Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsMS § 180 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks ja sama sätte p 4 kohaselt võib menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest. Vastavalt TsMS § 180 lg 4 kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi (riigi õigusabi) eest tasumisel TsMS-s sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (edaspidi RÕS) ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 7 lg 1 sätestab alused, millal kohus keeldub riigi õigusabi andmisest. Nimetatud sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui: 1) taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi; 2) taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb; 3) taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud sama seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud vara; 4) kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulude eluasemele ja transpordile; 5) asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene, 6) seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi; 7) vaidlus on seotud taotleja ettevõtlusega ega kahjusta tema ettevõtlusega mitteseotud õigusi; 8) seda taotletakse kaubamärgi, patendi, kasuliku mudeli, tööstusnäidise või mikrolülituse topoloogia või muus vormis intellektuaalse omandi kaitsmiseks, välja arvatud autoriõiguse seadusest tulenevad õigused; 9) seda taotletakse asjas, milles taotlejal on ilmne ühine huvi isikuga, kellel ei ole õigust riigi õigusabi saada; 10) seda taotletakse taotlejale üleantud õiguse kaitsmiseks ja on alust arvata, et õigus on taotlejale üleantud riigi õigusabi saamiseks; 11) õigusteenuse osutamine on taotlejale tagatud õigusabikulude kindlustuslepingu või sundkindlustuse alusel; 12) taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Kohus leiab, et ei esine üksi eelnimetatud õigusabi kandmisest keeldumise alustest. Avaldajal võib olla raskusi oma õiguste kaitsega. Avaldaja ei ole suutnud isegi taotluses eristada ebaolust asju olulistest, mistõttu kohtul on alust arvata, et ta ei ole võimeline koostama hagi ühisvara jagamiseks ning ennast nimetatud vaidluses kohtus ka asjakohaselt esindama. Avaldaja soovitud nõude esitamine on võimalik ning menetluse edukast läbimisest saadav tulu on avaldajale oluline. Milliseks kujunevad avaldaja väljavaated õiguste kaitsel, ei ole võimalik hinnata, kuna ei ole teada, milliseid vastuväiteid ja tõendeid esitab vastaspoolt. Esitatu alusel on võimalik asuda seisukohale, et ei esine RÕS §7 lg 1 p 6-11 märgitud asjaolusid. Õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise kohaselt on avaldaja sissetulekuks keskmiselt 5000 krooni kuus, talle kuulub ühisvarana elumaja (võimalik, et kinnistu), mis oleks õigusliku vaidluse esemeks. Muu vara puudub. Avaldaja on näidanud kulutusi kokku suuremas summas, kui tema keskmine sissetulek kuus (kulud 7000 krooni). Vastavalt RÕS § 7 lg 1p 4 arvestatud keskmine sissetulek oleks 8000 krooni (millelt tuleks maha arvata ka lapse ülalpidamise kulusid, mida avaldaja aga eraldi näidanud ei ole). Kohus ei saa käesoleval ajal tõsikindlalt hinnata, kas õigusabikulud kujuneksid suuremaks kui 8000 krooni,

sest käesolevas menetlusstaadiumis ei ole veel selge, milliseks kujuneks asja edasise arutamise käik ja kestus. Siiski leiab kohus, et avaldaja sissetulek ei ole piisav, et tasuda iseseisvalt õigusabiteenuse eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldajale anda õigusabi riigi kulul täielikult ning määrata talle esindaja. RÕS § 15 lg 5 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsuses või määruses määratakse kindlaks sama seaduse § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis, riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16 ja riigi õigusabi osutav advokaat vastavalt §-le 18. RÕS § 8 sätestab riigi õigusabi andmise viisid. Kohus leiab, et lähtudes vaidluse sisust ja avaldaja majanduslikust olukorrast tuleb talle vastavalt RÕS § 8 p 1 anda õigusabi kohustuseta hüvitada õigusabi tasu ja õigusabi kulud. Vastavalt RÕS § 18 lg 2 nimetab õigusabi andva advokaadi advokatuur. Advokatuur on õigusabi osutamises kokku leppinud vandeadvokaat Anne Vissakuga.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.