Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Maili Tartu

Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2009.a., Pärnu

Tsiviilasja number

2- 08-70800

Tsiviilasi

S. G. hagi A. G. vastu 18232.- krooni nõudmiseks.

Menetlusosalised ja nende

Hageja S. G., esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar

esindajad

RESOLUTSIOON

Juhindudes TsMS § 372 lg 4. Keelduda menetlusse võtmast S. G. hagi A. G. vastu 18232.krooni nõudmiseks.

Menetluskulude jaotus

Juhindudes TsMS § 168 lg 1. Jätta menetluskulud S. G. enda kanda.

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Hagiavalduse kohaselt poolte elukohaks on N.N., Venemaa. Hageja on põhjendanud hagiavalduse esitamist Eesti kohtusse ühisvara jagamise hagi menetlemisega kohtus ja sellega, et pooled elavad Venemaal ning kostjal sobiks kohtuistungile tulla ühes, mitte kahes asjas. Kohus avaldab, et poolte ühisvara jagamise asjas on kohtuotsus tehtud ja asjade liitmistoiminguid ei ole tehtud. Hageja esindaja ei ole esitanud õiguslikke aluseid asja Eesti kohtusse andmiseks. TsMS § 75 lg 1 kohaselt avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati, lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus, lg 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikkel 1 lg 2 kohaselt ühe lepingupoole kodanikel on õigus pöörduda vabalt ja takistamatult teise lepingupoole kohtute, prokuratuuri ja notariaalkontorite (edaspidi justiitsasutused) ning muude asutuste poole, kelle pädevusse kuuluvad tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjad, nad võivad seal esineda, algatada taotlusi, esitada hagisid ja sooritada muid protsessuaalseid toiminguid samadel tingimustel kui oma kodanikudki. Sama lepingu artikkel 21 lg 1 kohaselt kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Nad on pädevad juriidiliste isikute vastu esitatavates hagides, kui kõnesoleva poole territooriumil asub juriidilise isiku haldusorgan, esindus või filiaal. Seega, kuivõrd kostja elukoht hagiavalduse kohaselt ei ole Eestis, siis asi ei allu Eesti kohtule. Hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja tagastada hagejale.