1.Jätta Harju Maakohtu 15.septembri 2008 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik menetluskulud jäävad kostjate kanda selliselt, et Inna Rudko kannab 1⁄2 menetluskuludest ja Olga Rudko 1⁄2 menetluskuludest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud
esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Aleksandr Grištšjov esitas 12.02.2007 hagi Inna Rudko ja Olga Rudko vastu kummaltki 6270 krooni saamiseks. 01.09.2009 hagi muutmise avalduses palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 12 540 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt palus hageja tuttav Valeri Rudko 19.05.2005 hagejalt 10 000 krooni laenu intressiga 5% kuus. Kuna hagejal vajalikku summat ei olnud, sõlmis ta laenulepingu Natalja Korovinaga, laenates temalt 10 000 krooni. Vastavalt kokkuleppele kandis N. Korovina 23.05.2005 10 000 krooni otse V. Rudko arvelduskontole. V. Rudko kirjutas allkirja raha saamise kohta ja lubas raha hagejale tagastada 19.07.2005. Nimetatud tähtajaks V. Rudko raha ei tagastanud. Raha mitte õigeaegsel tagastamisel kohustus V. Rudko tasuma trahvi 1% päevas põhisummalt. Hageja tagastas laenu N. Korovinale oma vahenditest koos intressiga, kokku 11 000 krooni, mida tõestab N. Korovina allkiri laenulepingu pöördel.
3.02.08.2005 V. Rudko suri. Tema võlg hageja ees koosneb põhivõlast 10 000 krooni, intressidest 1000 krooni ja trahvist 1540 krooni, kokku 12 540 krooni. V. Rudko vara pärisid I. Rudko ja O. Rudko, kumbki 1⁄2 osas. Seega pärisid kostjad ka V. Rudko kohustuse hageja ees.
4.Tulenevalt kostjate vastustest märkis hageja, et V. Rudko andis allkirja raha saamise kohta, mida võib lugeda selgeks tahteavalduseks, mille kohaselt V. Rudko soovis raha laenata ja kohustus laenu tagastama kindlaksmääratud tähtajaks. Hageja leiab, et seda võib lugeda lepinguks. Laenu andmise tähtaega ja viisi hageja ja V. Rudko kokku ei leppinud. Seda, et V. Rudko sai raha, kinnitab 23.05.2005 Hansapanga maksekorraldus. I. Rudko on V. Rudko võlgnevusest hageja ees teadlik alates 2005.a septembrist, kuna hageja on saatnud talle kirju võla tagastamise nõudmiseks. Kostjad ei ole hagejale raha tagastanud. Kostjate vastuväited
5.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Kostjad leiavad, et tõendamist on leidnud ainult hageja ja N. Korovina vahel sõlmitud laenuleping, milles hageja ja N. Korovina on kokku leppinud, et hagejale väljastatav laenusumma kantakse üle V. Rudko arveldusarvele. Kui peaks leidma kinnitust laenulepingu sõlmimine hageja ja V. Rudko vahel, siis puudub võimalus tõendada, et hageja ei ole juba oma raha V. Rudkolt tagasi saanud. Kostjatele teadaolevalt puudus V. Rudkol vajadus raha laenamiseks.
6.Tulenevalt hageja seisukohtadest möönsid kostjad, et tõendamist on leidnud fakt, et V. Rudko sai N. Korovinalt mingil eesmärgil 10 000 krooni, kuid nad leiavad, et tõendamata on lepinguline suhe hageja ja V. Rudko vahel. Hageja on väitnud, et tal puudus 19.05.2005 raha, mistõttu ei olnud tal ka võimalik võimalikust laenulepingust tulenevat raha üleandmise kohustust täita. Seega oli väidetav laenuleping rahatu ning kostjatel ei saanud tekkida kohustust laen tagastada. Kostjad ei näe seost asjaolul, et hageja ja N. Korovina vahel sõlmitud laenulepingu alusel kanti raha üle V. Rudko arveldusarvele. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
7.Maakohus rahuldas hagi, mõistes kummaltki kostjalt hageja kasuks välja 6270 krooni. Kohus tuvastas, et 19.05.2005 kinnitas V. Rudko allkirjaga, et võttis hagejalt laenuks 10 000 krooni kaheks kuuks intressiga 5% ning kohustus tagastama laenu suurusega 11 000 krooni 19.07.2005. Raha mitteõigeaegsel tagastamisel kohustus V. Rudko tasuma trahvi 1% (tl 7-8). Hageja sõlmis 19.05.2005 raha laenamiseks V. Rudkole laenulepingu N. Korovinaga (tl 10), kes kandis 23.05.2005 V. Rudko arveldusarvele 10 000 krooni, märkides selgitusse: „Laen“ (tl 9). Kuna V. Rudko hagejale laenu ei tagastanud, oli hageja sunnitud N. Korovinale laenu tagastama 24.07.2005 enda rahalistest vahenditest, mida kinnitab N. Korovina allkiri
laenulepingu pöördel (tl 10, 44). N. Korovina kinnitab, et laenu tagastas hageja ja V. Rudkolt ta raha saanud ei ole (tl 47). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et V. Rudko oleks hagejale laenu tagastanud. Kohus leidis, et kohtule esitatud 19.05.2005 V. Rudko poolt allkirjastatud „Рaсписка” - tõlkes allkiri (tl 7-8) tõendab, et V. Rudko ja hageja vahel oli lepinguline suhe. Tegemist on laenulepinguga ja V. Rudko ei täitnud 19.05.2005 sõlmitud laenulepingust tulenevat kohustust tagastada võlg kokkulepitud tähtajaks. Kostjate vastuväited et hageja ja V. Rudko vahel ei ole lepingulist, suhet on paljasõnalised. Samuti ei olnud lepinguline suhe rahatu, kuna V. Rudko sai kokkulepitud suuruses laenu. Hageja ja V. Rudko ei leppinud kokku, millal ja mil viisil laen V. Rudkole üle antakse. Seadus ei keela kolmandal isikul teise isiku eest laenu anda.
8.V. Rudko suri 02.08.2005 ja tema vara pärisid I. Rudko ja O. Rudko, mõlemad 1⁄2 pärandvarast. Hagi on esitatud õigete kostjate vastu ning vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 130 lg-le 1 vastutavad pärijad pärandaja kohustuste eest vastavalt päritud vara osale, seega kumbki kostja 1⁄2 kohustuste ulatuses, mis välistab kohustuse täitmise solidaarselt vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 66. Hageja kasuks kuulub kostjatelt väljamõistmisele kokku 12 540 krooni, kuid vastavalt päritud osale kummaltki 1⁄2 kohustusest, so 6270 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused
9.Kostjad palusid kohtuotsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt hindas maakohus ebaõigesti tõendeid, mis viis ebaõige kohtulahendi tegemiseni. Kostjad leiavad, et tõendamist ei leidnud lepinguline suhe ega ka raha üleandmine. 19.05.2005 dokumendis kinnitas V. Rudko oma allkirjaga, et ta võttis hagejalt laenuks 10 000 krooni. Samas on leidnud tõendamist, et sel päeval raha üle ei antud, kuivõrd hagejal sellist summat ei olnud. Seega on võimalik laenuleping rahatu, kuivõrd V. Rudko ei saanud 19.05.2005 oma allkirjaga kinnitada seda, et ta on laenu saanud. Laenulepingu rahatuse tõendamisel saab laenaja tugineda muu hulgas asjaolule, et laenuandjal puudus laenamiseks raha, mistõttu ei olnud võimalik ka selle üleandmine laenajale.
10.Kostjad ei nõustu ka maakohtu arusaamaga hageja ja N. Korovina vahelisest laenulepingust. Tõepoolest, hagile lisatud lepingust ja maksekorraldusest nähtuvalt on hageja poolt laenatud summa mingil põhjusel üle kantud V. Rudko arveldusarvele. Samas ei saa nõustuda maakohtu tõlgendusega, mille kohaselt andiski N. Korovina hagejale laenu edasilaenamise eesmärgil. Laenulepingus puudub kokkulepe või viide laenu sihtotstarbe kohta. Maakohus omistas millegipärast hageja laenusumma tagasimaksmise kohustuse V. Rudkole. Tagasimaksmise kohustus lasuski lepingu kohaselt hagejal, kes on laenusummat tagastades täitnud oma lepingulise kohustuse N. Korovina ees. Seetõttu ei saa kostjad aru, miks on kohus omistanud tähtsust N. Korovina poolt antud allkirjale raha tagastamise kohta. Vastus apellatsioonkaebusele
11.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
12.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebuses kordavad kostjad esimese astme kohtus esitatud väiteid, millele maakohus on juba piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise
menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
13.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus asjas esitatud tõendite alusel õigesti, et hageja ja V. Rudko vahel oli alates 19.05.2005 kehtiv laenusuhe ning laenuraha kanti V. Rudkole üle. Asjaolu, et raha kanti hageja ja N. Korovina vahel sõlmitud laenulepingu p 1 järgi V. Rudkole üle N. Korovina poolt 23.05.2005, mitte isiklikult hageja poolt ja võlakirja allkirjastamise päeval (19.05.2005), ei muuda hageja ja V. Rudko vahelist laenulepingut rahatuks, nagu kostjad ekslikult leiavad. Hageja ja N. Korovina leppisid lepingu p-s 1 kokku, et laenuandja N. Korovina kannab raha üle V. Rudko pangakontole. Seadus seda ei keela (VÕS § 80). Tähtsust ei ole asjaolul, et hageja ja N. Korovina vahel sõlmitud laenulepingus puudub kokkulepe või viide laenu sihtotstarbe kohta. Kostjad ei ole vaidlustanud, et V. Rudko sai N. Korovinalt 10 000 krooni. Selle kohta, et tegemist oleks muuga, kui hageja ja V. Rudko vahelise laenulepingu täitmiseks ülekantud rahaga, kostjad tõendeid esitanud ei ole. V. Rudko andis laenukohustuse kohta välja võladokumendi (võlakirja) ja kostjad ei ole tõendanud, et V. Rudkol võlga ei olnud või see on lõppenud, mistõttu oli hagi rahuldamine põhjendatud.
14.Õige on apellatsioonkaebuse väide, et hageja ja N. Korovina vahel sõlmitud laenulepingu järgi pidi laenu N. Korovinale tagastama hageja, mitte V. Rudko, kuid see asjaolu ei oma tähendust hageja ja V. Rudko vahelise laenusuhte hindamisel.
15.Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul kostjad, kumbki 1⁄2 ulatuses.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.