Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kirjalikult kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja vahel on 27.08.2007 sõlmitud müügileping, mille alusel ja vastavalt arvetele müüs hageja kostjale kaupu. Kostja on jätnud hagejale kokkulepitud tähtajaks tasumata arvesumma 18 610.70 krooni vastavalt kauba müümise kohta väljastatud arvele nr 1004366, maksetähtajaga 12.06.2008. Tegelik arvesumma tasumise päev oli 23.09.2008. Poolte vahel sõlmitud müügilepingu p 6.4 kohaselt on viivise suuruseks kokku lepitud 0.5% tasumata summalt päevas, arvates maksetähtajale järgnevast päevast kuni kogu võlgnevuse tasumise päevani. Võlasummalt 18 610.70 krooni viivitusintress 0.5% on 93.05 krooni päevas, viivitatud päevi on 102 (alates 13.06.2008 kuni 22.09.2008), tasumisele kuuluv viivis on seega 9491 krooni. Hageja on saatnud kostjale võla kohta kirjaliku meeldetuletuse ja viivisarve, kuid kostja oma võlgnevust tasunud ei ole. 04.11.2008 on hageja esitanud Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja tasumata viivisevõlgnevuse summas 9491 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on 02.02.2009 esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks käesolevas tsiviilasjas. TsMS § 323 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevusega tegelevale füüsilisele isikule loetakse dokument kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui füüsiline isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juriidilisele isikule, ametiasutusele, notarile ja kohtutäiturile dokumendi kättetoimetamise suhtes, samuti dokumendi kättetoimetamise korral saaja esindajale või muule isikule, kellele võib dokumendi saaja asemel kätte toimetada. Hagimaterjalid on 01.12.2008 kätte toimetatud juriidilisest isikust kostja äriruumis püsivalt viibinud töötajale, s.o kostja raamatupidajale. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 20 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid. Hagi on tõendatud 27.08.2007 müügilepinguga nr R-001, arvega nr 1004366, meeldetuletusega kostjale, ja kostjale saadetud viivisarvega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tasumata viivise summas 9491 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hageja on kohtule esitanud tähtaegselt menetluskulude nimekirja, määrab kohus kindlaks menetluskulud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud (riigilõivu 750 krooni ning menetlusosalise nõustaja kulud 1256 krooni), kokku summas 2006 krooni. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.