Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

krooni punktis 2 nimetatud menetluskulud, hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas, märkides viitenumbriks 20601710960 alljärgnevalt:

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Balti Investeeringute Grupi Pank AS esitas 15.12.2008.a. kohtule hagiavalduse Ixxx Kxxxxxxx vastu 18 457,13 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse ja saatis hagiavalduse koos lisadega kostjale vastavalt TsMS §le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 22. jaanuariks 2009.a. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 29.12.2008.a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. 02.02.2008.a. saabus kohtule Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i ja Ixxx Kxxxxxxx vahel 22.01.2009.a. sõlmitud kompromissileping, milles pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku olulist avalikku 2 (3)

huvi, samuti on kompromissi võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest, muuhulgas TsMS § 432 sisust. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud ja taotlenud kohtult menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist viie päevani. Kohus leiab, et vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 on võimalik taotlus rahuldada ja poolte kokkuleppel tuleb määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud menetluskulude jaotuses. Pooled on kokku leppinud, et kostja hüvitab hageja poolt kantud menetluskulud summas 340 krooni, millest 15 krooni on hagi esitamisel tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest ja 325 krooni pool hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Pooled on kokku leppinud, et kompromissiga kokku leppimata menetluskulud jäävad kostja kanda. Seega määrab kohus, et kompromissiga sätestamata menetluskulud jäävad kostja kanda. Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072699 05.12.2008.a. riigilõivu hagi esitamise eest 650 krooni. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada pool hagi esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o. 325 krooni, mis tuleb kanda vastavalt taotlusele hageja arveldusarvele nr 1120092793 Swedbangas.

Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.