KÜ xxx hagi L. P. vastu 3 472,06 krooni Hagihind 1 584,17 krooni.
Asja läbivaatamise kuupäev
22. jaanuar 2009.a
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja L. P. ja õigusnõustaja J. P.; Kostja L. P..
nõudes.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista L. P.’ilt (isikukood xxx, elukoht xxx) KÜ xxx (registrikood xxx, asukoht xxx) kasuks põhivõlgnevus 1 584 (üks tuhat viissada kaheksakümmend neli) krooni 17 senti ning menetluskulud 1 490 (üks tuhat nelisada üheksakümmend) krooni.
3.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.KÜ xxx esitas 12. juunil 2008 Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku L. P. vastu 6304,18 krooni nõudes. Viru Maakohus rahuldas 19.06.2008 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja tegi võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas kohtule vastuväite maksekäsu kiirmenetluses, mistõttu Viru Maakohtu 13.08.2008 kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse. Viru Maakohtu 25.08.2008 määrusega jäeti avaldus käiguta, avaldajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja kõrvaldas puudused 22.09.2008.
2.22. septembril 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi xxx, omanik. Kostja võlgneb hagejale kommunaalkulude ja halduskulude eest kokku 3 472.06 krooni, sh põhivõlgnevus 1 584.17 krooni ja viivis 1 887.89 krooni.
3.Hageja palus vastavalt VÕS §76 lg1, §82 lg1, §100, §101 lg1 p1, p6, §113 lg1, KÜS §7 lg4, KOS §13 lg1, lg2 välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 3 472.06 krooni, riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 1 240 krooni.
KOSTJA VASTUS
4.28. novembril 2009 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt 30.07.2007 omandas ta korteriomandi xxx. Korteriomandi müügilepingu p. 6.2. alusel pidi müüja tasuma võlgnevuse, kui see on olemas. Pärast tehingu tegemist selgus, et võlgnevus tõesti oli, ajavahemiku 2004-2007 eest. Müüja A. J. kohustus selle tasuma, milleks andis kostjale kirjaliku nõusoleku. Seega ei ole see võlgnevus kostja võlgnevus ning kostja ei ole nõus selle hüvitamisega. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning tagastada tema poolt hagejale tema poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel tasutud võlasumma.
HAGEJA ARVAMUS
5.15. jaanuaril 2009 esitatud arvamuses hageja ei nõustunud kostja väidetega ning jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde. Kostja tunnistab nii korteri ostmist kui ka korteril lasuva võlgnevuse olemasolu. Kostjal on olemas endise korteriomaniku kirjalik lubadus eelpoolnimetatud võlgnevuse maksmiseks. On arusaamatu, miks kostja ei ole esitanud hagi endise korteriomaniku vastu. Kuna KÜS §51 alusel korteriühistu olemasolul lähevad uuele korteriomanikule üle kõik endised korteriomaniku õigused ja kohustused, siis palus hageja esindaja hagi rahuldada hagiavalduses toodud ulatuses.
KOHTUISTUNG
6.Kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi. Tema seletuste järgi kuna kostja ise on tasunud võlgnevuse 6 304 krooni, siis on hageja arvamusel, et kostja tunnistas võlgnevust. Kostja tasus 1 000 krooni, seejärel 2 000 krooni. Esindaja loobus hagist 1 887.89 krooni viivise nõudest ja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1 584.17 krooni, riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 1 240 krooni.
7.Kostja kahetses, et hakkas tasuma eelmise omaniku võlga, sest ta ei teadnud, et temapoolne arvete tasumine tähendab võlgnevusega nõustumist. Endine omanik lubas ise võlgnevused tasuda. Kostja teatas, et on nõus tasuma põhivõlgnevuse 1 500 krooni, kui hageja esindaja
2 (4)
2-08-23615 loobub viivistenõudest. Kohtukulud palus kostja jätta poolte kanda, kuna nõutav võlgnevus ei ole tema oma.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Narva notar S. N. juures 30.03.2007 sõlmitud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel omandas kostja korteriomandi asukohaga xxx (tl 14-21). Sellega on tuvastatud, et alates 30.03.2007.a kostja on eelnimetatud korteriomandi omanik.
10.24.03.2007 otsustasid elumaja xxx korteriomanikud asutada elamu xxx ja selle juurde kuuluva maatükki haldamiseks korteriühistu (tl 31, 32). Hageja registrikaardi järgi kanti xxx registrisse 10.04.2007 (tl 33). Seega vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) §5 lg1 on korteriühistu liikmeks ka kostja. KÜS §2 lg1 tulenevalt korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
11.Koigi korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu punkti 3. järgi müüja müüb ja ostja ostab lepingu eseme koos kõigi varem lepingu esemel lasuvate õiguste ja kohustustega, kui lepinguga ei ole sätestatud teisiti, siiski pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist kostja on osaliselt tasunud endise omaniku võlgnevuse. Hageja allesjäänud nõudeks on ajavahemikus 01.04.2007.a - 31.07.2008 arvestatud hooldustasu ja teenuste põhivõlgnevus 1 584.17 krooni. Kostjalt viivisevõlgnevuse 1 887.89 krooni väljamõistmisest on hageja loobunud.
12.Kostja vastuväited, et korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu punkti 6.2. alusel lepingu esemel enne lepingu eseme otsese valduse üleandmist tekkinud kohustuse eest vastutab müüja, ei välista hagi rahuldamist, sest kohtuistungil kostja on võtnud hagi põhisvõlgnevuse nõudes õigeks. Korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu punkti 6.2. alusel on kostjal õigus nõuda müüjalt tema eest tasutud võlgnevus tagasi.
13.Vastavalt TsMS §440 lg1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või et see on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Kuna krediidikardi lepingust tulenev nõue osas kohtuotsus põhineb laenusaaja õigeksvõtul, TsMS §444 lg4 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja rahuldab hagi hageja allesjäänud põhinõude 1 584.17 krooni ulatuses.
MENETLUSKULUD
14.Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §1741 lg1 alusel kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne
3 (4)
2-08-23615 määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
15.Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 250 krooni (tl 42) ja kohtuvälised (õigusabi) kulud 1 240 krooni (tl 44, 45). Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kostja menetluskulud tema anda kanda ja mõistab kostjalt hageja menetluskulud 1 490 krooni.
16.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §438, §440 lg1, lg2, §442, §444 lg4, §453, §632, §468 lg1 p1, §632 lg1 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.