Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Tsiviilasi nr.2-08-92773/21

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus

TAGASELJAOTSUS

kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 10.veebruar 2009 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi N P hagi M B’i vastu 6 155.72 krooni väljamõistmises, viivitusintresside nõudes ja menetluskulude hüvitamises hagi hind - 6 155.72 krooni kohtuistungi

aeg - 10.veebruar 2009

hageja N P, i.k. xxx, elab xxx, menetluses osales volitatud esindaja, A Smelov kostja M B, i.k. xxx, elab xxx, menetluses ei osalenud asjaolud Hagiavalduse kohaselt on xxx asuva elamu valitseja. Kostjale kuulub elamus korteriomand, mille koosseisus on reaalosana korter nr. 2. Hageja väidab, et kostja on jätnud talle osutatud ja vahendatud teenuste eest osaliselt maksmata. Hageja on hagi esitamisel arvestanud kostjale võlgnevuse summas 6 155.72 krooni. Tasu on muutunud sissenõutavaks erinevate arvete järgi alates 2006 aastast. Hageja nõuab kostjalt viivist summas 3 454.64 krooni. Kostja on kohtukutse kätte saanud 4.veebruaril 2009. Kostja kohtusse ei ilmunud; ilmumist takistavatest asjaoludest ei ole teatanud; hagile vastuväiteid ei ole esitanud. kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt esile toodud ja õiguslikult põhjendatud asjaolude alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 ja 413 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on istungi aja teatavaks teinud, jätab kohtusse tulemata. Tagaseljaotsuse tegemisel loetakse, et kostja on hageja faktilised väited omaks võtnud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p. 6 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas seadusest. KüS § 151 järgi on korteriühistu liige kohustatud võtma osa majandamiskulude tasumisest, maksma temale vahendatud kommunaalteenuste eest ja maksma maamaksu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kostjal lasub ühistu liikmena ja korterelamu kaasomanikuna kohustus tasuda elamu majandamise kulude eest. Hagiavalduses on hageja esile toonud järgmised faktiväited. Kostja on hageja kaudu teenuseid tarbinud, jättes selle eest osaliselt maksmata. Kostjale on arved esitatud; kostja kohustust kohaselt täitnud ei ole; nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Tagaseljaotsuse tegemisel loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on arvestanud kostjatele võlgnevuse, mille olemasolu ja suurust ei ole kostja vaidlustanud. Hageja nõue on hagis märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg. 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise korral jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg. 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuse tegemisel kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja palus kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv ja õigusabi kulu hüvitamiseks 590 krooni. Hageja on 17.novembri 2008 maksekorraldusega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 750 krooni. TsMS § 175 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud nende hüvitamise kohustuse korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulu on põhjendatud ja vajalik ning vastab hageja esindaja osavõtu määrale. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 1741 lg. 3 ja 175; 405 lg. 1; 413 lg. 1; 415; 420; 637 lg. 21 ja VÕS §-st 3 p. 6; 76 lg. 1; KüS § 151 ja AÕS §-st 75 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista M B’ilt N P kasuks välja 10 950.36 (kümme tuhat üheksasada viiskümmend) krooni, s.h. 6 155.72 krooni kohustise täitmiseks, 3 454.64 krooni viivisena ja 1 340 krooni menetluskulude katteks. Lihtmenetluses tehtud kohtuotsusele ei ole apellatsioonkaebuse esitamine lubatud.