Tartu Maakohus
Otsuse tegemise koht
Viljandi Kohtumaja
Kohtuasja number
nr 2-08-68549
Otsuse kuupäev
04. veebruar 2009 ( tagaseljaotsus)
Kohtunik
Silvi Maiste
Kohtuasi
AS EMT hagi Aimur Reinpõllu vastu võlgnevuse 1411,42 krooni ja viivise 1410,42 krooni nõudes AS EMT (registrikood 10096159, aadress Valge 16, 19095 Tallinn ) Tarvo Ilves (Julianus Inkasso OÜ; aadress Jõe 3 10151 Tallinn) Aimur Reinpõld (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress teadmata)
Hageja Hageja esindaja Kostja
Resolutsioon Välja mõista kostjalt Aimur Reinpõllult AS EMT kasuks võlg 2 821 (kaks tuhat kaheksasada kakskümmend üks) krooni 84 senti, sellest põhinõue summas 1 411 (üks tuhat nelisada üksteist) krooni 42 senti, viivis summas 1 410 (üks tuhat nelisada kümme) krooni 42 senti. Välja mõista Aimur Reinpõllult menetluskulu 1 000 (üks tuhat) krooni AS EMT kasuks. Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse koos lisadega toimetas kohus kostjale avalikult kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes
Hageja on esitanud 04. veebruaril 2009 kohtule kirjaliku taotluse tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101, § 113 lg 1 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 250 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 250 krooni ja õigusabi (esindaja kulu) 2 500 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kohus leiab, et menetluskuluna on põhjendatud hagilt tasutud riigilõiv 250 krooni. Hagiavalduses ja hagi materjalides ei ole põhjendatud, mis alustel ja põhjustel tuleks kostjalt välja mõista riigilõiv kiirmenetluse avalduselt. Kohus leiab, et selle riigilõivu väljamõistmine hagimenetluses ei ole põhjendatud. TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määrusega nr 137 on kehtestatud varalise nõudega tsiviilasjas on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 10 000 krooni puhul on 5 000 krooni. Nähtuvalt tsiviilasjast on hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega Arvestada tuleb ka asjaoluga, et tegemist on lihtsa võlanõudega ning hageja taotletud õigusabi kulu (2 500 krooni) on suurem hagihinnast (1 411,42 krooni). Kohus peab tulenevalt asja keerukusest ja eeldatavale asja menetlemiseks kulutatud ajale põhjendatud õigusabi kuluks 750 krooni. Hageja ei ole õigusabi kulu sisuliselt põhjendanud, piirdutud on vaid viitega 06. aprillil 2006 sõlmitud lepingule. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 1 000 (750+250) krooni.
TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.
Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.