Tsiviilasi nr 2-08-22251
Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Tartu Maakohus Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva 9. veebruar 2009. a, Tartu 2-08-22251 A.P. hagi KÜ X. vastu üldkoosoleku 6. märtsi 2008. a otsuse punkt 1 kehtetuks tunnistamiseks ja A.P. elektrisüsteemi remondiks arvestatud ning kogutud 1 500 krooni osas ümberarvestuse teostamiseks ja 671,01 krooni tagastamiseks 20 000 krooni Hagi õigeksvõtul põhinev otsus - hageja A.P. - hageja nõustaja Agu Rillo - kostja KÜ X. - seaduslik esindaja juhatuse liige T.P.; - kostja lepinguline esindaja Mehis Adamson (Actum Consult OÜ; asukoht Turu 17-21, 51004 Tartu). 20. jaanuar 2009. a kohtuistungisekretär Astrid Sägi
Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija
Menetluskulud Menetluskulud jätta KÜ X. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja
lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE (tl 4-6, 45) KÜ X. (kostja) 27. juuni 2005. a üldkoosolek võttis vastu otsuse jagada ühistu elektrisüsteemi korrastamise kulud võrdselt kõigi korterite vahel. Raha sissenõudmist alustati kohe. A.P. (hageja) vaidlustas kostja 27. juuni 2005. a üldkoosoleku otsuse. Tartu Ringkonnakohus tunnistas 16. märtsi 2006. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-05-17102 kostja 27. juuni 2005. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks osas, millega otsustati jaotada elektrisüsteemi korrastamise kulud võrdselt korterite vahel. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on majandamiskulude muu jagamisviis, kui jagamine vastavalt korteriomandi suurusele, ebaõige. Peale kohtuotsuse jõustumist ühistu poolt elektrisüsteemi korrastamise kulude ümberarvestust ei tehtud. Hageja pöördus suuliselt korduvalt kostja juhatuse poole nõudega teostada ümberarvestus, sest hageja hinnangul ei ole muul viisil võimalik kohtuotsust täita. Kostja leidis, et ümberarvestuseks on vajalik üldkoosoleku otsus, kuna kohtuotsus ei sisaldanud sõnaselget kohustust ümberarvestuse tegemiseks. Otsustusvõimeline üldkoosolek toimus 6. märtsil 2008. a. Üldkoosoleku otsuse punkt 1 kohaselt jäeti elektritööde arvestus samaks, s.t kulud jäeti jätkuvalt korteriomanike vahel võrdselt kanda. Sisuliselt korrati sellega kostja 27. juuni 2005. a üldkoosoleku otsust, mille kehtetus on tuvastatud kohtumenetluses. Hageja leiab, et kostja üldkoosoleku selline otsus rikub jätkuvalt tema õigusi, kohustades teda kui väiksema korteriomandi omanikku tasuma suuremat makset, sest nii korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lõike 1 kui kostja põhikirja punkti 3.3.4 kohaselt tuleb majanduskulud jagada vastavalt korteriomandi mõttelise osa suurusele. Hageja palub tunnistada kehtetuks kostja 6. märtsi 2008. a üldkoosoleku otsuse punkt 1, millega jäeti muutmata elektritööde teostamise arvestus. Samuti palub hageja teha ümberarvestus temalt KÜ X. 27. juuni 2005. a üldkoosoleku kehtetu otsuse alusel elektrisüsteemi remondiks arvestatud ning kogutud 1 500 krooni osas. Arvestuse aluseks tuleb võtta eluruumi üldpind ruutmeetri kohta, mis ühetoalise korteri puhul on 30,2 m2, ja ühe ruutmeetri hind, milleks on 27,45 krooni. Hageja palub kostjal tagastada enammakstud osa 671,01 krooni (1 500 – 30,2 x 27,45). Menetluskulud jätta kostja kanda.
Arvestades eeltoodut rahuldab kohus A.P. hagi KÜ X. vastu ja tunnistab kehtetuks KÜ X. 6. märtsi 2008. a üldkoosoleku otsuse punkt 1, millega otsustati jätta elektritööde teostamise arvestus samaks, teeb ümberarvestuse A.P. KÜ X. 27. juuni 2005. a üldkoosoleku kehtetu otsuse alusel elektrisüsteemi remondiks arvestatud ning kogutud 1 500 krooni osas, võttes arvestuse aluseks eluruumi üldpinna ruutmeetri kohta, ja mõistab kostjalt välja 671,01 krooni hageja kasuks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. jaanuari 2009. a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne 1. jaanuari 2009. a kehtinud TsMS-s sätestatut. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 168 lõige 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja esindaja väitel võttis kostja hagi koheselt õigeks peale hagiavalduse täpsustamist 8. detsembril 2008. a. Asja materjalidest nähtub, et kostja esitas 9. jaanuaril 2009. a vastuse hagiavalduse täpsustusele, jäädes selles seisukohale, et kostjal puudub võimalus ümberarvestuse tegemiseks hageja soovitud kujul, kuna kostja 5. jaanuari 2009. a üldkoosoleku korduskoosolekul otsustati jätta hageja taotlus ümberarvestuse tegemiseks rahuldamata. Eeltoodust tuleneb, et kostja ei võtnud hagi koheselt õigeks peale hagiavalduse täpsustamist, vaid alles 20. jaanuaril 2009. a toimunud kohtuistungil. Lisaks leiab kohus, et kostja oma käitumisega on põhjustanud hagi esitamise. Tartu Ringkonnakohus leidis 16. märtsi 2006. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-05-17102, et elamu elektrisüsteemi korrastamise kulu on käsitletav elamu remondikuluna (mitte erakorralise ja ühekordse kuluna) ning tulenevalt KÜS § 151 lõikest 1 arvestatakse selline kulu eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kostja põhikirjast nähtuvalt ei toimu majandamiskulude arvestus erinevalt KÜS § 151 lõikes 1 sätestatust, mistõttu ringkonnakohus tunnistas kehtetuks KÜ X. 27. juuni 2005. a üldkoosoleku otsuse osas, millega otsustati jaotada elektrisüsteemi korrastamise kulud võrdselt korterite vahel. Kuivõrd elektrisüsteemi remondiks arvestati ja koguti raha kostja 27. juuni 2005. a üldkoosoleku kehtetu otsuse alusel kõigilt korteritelt võrdselt 1 500 krooni, oli hageja õigustatud nõudma, et kostja teeks ümberarvestuse, võttes aluseks eluruumi üldpinna ruutmeetri kohta. Ümberarvestuseks ei olnud vaja kutsuda kokku kostja üldkoosolekut ja panna hääletusele elektrisüsteemi korrastamiseks kogutud raha jagamise viisi. Kohtuotsusega on öeldud üheselt, et seaduslik on jagada elektrisüsteemi korrastamise kulu eluruumi üldpinna ruutmeetri kohta. Kuna kostja hageja nõuet kohtuväliselt ei täitnud, pöördus hageja kohtusse, mis tõi hagejale kaasa menetluskulu. Tõene ei ole ka kostja esindaja väide selle kohta, et hageja jättis põhjendamatult vastu võtmata kostja kompromissi.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.