 202,95 krooni ja leppetrahv 31,57 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku summas 2 331,81 krooni ja viivis protsendina põhinõudest, s.o 1 712,18 kroonilt alates 18.06.2008.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 määras (EKP intress + 7% aastas). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulu kokku summas 1 644 krooni, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv summas 250 krooni, väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 200 krooni ja hageja esindaja kulu summas 944 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Kostjale T F on menetlusdokumendid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 25.11.2008.a. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokumendid on kostjale kätte antud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele vastanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda leping üles ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 I lause kohaselt leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist.

VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kostjalt T F tuleb AS-i H kasuks välja mõista võlgnevus kokku 2 331,81 krooni, millest põhivõlgnevus 1 712,18 krooni, intress 2385,11 krooni, viivis 202,95 krooni ja leppetrahv 31,57 krooni ja viivis protsendina põhinõudest, s.o 1 712,18 kroonilt alates 18.06.2008.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 määras (EKP intress + 7% aastas). Menetluskulud Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 944 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud probleemkrediidi komitee otsuse (t lk 58) ja kulu arvestuse (t lk 59). Kohus leiab, et nimetatud summa on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 250 krooni, riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 250 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu summas 200 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjatelt solidaarselt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 1 644 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.