Muud › Muud hagiasjad

HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED

Viru Maakohtu menetluses on Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi A. S., J. T.`i ja R. T.l`i vastu solidaarvõlgnevuse 168 661,66 krooni võlgnevuse nõudes. Vastavalt 12. veebruaril 2007.a esitatud hagiavaldusele sõlmis kostja (põhivõlgnik) A. S. AS-ga Balti Investeeringute Grupi Pank 21.03.2006 tarbijakrediidilepingu nr. xxx, mida on muudetud hageja ja põhivõlgniku vahel 20.04.2006 sõlmitud kokkuleppega nr. 1 ja 29.06.2006 sõlmitud kokkuleppega nr. 2.. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 50 000.krooni, kokkuleppe nr. 1 kohaselt on põhivõlgniku kohustused hageja ees 175 002,35 krooni, kokkuleppe nr. 2 järgi 279 836,61 krooni. Viimase kokkuleppe sõlmimise järgselt jäi kostja kasutusse krediidisumma 279 836,61 krooni, mille kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 24,97% ühe aasta kohta. Arvestades, et kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja kostjale kirjalikud meeldetuletused võla sissenõudmiseks. Kostja hageja võla sissenõudmisega seotud kirjadele lepinguliste kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks ei vastanud Hageja sõlmis 21.03.2006 käenduslepingud R. T.`iga ja J. T.`iga, millega käendajad võtsid endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr. xxx ning võimalikest hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. 20.04.2006 sõlmisid hageja ja käendajad Roman Tsiunel ja Jevgeni Tsiunel kokkulepped käenduslepingute muutmise kohta, millega suurendati käendajate vastutuse rahalist maksimumsummat 359 833.- kroonini ning pikendati käenduslepingute tähtaega kuni 01.05.2018. Kokkuleppe nr. 2 sõlmimisest teavitas hageja käendajaid 07.07.2006 saadetud kirjadega ja kokkuleppe nr. 2 koopiatega. 29.08.2006 saatis hageja kostjatele lepingu ülesütlemishoiatused, mille kohaselt paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, teavitades kostjaid lepingu ülesütlemise ohust ja andes samas võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna kostjad ei tasunud vaatamata meeldetuletustele ning hoiatusetele hagejale kolme järjestikust osamakset ning kuigi hageja andis kostjatele võla tasumiseks vähemalt 2-nädalase tähtaja, mille jooksul kostjad võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 27.11.2006 ülesütlemisavaldusega lepingu üles, nõudes kostjatelt 116 748,91 krooni tasumist, millest 84 330,83 krooni moodustas

tagastamata krediidisumma, 12 684,55 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 16 866,17 krooni leppetrahv, 843,31 krooni tasumata lepingu muutmise tasu, 24,05 krooni viivis ning 2000.- krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus 168 661,66 krooni, millest 84 330,83 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 12 684,55 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 16 866,17 krooni leppetrahv, 843,31 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu, 4 235,53 krooni viivis ning 2000.- krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 47 701,27 krooni kahjuhüvitis. Hageja palub vastavalt VÕS § 100, § 101 lg l p-de l ,3, § 108 lg l, § 113 lg l, § 115 lg l, § 127 lg 1, § 128 lg l, 2 ja 4, § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2 ning § 158 lg 1 välja mõista solidaarselt kostjatelt võlgnevus 168 661,66 krooni ja menetluskulud.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis 15. veebruaril 2007.a. kostjatele hagiavalduse ärakirjad koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjaid kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest.

KOHTUISTUNG

kaaskostjatel on võimalus võlgnevuse tasumise korral Sidorenko vastu.

esitada regressikorras nõue A.

Kostja A. S. kohtuistungile ei ilmunud, edastades kohtule avalduse, milles teatas, et ei saa kohtuistungist osa võtta.. Kaaskostjad J. T. ja R. T. esitasid kohtule A. S. poolt 21.01.2009 allkirjastatud avalduse, milles A. S. teatas, et ei saa kohtuistungist osa võtta seoses tööülesannete täitmisega. A. S. poolt oli allkirjastatud ka teine avaldus, milles ta tunnistas hagi täielikult ning nõustus kogu võlgnevuse tasumisega ainuisikuliselt, maksegraafiku alusel. A. S. palus mitte esitada pretensioone kaaskostjate J. T.`i ja R. T.`i vastu. Kostja J. T. ütluste kohaselt kinnitas kostja A. S. neile, et tasub laenu, kostjad ei teadnud midagi võlgnevusest. Kostja tunnistas hagi osaliselt, kuna tõepoolest oli A. S. käendajaks. Kostja palus võtta arvesse A. . poolt esitatud avaldust. Kostja R.T. ilmus kohtuistungile, kuid lahkus kohtuistungilt omavoliliselt.

KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: kostja A. S. ja AS Balti Investeeringute Grupi Pank vahel 21.03.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepinguga nr. xxx, lepingu üldtingimustega, maksegraafikutega, lepingu tingimuse muutmise kokkulepetega nr. 1, 2 ja käenduslepingutega (tl. 9-40); hageja poolt käendajatele väljastatud teatistega lepingutingimuste muutmiste kohta (tl. 41-42), hageja poolt kostjatele väljastatud kohustuse täitmise nõudekirjadega (tl. 43-57), hageja hinnakirjaga (tl. 58).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 21.03.2006 AS-i Balti Investeeringute Grupi Pank ja kostja A. S. vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. xxx alusel anti laenusaajale laenu summas 50 000.- krooni. Lepingut muudeti hageja ja põhivõlgniku vahel 20.04.2006 sõlmitud kokkuleppega nr. 1 ja 29.06.2006 sõlmitud kokkuleppega nr. 2 . Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 50 000.- krooni, kokkuleppe nr. 1 kohaselt on põhivõlgniku kohustused hageja ees 175 002,35 krooni, kokkuleppe nr. 2 järgi 279 836,61 krooni. Viimase kokkuleppe sõlmimise järgselt jäi kostja kasutusse krediidisumma 279 836,61 krooni, mille kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 24,97% ühe aasta kohta. (tl. 9-16, 21-28, 33-40). Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagasid käendusega kostjad (käendajad) Jevgeni Tsiunel ja Roman Tsiunel nende ja panga vahel 21.03.2006 ja 20.04.2006 sõlmitud käenduslepingute ja käenduslepingu muutmise kokkuleppe alusel (tl. 17-20, 29-32). Kostja A. S. kohtuistungile ei ilmunud, kostja R. T. lahkus kohtuistungilt omavoliliselt. Kostja A. S. edastas kohtule avalduse, milles tunnistas hagi täielikult. Menetlusosaliste kohtuistungilt puudumise tagajärjed on toodud TsMS 44 peatükkis. TsMS § 414 lg 1 alusel, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohtuistungil hageja esindaja ei esitanud taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. Kostja J. T. ja R. T. küll esitasid taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks, kuid olukorras, kus kostjatel ei ole põhimõttelisi vastuväiteid laenu- ja käenduslepingute

sõlmimise, nende alusel laenu saamise ning lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmise üle, ei pea kohus vajalikuks kohtuistungit edasi lükata. Seda enam, et kostja A. S. tunnistas hagi täielikult ning kostja J. T. tunnistas hagi osaliselt. Osaliselt on tunnistanud hagi ka kostja R. T. kohtule 07.03.2007 esitatud vastuses. Menetluse edaspidise venitamise vältimiseks kohus lahendab asja ilma kostjate A. S. ja R. T.`i osavõtuta sisuliselt. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha. TsMS § 421 lg 2 kohaselt, kui menetlusosaline kohtuistungilt lahkub, ei takista see asja läbivaatamist. Omavoliliselt kohtuistungilt lahkunud menetlusosalist võib kohus trahvida, samuti kohaldada sundtoomist, kui kohus peab menetlusosalise isiklikku osavõttu asja arutamisest vajalikuks. Laenulepingu mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 396, mille 1. lõike kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 142 lg 1 alusel, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab käendaja vastutuse, mille alusel kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hagiavalduse kohaselt kostjad ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ning hagi esitamise seisuga on neil tekkinud võlgnevus hageja ees summas 159 729,10 krooni, millest 84 330,83 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 12 684,55 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 16 866,17 krooni leppetrahv, 843,31 krooni tasumata lepingu muutmise tasu, 43 004,24 krooni viivis ning 2000.- krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Kostjatel A. S.`l, R. T.`il ja J. T.`il ei ole vaidlust nende ja panga vahel lepingute sõlmimise ja lepinguliste kohustuste täitmise vajaduse üle (kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hagile). Ei ole neil ka vaidlust tagastamata põhinõude ning hageja poolt arvestatud viiviste ja intresside suuruse üle. Kohtuistungile ilmunud kostja J. T. nõustus hagiga osaliselt, kostja A. S. on nõustunud hagiga täielikult ning kostja R. T. on nõustunud osaliselt. Kostjate tegevusetus ei ole kooskõlas VÕS § 76 lg 1 sätestatuga, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §186 p1 alusel võlasuhe lõpeb muu hulgas ka kohase täitmisega. Kuna põhikostja ja käendajad ei ole oma kohustusi täitnud, siis vastavalt VÕS § 396 lg 1 ja § 145 lg 1, lg 2 tuleb hagi rahuldada solidaarselt kostjate arvelt koguvõlgnevuse 159 729,10 krooni ulatuses. TsMS § 367 alusel kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele viivis 11.12.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 24,97% tagastamata krediidisummalt aastas.

MENETLUSKULUD

Hageja taotles välja mõista kostjatelt solidaarselt riigilõiv summas 4 500.- krooni. Teiste menetluskulude nimekirja esitab hageja esindaja hiljem, pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist kostjatelt solidaarselt. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162

lg 1, kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning jätab menetluskulud kostja kanda. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele hageja kasuks riigilõiv summas 4 500.krooni.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.