Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist; 3.4 TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt 30. novembril 2004.a. sõlmisid Oleg Ilnitski ning Jaanus Epro laenulepingu. Laenulepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 285 000 krooni. Laenulepingu punkti 3 kohaselt oli laenusumma hagejale tagastamise tähtajaks määratud 04. august 2007.a. Septembris 2007.a. tagastas kostja laenusumma osaliselt, nimelt 10000 krooni. Ülejäänud laenusumma, 275 000 krooni, jäi kostja poolt hagejale tagastamata vaatamata sellele, et laenusumma tagastamise täheaeg oli juba möödunud ning hageja palus kostjat täita oma kohustusi laenusumma tagastamise osas. 19. oktoobril 2007.a. saatis hageja kostjale võlateatise, millega palus kostjat viivitamatult tasuda laenusumma 275000 krooni. Samas hageja palus kostjat tasuda viivised, mis seisuga 18.10.2007.a. moodustasid kokku 6297,13 krooni. Seisuga 28.12.2007.a. viiviste arvestuse kohaselt moodustavad viivised kokku 12126 krooni. Kostja kohustus muutus laenusumma tagastamise osas sissenõutavaks alates 05. augustist 2007.a. Kostja rikkus oma kohustust laenusumma tagastamise osas, nimelt jäi täitmata hagejaga sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus, kuna laenulepinguga määratud laenusumma tagastamise tähtpäeval ega hiljem ei tagastanud ta hagejale hageja poolt kostjale antud laenusummat. Hageja palub täiendatud hagi eseme kohaselt: välja mõista kostjalt Jaanus Epro hageja Oleg Ilnitski kasuks kostja poolt tagastamata laenusumma osa summas 275000 krooni; välja mõista kostjalt Jaanus Epro hageja Oleg Ilnitski kasuks seisuga 28.12.2007. a. kindla summana arvestatud viivised summas 12126 krooni; välja mõista kostjalt Jaanus Epro hageja Oleg Ilnitski kasuks viivised määras 0,03% põhinõudest päevas, mis arvestatakse alates 29.12.2007. a. kuni põhinõude täitmiseni. Kostja esialgse vastuse kohaselt ei pea tema hagi põhjendatuks, kuna hageja on kirjutanud kostjale paberi, millega tõendab isiklikult, et see laenuleping on kehtetu. Kostja esindaja vastuse kohaselt jääb kostja oma varasemalt avaldatud seisukoha juurde, et hagiavalduses viidatud lepingust tulenevad kohustused on täidetud ning seda tõendab hageja sellekohane omakäeline kinnitus 23.05.2005. Kõnealuse kinnituse andmise ajal ei olnud hagejal mitte mingeid muid nõudeid kostja vastu, mistõttu ei ole õige hageja väide, et antud kinnitus ei ole seotud hagi esemeks oleva nõudega. Hageja poolt viidatud „teist“ võlatunnistust ei eksisteeri ega ole kunagi eksisteerinud. Kostja on seisukohal, et hageja nõudel puudub alus, kuivõrd kostja laenulepingust tulenevad kohustused on lõppenud ja hageja on vastavat asjaolu ise juba 23.03.2005 kinnitanud. Hagejal ei ole nõuet kostja vastu ning hagi kuulub seetõttu rahuldamata jätmisele. Kostja esindaja leidis, et kuivõrd põhinõuet ei eksisteeri, siis puudub õiguslik alus ka viivise nõudmiseks. Hageja esindaja leidis, et kostja esitatud kinnitusest ei saa teha järeldust, et nimetatud kinnitus on laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise kinnitus. Kohtu põhjendused Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt VÕS § 396 lg-le 1 laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja, aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 2 kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eesti Panga andmetel võlasuhetes kasutatav Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäär on kuni 1. jaanuarini 2008.a. 4,0%. Pooled on sõlminud laenulepingu (tl 9). Kostja poolt esitatud vastuväidete aluseks olevate asjaolude olemasolu ei ole piisavalt tõendatud. Kostja esindaja väite kohaselt on laenulepingust tulenevad kohustused täidetud ja seda tõendab hageja sellekohane omakäeline kinnitus (tl 39). Asjaolu, et hageja esindaja algselt väitis, et hageja sellekohane omakäeline kinnitus puudutab teist võlasuhet ja pärast oma seisukohta muutis ja väitis, et arusaamatu on, mida hageja sellekohane omakäeline kinnitus puudutab, ei too kaasa hagi rahuldamata jätmist. Kostja poolt esitatud tõend - hageja sellekohane omakäeline kinnitus - ei ole piisav tõend, mis tingiks hagi rahuldamata jätmise. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud tõend on puutumuses hagis nimetatud vaidlusaluse laenulepinguga. Kostja ei ole ennast varustanud tõendiga, millele tuginedes saaks järeldada, et vaidlusalusest laenulepingust tulenevad kohustused on täidetud. Seega ei ole asjakohane kostja esindaja poolt väidetu, mille kohaselt kõnealuse kinnituse andmise ajal ei olnud hagejal mitte mingeid muid nõudeid kostja vastu, mistõttu ei ole õige hageja väide, et antud kinnitus ei ole seotud hagi esemeks oleva nõudega. Hageja poolt viidatud „teist“ võlatunnistust ei eksisteeri ega ole kunagi eksisteerinud. Kostja on seisukohal, et hageja nõudel puudub alus, kuivõrd kostja laenulepingust tulenevad kohustused on lõppenud ja hageja on vastavat asjaolu ise juba 23.03.2005 kinnitanud. Nii ei saa järeldada, et võlasuhe on lõppenud või lõpetatud ja seega tuleb hagi rahuldada. Võlateatisena pealkirjastatud kirjast kostjale (tl 10-11) saab järeldada hageja poolt kostja poole kohtueelselt pöördumist. Hageja esindaja on esitanud seadusjärgse viivitusintressi (viivis) väljamõistmise nõude ja esitanud vastava arvestuse (tl 17), mille õigsuses kohtul alus kahtlemiseks puudub. Vastavalt TsMS §-le 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Ka sellest sättest tulenev hageja nõue kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.