2-08-79038/2 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud ja menetluse käik 25.11.2008 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub TOÜ (edaspidi hageja) AS P (edaspidi kostja) välja mõista põhivõlgnevus summas 290 223,95 krooni, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 66 843,38 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised vastavalt nõudele 11% aastas ja 0,5% päevas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.02.2007 ostu-müügilepingu nr 22/03-99. Nimetatud lepingu alusel müüs hageja kostjale gaasitõstuki HELI CPQD 30. Ostu-müügilepingu üldsummaks oli 260 000 krooni, millele lisandus käibemaks 18%. Nimetatud lepingu alusel kohustus kostja tasuma 26 000 krooni + käibemaks hiljemalt 26.03.2007. Summa 234 000 krooni + käibemaks kohustus kostja tasuma kolme päeva jooksul alates üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest. Hageja ja kostja on ostu-müügilepingust tuleneva vara üleandmise-vastuvõtu akti sõlminud 30.08.2007. Sellest tulenevalt on kostjale 30.08.2007 esitatud arve nr 500, mille tasumise tähtaeg oli 02.09.2007. Kostja nimetatud kohustust täitnud ei ole. Ostu-müügilepingust tulenevalt on hageja teinud gaasitõstuki HELI CPQYD 30 hooldustöid, mille eest on kostjale esitatud 19.12.2007 arve nr 560 summas 2 303,95 krooni. Nimetatud arvet kostja tasunud ei ole. Hageja ja kostja vahel on 03.04.2007 sõlmitud rendileping, mille alusel on hageja perioodil 04.06.2007 kuni 04.08.2007 kostjale välja rentinud kahveltõstukit Mitsubishi FD 18. Nimetatud lepingu alusel on hageja esitanud kostjale arve nr 441 summas 5 900 krooni ja arve nr 461 summas 5 900 krooni. Kostja nimetatud arveid tasunud ei ole. Rendilepingu p-s 3.3 leppisid hageja ja kostja kokku viivise tasumise tähtaja ületanud arvelt, milleks oli 0,5% tähtaja ületanud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 alusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha tagaseljaotsuse kohtuistungit pidamata. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 12.12.2008.a, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 290 223,95 krooni, sissenõutavaks muutunud viivised summas 66 843,38 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse summas 290 223,95 krooni osas ning viivisenõude osas summas 29 500 krooni ja nende nõuete osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel. Kohus on seisukohal, et ülejäänud viivise nõue on põhjendatud osaliselt. Hageja palub hagiavalduses kohtul kostjalt välja mõista ostu-müügilepingu alusel arvutatud viivis (arve nr 500) seadusest tulenevas määras seisuga 21.11.2008 summas 37 113,55 krooni. Hageja viivise arvestus on järgmine 0,11 x 276 120/365 päeva x 446 päeva. Kohus on seisukohal, et hageja viivise nõue ei ole kogu ulatuses põhjendatud, kuna hageja arvestus on ebaõige. Kohus on seisukohal, et hageja viivise nõue on põhjendatud summas 36 944,86 krooni (276 120 x 0,03/100 x 446). Samuti on

hageja ebaõigesti välja arvestanud hooldustööde eest tasumata jäänud arvelt nr 560 arvestatud viivise. Kohus on seisukohal, et hageja viivise nõue arve nr 560 eest on 228,78 krooni (2 303,95 x 0,03/100 x 331). Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 356 897,59 krooni ja jätab rahuldamata 169,74 krooni ulatuses. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja õigusabi kulu suuruses 8 260,00 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid arve nr 704. Kohus on seisukohal, et nimetatud esindaja tasu suurus on ebamõistlikult suur. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 4 000,00 krooni. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele hagiavalduse esitamise eest tasumisele kuulunud riigilõiv summas 15 250,00 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 19 250,00 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 alusel riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 6 alusel riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Tulenevalt eeltoodust on hagejal õigus esitada kohtule taotlus 2 250 krooni enam tasutud riigilõivu tagastamiseks.