Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

krooni, elektripliit Elektra 6000 krooni, pesumasin Aurika 2000 krooni, seinapeegel 300 krooni, tolmuimeja Audra 1500 krooni, muusikakeskus Aiwa 3000 krooni, kolme uksega riidekapp 3000 krooni, klaasidega puhvet-sektsioon 5000 krooni, laud 800 krooni, tool 200 krooni, tugitool 1000 krooni, kušett 1800 krooni, triikimislaud 250 krooni. 12.11.2007 kohtuistungil hageja nõustus kostjaga, et külmkapp maksab 3000 krooni, köögikapp 1000 krooni ja elektripliit 3000 krooni. 30.01.2008 kohtuistungil täpsustas hageja nõuet, varalise nõude suuruseks jäi 25 850 krooni, mittevaralise kahju suuruseks 100 000 krooni. Kohtukulud palus hageja jätta kostjate kanda. Kohtule 05.05.2008 esitatud täpsustatud hagiavalduse kohaselt tegutses OÜ Beetahansa juhatuse liikme Aleksei Poskatševi isikus 21.03.2001 seadusevastasel viisil oma tsiviilõiguste teostamisel, hageja vara väljatõstmiseks Xxxxx xxx xxx-xx korterist puudus seaduslik alus. Hagejal oli nimetatud eluruumi kasutamiseks üürileping, mis ES § 36 alusel jäi kehtima ka uue omaniku suhtes. Kostjad tekitasid hagejale kahju süüliselt, mis on tõendatud kriminaalasja materjalidega. Hageja palus kostjatelt välja mõista varalise kahju 25 850 krooni ja moraalse kahju 100 000 krooni. Kostjate vastuväited Kostja Aleksei Poskatšev hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole hagejat eluruumist välja tõstnud, kuivõrd hageja ei kasutanud eluruumi. Kriminaalasja lõpetamise määruses ei tuvastatud, et kostja on hageja hagiavalduses viidatud korterist välja tõstnud. Kostja OÜ Beetahansa hagi ei tunnistanud, kuivõrd hageja ei kasutanud korterit eluruumina. Üürileping ei tõenda, et hageja kasutas nimetatud eluruumi alalise elukohana. Üürileping allkirjastati tagantjärele ning on fiktiivne. Korteris ei elanud kedagi, naabrite sõnul oli korter tühi üle aasta. Kostja ei olnud teadlik hageja õigusest nimetatud eluruumi kasutada, korter kuulus enne kostja poolt omandamist Aleksandr Golunovile. OÜ Beetahansa transportis korteris olnud esemed 21.03.2001 Tallinnas Koplis asuvasse eluruumi, kuivõrd Xxxxx xxx xxx-xx eluruum vajas remonti ja nimetatud esemed oleks remondi käigus kahjustunud. Nimetatud asjade omandiõigus ei kuulu hagejale. Isegi kui hageja tõendab hagiavaldusele lisatud nimekirjas olevate esemete talle kuulumist, ei asunud kõik esemed nimetatud eluruumis. A. Poskatšev koostas enne transportimist esemete loetelu, loetelu on allkirjastatud kahe tunnistaja poolt. Nimetatud loetelu esitas hageja ise hagiavalduse lisana, sealt nähtuvalt on esemete nimekiri tunduvalt lühem hagis nõutud esemete loetelust. Aleksandr Golunovile ega hagejale pole tehtud takistusi esemetele, mis tarnsporditi Xxxxxx asuvasse eluruumi, ligipääsuks. Hageja ise keeldus esemete vastuvõtust. Hageja väited elukvaliteedi languse kohta on paljasõnalised. Korteris Xxxxx xxx xxx-xx asunud esemed olid amortiseerunud ning nende väärtus on hagis üle paisutatud. Kostjad suhtlesid enne korteri enampakkumise võitmist sealsete naabritega ning said kinnituse, et korteris keegi ei ela. Seda kinnitab ka korteri ukse avamisel 21.03.2001 nähtunud olukord - korter oli praktiliselt tühi ega sisaldanud märke igapäevaset elutegevusest - külmkapp oli tühi ja ei olnud kasutuses, korteris puudusid igapäevaseks elutegevuseks vajalikud esemed. KÜ Xxxxx xxx xxx veebruari arvest nähtub, et korteri sooja ja külma vee kulu on 0m3. Korteri mittekasutamist tõendab asjaolu, et õiguskaitseorganite poole pöördus hageja üle kuu aja hiljem, kui kõnealused sündmused aset leidsid. Seega ei tekitanud korteri luku vahetus ja hageja asjade transport teisele aadressile hagejale selliseid elumuutusi, mis tingiksid moraalse kahju. Ka Tallinna Linnakohtu otsusest tsiviilasjas 2/4/241-3570/00 nähtub, et hageja ei elanud viidatud korteris juba aastast 2000. Hageja esitatud üürileping korteri kasutamiseks on näilik tehing, leping sõlmiti tagantjärele. Nimetatud üürileping on tühine, kuivõrd on dateeritud kuupäevaga 30.11.2000, mil korteri suhtes kehtis koormamise keeld. Samuti ei võimaldanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadus üürilepingu sõlmimist 36 aastaks. Hageja nõue kostja OÜ Beetahansa suhtes on aegunud.

3(13)

Kostja Aleksei Poskatšev ei ole füüsilise isikuna võimeline vastutama sellises ulatuses kahju eest. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Aleksei Poskatševilt Jakov Golunovi kasuks kahju hüvitamiseks välja 25 850 krooni ning kohtukulude katteks 12 292,50 krooni. Hageja kasutas Tallinnas Xxxxx xxx xxx-xx asuvat korterit üürilepingu alusel ja seoses sellega asus korteris hagejale kuuluv vallasvara. Kohtutäitur müüs 13.02.2001 korteri Xxxxx xxx xxx-xx Tallinnas avalikul enampakkumisel osaühingule Beetahansa. Tallinna Linnakohtu otsusega 02.12.2003 tunnistati 13.02.2001 enampakkumine kehtetuks. 21.03.2001 avati korteri uks ja toimetati Jakov Golunovile kuuluvad esemed Tallinnas Xxxxx xxx-xx asuvasse tuppa, kust need varastati. Tallinna Prokuratuur alustas 26.04.2001 kriminaalmenetlust ülalnimetatud ebaseadusliku väljatõstmise suhtes. Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et Aleksei Poskatšov pani 21.03.2001 toime õigusvastase teo - ebaseadusliku väljatõstmise. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses tuvastati, et A. Poskatšev on toime pannud õigusvastase teo, kuid kriminaalasja kohtulik arutamine ei ole võimalik aegumise tõttu ning seega tuleb õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise küsimus lahendada tsiviilkohtupidamise korras. Asja materjalidest nähtuvalt oli hagejal sõlmitud üürileping vaidlusaluse eluruumi kasutamiseks. VÕS, TSÜS ja RES rakendamise seaduse § 2 ja 11 alusel kuuluvad kohaldamisele kahju tekitamise ajal kehtinud seadused sel ajal kehtinud redaktsioonis, seega TsK sätted. TsK § 448 lg 1 kohaselt kuulub kodaniku isiksusele või varale tekitatud kahju hüvitamisele kahju tekitanud isiku poolt täies ulatuses; lõike 2 alusel vabaneb kahju tekitaja selle hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi. Kostja OÜ Beetahansa esitas taotluse aegumise kohaldamiseks hageja nõude suhtes OÜ Beetahansa vastu. Tulenevalt VÕS, TSÜS ja RES rakendamise seaduse § 9 lg 2 tuleb aegumistähtaega arvestada alates 01.07.2002. Vastavalt TSÜS § 150 lg 1 on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Puudub vaidlus, et ukse vahetamine toimus 21.03.2001. Seega aegus hageja nõue OÜ Beetahansa vastu 01.07.2005. Hageja esitas kohtule hagi 02.05.2005 Aleksei Poskatševi vastu. Hagi OÜ Beetahansa vastu esitati 16.01.2006, seega pärast seaduses ettenähtud aegumistähtaja möödumist. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et hageja sai oma õiguste rikkumisest OÜ Beetahansa poolt teada alles kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest 12.11.2004, kuna selles tuvastati kahju tekitamise fakt. Antud määruses ei tuvastatud OÜ Beetahansa poolt kahju tekitamise fakti. Hageja oli oma tsiviilõiguste rikkumisest teadlik alates 21.03.2001. TsÜS § 142 lg-st 1 ja §-st 143 tulenevalt kuulub kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kostja OÜ Beetahansa vastu rahuldamisele, millest tulenevalt tuleb hagi antud kostja vastu jätta rahuldamata. Hagi kostja Aleksei Poskatševi vastu tuleb rahuldada. TsÜS § 46 lg 2 ja ÄS § 187 lg 2 (kahju tekitamise ajal kehtinud redaktsioonis) vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud osaühingu võlausaldajale, võlausaldaja ees solidaarselt osaühinguga. ES § 34 kohaselt eluruumi omaniku vahetumisel jäi eluruumi üürileping kehtima ka uue omaniku suhtes. ES § 51 sätestas üürilepingu lõppemise ja lõpetamise alused. Sama seaduse § 54 lg 1 alusel võis üürileandja nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning väljakolimisest keeldumise korral üürniku ja kõigi temaga koos elavate isikute väljatõstmist kohtu korras teist eluruumi vastu andmata, kui üürnik oli rikkunud temale üürilepinguga pandud kohustusi. Seega pidi üürileandja pöörduma kohtu poole üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja üürniku eluruumist väljatõstmiseks.

4(13)

21.03.2001 ei olnud eluruumi üürileping lõpetatud seadusest tuleneva alusel. Pooled ei olnud kokku leppinud eluruumi üürilepingu lõpetamises ja puudus kohtuotsus hageja väljatõstmiseks eluruumist. OÜ Beetahansa ei olnud kohtu poole pöördunud hageja väljatõstmiseks, vaid asus ise ebaseaduslikult hagejale kuuluvaid esemeid hageja kasutuses olevast eluruumist välja tõstma. Selline käitumine on vastuolus seadusega, kuivõrd üürniku väljatõstmiseks eluruumist andis aluse üksnes vastav jõustunud kohtuotsus. Kriminaalasja materjalidega ja käesolevas tsiviilasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et A. Poskatševi tegevus hagejale kuuluva vara väljatõstmisel oli seadusega vastuolus. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri 12.11.2004 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest kriminaalasjas nr 01231802498 nähtuvalt on prokurör kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt seisukohal, et 21.03.2001 leidis aset Jakov Golunovi ebaseaduslik väljatõstmine Tallinnas Xxxxx xxx xxx-xx korterist. Eluruumist ebaseaduslik väljatõstmine seisneb kas isiku või temale kuuluvate esemete elamispinnalt väljatõstmises seadusliku aluseta. AÕS § 68 alusel on üksnes omanikul õigus temale kuuluvat vara vallata, kasutada ja käsutada. OÜ-l Beetahansa ja A. Poskatševil puudus õiguslik alus hageja vara enda valdusse võtmiseks ja paigutada see teise ruumi, võttes sellisel viisil vara enda täieliku võimu alla. A. Poskatševil oli õiguslik võim ka eluruumi üle, millesse hageja esemed paigutati, kuivõrd kostja kinnitusel oli ta andnud Sergei Kolesnikovile eluruumi võtme. Juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, milles pooltel on võlaõiguslikud õigused ja kohustused. Suhetele saab kohaldada käsunduslepingu kohta sätestatut, nagu leidis Riigikohus 26.04.2005 määruses nr 3-2-1-39-05. Seetõttu tuleb juhatuse liikme kohustuste rikkumist hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena. Selle raames tekitatud kahju hüvitamisele ei saa kohaldada lepinguväliselt õigusvastaselt kahju tekitamise sätteid, nagu hageja on hagiavalduses esile toonud. Juhatuse liikme kohustusi tuleb hinnata esmajoones lepingulisele vastutusele omaste tunnuste alusel. Kuriteo toimepanemine isiku poolt sisaldab endas karistusõiguslikku hinnangut isiku teole, kuid ei saa olla aluseks isiku vastu tsiviilnõuete esitamiseks. Tsiviilnõude esitamise aluseks on konkreetsed teod, esmajoones juhatuse liikme kohustuste rikkumine. Tsiviilkohtumenetluses tuleb välja selgitada, kas juhatuse liige rikkus talle kriminaalmenetluses süüks arvatud tegudega mõnda oma tsiviilkohustust. Tsiviilkohtumenetluses säilib kostjal võimalus tõendada oma süü puudumist. Võlasuhtest tuleneva kahju hüvitamise kohustust täpsustas TsK 19. ptk, esmajoones §-d 222 ja 227. A. Poskatšev kui OÜ Beetahansa juhatuse liige, rikkus seadusega sätestatud korda isiku eluruumist väljatõstmiseks. Juhatuse liige peab täitma oma kohustusi seaduses sätestatut järgides. A. Poskatšev seda ei teinud. Kahju hüvitamise eesmärk on asetada isik olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuivõrd kostja poolt hageja vara väljatõstmine hageja valduses asunud eluruumist oli ebaseaduslik, kuulub hagejale tekitatud varaline kahju hüvitamisele täies ulatuses. Kostja ei tõendanud oma süü puudumist. Kostja ei tõendanud, et ta ei oleks võimeline hüvitama hagejale kahju eeltoodud ulatuses. Esemete hindade suhtes jõudsid pooled kokkuleppele kohtuistungil. Asjaolu, et hageja nimetatud esemed asusid vaidlusaluses eluruumis, on tõendatud kriminaalasja materjalide juures asuvate fotodega. Nimetatud esemeid ei saa lugeda kasutamiskõlbmatuteks ka asjaolu tõttu, et pooled leppisid kokku esemete hindades üldsummas 25 850 krooni.

5(13)

TsÜS § 24 lg 2 kohaselt loetakse isiku eraelu puutumatuse rikkumiseks seadusliku aluseta või isiku tahte vastaselt isiku eluruumi sisenemist; § 26 alusel võib isik nõuda § 23-25 nimetamata isiklike õiguste rikkumisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse määramise otsustab kohus TsÜS § 172 lg 4 alusel asjaolude kohaselt. Hageja hindas oma eraelu ja kodu puutumatusega tekitatud moraalse kahju suuruseks 50 000 krooni ja isiklike õiguste rikkumisega, s.o isiklike mälestusesemete hävimise ja kaotsiminekuga tekitatud moraalse kahju suuruseks 50 000 krooni. Kuivõrd leidis tõendamist, et kostja sisenes hageja eluruumi seadusest tuleneva aluseta, vaatamata asjaolule, et hageja selles eluruumis pidevalt ei elanud, on tegemist hageja eraelu puutumatuse rikkumisega. Hageja põhjendas kahju suurust ebamugavustega kodust ilmajäämise tõttu ja elukvaliteedi langusega. Dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et vaidlusaluses eluruumis ei olnud pikema perioodi jooksul kasutatud sooja ja külma vett, üürikviitungitest nähtuvalt 2000 augustist 2001 veebruarini, mil nimetatud kulu näit on 0. Samuti ei kasutatud vaidlusaluses korteris pikka aega enne 2001 märtsi elektrit. Hageja elamist vaidlusaluses eluruumis ei tõenda tsiviilasjas nr 2/4/241-3570/00 tehtud tagaseljaotsus, kuivõrd hageja kutsuti kohtusse väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, sest politseile oli tema tegelik viibimiskoht teadmata. Ka täitevosakonna kviitung ei tõenda hageja reaalset elukohta, selles on üksnes märgitud vaidlusalune eluruum hageja elukohana, millest ei saa järeldada, et hageja reaalselt seal elaks. Nimetatut ei tõenda ka maksekorraldus 26.01.2001 remondimaksu tasumise kohta, kuivõrd korteriühistu üldkulud kuuluvad tasumisele vaatamata asjaolule, kas korterit reaalselt kasutatakse või mitte. Asjaolule, et hageja vaidlusaluses korteris ei elanud, viitab ka fakt, et hageja pöördus õiguskaitseorganite poole avaldusega kriminaalasja toimikust nähtuvalt üle kuu aja pärast ebaseaduslikku väljatõstmist, s.o 26.04.2001. Veenev ei ole hageja seletus, et ta pidas eelnevalt vajalikuks välja selgitada, kes on vastutav tema esemete ebaseadusliku väljatõstmise eest. Samuti ei tõenda tunnistajate ütlused, et hageja elas pidevalt vaidlusaluses eluruumis. Ka asja juures asuvatest fotodest võib teha järelduse, et eluruumi sellises seisukorras elamiseks kasutada võimalik ei ole. Eeltoodust järeldub, et hageja vaidlusaluses eluruumis pikemat aega ei elanud. Hageja ei tõendanud hagiavalduse põhjendustes märgitud elukvaliteedi langust. 01.02.2003 sõlmitud üürileping nimetatut ei tõenda, kuivõrd see sõlmiti pärast kahju tekitamist ega tõenda, et hageja kasutas nimetatud üürilepingu alusel üürnikuna halvemat eluruumi kui vaidlusalune. Tuleb arvestada, et hageja kasutas ka vaidlusalust eluruumi üürilepingu alusel. Isiklike mälestusemete kaotsimineku eest ei kuulu kahju hüvitamisele. Hageja ei tõendanud mälestusemete erilist tähendust hagejale. Kriminaalasja vaatlusprotokollis nimetatud esemete erilise tähenduse korral hagejale ei oleks hageja hoidnud neid pikaajaliselt eluruumis, milles ta ise ei ela, vaid oleks võtnud endaga kaasa ja säilitanud neid hoolikamalt kui erilise väärtusega esemeid. Eeltoodud põhjendustel tuleb hagi moraalse kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 11 000 krooni. Hageja on tasunud õigusabi eest oma esindajale 8000 krooni. TsMS § 60 lg ja 61 lg 1 p 1 alusel tuleb hagi rahuldatud osa arvestades kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja kohtukulud 12 292,50 krooni. Jakov Golunovi apellatsioonkaebuse põhjendused Jakov Golunov palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osaliselt mittevaralise kahju nõude rahuldamata jätmise osas ja teha selles osas uue otsuse ja hagi selles osas rahuldada; täpsustada Aleksei Poskatševilt varalise kahju väljamõistmise osas kohtuotsuse motiive apellatsioonikaebuses märgitud ulatuses; tühistada otsus OÜ Beetahansa vastu esitatud nõude suhtes aegumise kohaldamises ja uue otsusega rahuldada nõue Aleksei Poskatševi ja OÜ Beetahansa vastu solidaarselt ning jätta kohtukulud kostjate kanda.

6(13)

Isiku poolt kuriteo toimepanemine ja selle käigus varalise kahju tekitamine on küllaldaseks aluseks isiku suhtes tsiviilnõuete esitamiseks. See tuleneb kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KrmS §-dest 41, 42 ja § 269 lg-st 4, mille kohaselt kuriteo läbi kahju kandnud isikul on õigus esitada süüdistatava või tema tegude eest vastutava isiku vastu tsiviilhagi ning kui see hagi jääb kriminaalmenetluse käigus läbi vaatamata, on kannatanul õigus esitada see tsiviilkohtumenetluse korras. Seda hageja käesolevas asjas ka tegi, tuginedes TsK §-le 448, mille kohaselt kodaniku isiksusele või varale tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt täies ulatuses hüvitamisele. Kohtuotsuse motiive rahuldatud nõude osas tuleb muuta ning kohtuotsuse motiveerivast osast tuleb välja jätta väited selle kohta, et TsK § 448 ei kuulu kohaldamisele. A. Poskatšev sõlmis 19.02.2001 eraisikuna üürilepingu OÜ-ga Beetahansa vaidlusaluse korteri kasutamiseks. Hageja vallasvara korterist väljatõstmise organiseeris ta õigusliku aluseta. Ebaseadusliku väljatõstmise eest võeti ta kriminaalvastutusele. KrMK § 41 kohaselt kannab A. Poskatšev süüdistavana kriminaalasjas tsiviilvastutust kriminaalkuriteoga tekitatud kahju eest. Õigusvastase teoga – kriminaalkuriteoga tekitatud kahju nõue tsiviilkohtumenetluses esitatuna tugineb TsK §-le 448. Hageja täiendas hagi ÄS § 187 lg-le 2 tugineva solidaarnõudega OÜ Beetahansa ja A. Poskatševi kui juhatuse liikme vastu, lähtudes kostja väitest, et A. Poskatšev tegutses 21.03.2001 hageja vara ebaseaduslikul väljatõstmisel mitte eraisikuna, vaid OÜ Beetahansa juhatuse liikmena, täites äriühingu juhtimise kohustusi. Kohus kohaldas vääralt OÜ Beetahansa vastu esitatud nõude suhtes aegumist. Hagi A. Poskatševi vastu esitati 02.05.2005, täiendav hagi OÜ Beetahansa vastu esitati sama nõude menetluse käigus. TsüS § 160 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks. A. Poskatševi vastu nõude esitamise ja selle menetlusse võtmisega aegumistähtaeg peatus ning puudus alus sama menetluse käigus täiendavalt esitatud nõude suhtes aegumist kohaldada. OÜ-d Beetahansa ei võetud kriminaalvastutusele 2001.a teostatud ebaseadusliku väljatõstmise eest, kuna see ei olnud kehtinud kriminaalseaduse kohaselt võimalik. Seetõttu puudub ka kriminaalasja lõpetamise määruses kohane viide OÜ-le Beetahansa. Hagejal puudus õiguslik alus esitada kahju hüvitamise nõuet OÜ Beetahansa vastu enne, kui oli tuvastatud, kas selle juhatuse liige A. Poskatšev kuulub kriminaalvastutusele võtmisele või mitte. Enne kriminaalmenetluses vastava otsuse tegemist ei saanud hageja osutada A. Poskaševile ega OÜ-le Beetahansa kui temale kahju tekitamises süüdiolevatele isikutele, kuivõrd TsK § 448 lg 2 kohaselt kahju tekitanu vabaneb selle hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi. Seega ei olnud nõue aegunud seetõttu, et aegumine oli hagi esitamisega peatunud, samuti seetõttu, et aegumise algust tuli arvestada hageja õiguste rikkumises süüdioleva isiku tuvastamise hetkest – kriminaalasja menetluse lõpetamise määruse tegemisest 12.11.2004. Kohtuotsus on motiivide ja lõppjärelduse osas vastuolus. OÜ Beetahansa ja A. Poskatševi kui juhatuse liikme vastutus on solidaarne. Kui kohus leidis, et nõue OÜ Beetahansa vastu on aegunud, ei saanud A. Poskatševi tsiviilvastutuse alusena kohaldada ÄS § 187 lg-t 2. Sellisel juhul peaks A. Poskatševi vastutus tuginema TsK §-le 448. Puuduvad takistused ÄS § 187 lg 2 kohaldamiseks, kui OÜ Beetahansa vastu esitatud nõude suhtes aegumist ei kohaldata. Hageja palus ringkonnakohtul selles osas täpsustada kohtuotsuse motiive. Kohtu järeldused, et moraalne kahju, mille nõude alus oli kahju tekitamise ajal sätestatud TsÜS § 172 lg-s 4, ei ole tõendatud. Isiku eraelu puutumatuse rikkumise puhul ei oma olulist tähtasust asjaolu, kas hageja kasutas vaidlusalust korterit püsivalt elamiseks või mitte. On tuvastatud, et korteris asus hageja isiklik vallasvara, mis oli tema poolt lukustatud ukse taga. A. Poskatševi

7(13)

korraldusel uks eemaldati ning hagejale kuuluv vara võeti võõraste isikute valdusesse õigusliku aluseta. Vara äravõtjate suhtumine võõrastesse vallasjadesse on tõendatud kriminaalasjas olevate kirjalike dokumentidega: kostja tehtud fotodega korterist enne vara äraviimist ja vara hoiukohas uurija tehtud asitõendite vaatluse protokolliga. Hageja vara oli muutunud kasutuskõlbmatuks ja osaliselt kadunud. A Poskatšev, olles võtnud hagejale kuuluva vara õigusvastaselt enda valdusesse, käitus vastuolus TsÜS § 108 lg-tes 1 ja 2 sätestatud hea usu põhimõtetega, suhtudes hagejale kuuluvasse varasse kui äraviskamiseks sobivasse prahti, millist suhtumist ta väljendas ka kohtuistungil. Nende tõenditega on tõendatud, et õigusvastase teoga rikuti hageja eraelu puutumatust, tekitati talle asjatuid kannatusi ja elukvaliteedi langusest tulenevat moraalset kahju. Isiklike mälestusesemete ja dokumentide hävimisest tulenev mittevaraline kahju on tõendatud tunnistajate ütlustega, mille kohaselt hagejal ei olnud pärast abielu lahutamist muud alalist elukohta ning talle kuuluvaid dokumente ja isiklikke esemeid hoidis ta vaidlusaluses korteris; kriminaalasja asitõendite vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et koos mööbliesemetega on põrandal laiali raamatud ja lapse koolivihikud. On üldteada, et vanemad hoiavad mälestusesemetena alles ka selliseid esemeid. Osa dokumente oli kadunud, mis on tõendatud hageja avaldustega politseile. Aleksei Poskatševi ja OÜ Beetahansa apellatsioonkaebuse põhjendused Aleksei Poskatšev ja OÜ Beetahansa palusid apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. A.Poskatšev vaidlustas otsuse osas, millega kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja varalise kahju hüvitamiseks 25 850 krooni ning kohtukulude katteks 12 292,50 krooni. OÜ Beetahansa vaidlustas otsuse kohtukulude väljamõistmise osas. OÜ Beetahansa apellatsioonkaebuse põhjendused Kohus jättis tähelepanuta OÜ Beetahansa kantud kohtukulu. Tulenevalt asjaolust, et nõue OÜ Beetahansa vastu jäeti rahuldamata, pidi kohus mõistma hagejalt välja OÜ Beetahansa kantud kohtukulu TsMS § 60 lg 1 kohaselt. A. Poskatševi apellatsioonkaebuse põhjendused Kohus leidis, et TsÜS § 46 lg 2 ja ÄS § 187 lg 2 kohaselt (kahju tekitamise ajal kehtinud redaktsioon) vastustavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud osaühingu võlausaldajale, võlausaldaja ees solidaarselt osaühinguga. A. Poskatšev ei tekitanud süüliselt kahju osaühingu võlausaldajale. Kohus märkis, et hageja üürileping ei olnud 21.03.2001 lõppenud ja pooled ei olnud kokku leppinud selle lõpetamises, puudus ka kohtuotsus hageja väljatõstmiseks. Samas jättis kohus tähelepanuta A. Poskatševi väite, et ta ei teadnud, et keegi seal korteris elaks. Korter kuulus varem Aleksandr Golunovile, Jakov Golunovi õigustest korteri kasutamiseks kostja ei teadnud. Seega ei saanud kostja käitumine olla süüline. Kohus viitas, et eluruumi ei kasutatud pikka aega enne 21.03.2001. Seega ei saanud kostjalt oodata eeldamist kellegi antud eluruumi kasutusõiguse osas. Ka kohtutäitur, kes võõrandas korteri OÜ-le Beetahansa, sellistest õigusest ei teatanud, vaid kinnitas, et see ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega. Kohus ei arvestanud tõenditega, mis viitasid asjaolule, et korteris puudus elutegevus ning oli asjadest praktiliselt tühi, va 21.03.2001 aktis nimetatud esemed. Kohus, leides, et kui kostja rikkus eluruumist väljatõstmise korda, oleks pidanud analüüsima asjaolu, kas kostja sai üldse eluruumist väljatõstmise korda rikkuda eeldusel, et eluruumis keegi ei asunud. Kostja tegi endast kõik oleneva, selgitamaks välja, kas eluruum on tühi või kasutusel – suhtles naabritega, kontrollis kommunikatsioonide kasutamist ning veendus, et seal keegi ei ela. Seega oli kostja käitumine hoolas ja seaduslik. Arvestades täituri kinnitust kolmandate isikute õiguste puudumuse kohta, ei saanud kostjad muud eeldada.

8(13)

Kohus hindas vääralt 12.11.2004 kriminaalasja lõpetamise määrust. Nimetatud määruses ei tuvastatud A. Poskatševi süüd hageja väljatõstmises. Kohus läks vastuollu otsuses väljendatud teise seisukohaga, et tegemist on solidaarvastutusel põhineva süüga. Sellisele vastutuse alusele viidates kohus möönis, et tegemist on OÜ Beetahansa poolsete toimingutega (rikkumisega), mille viis läbi A. Poskatšev juhatuse liikmena. Samas asus kohus seisukohale, et kriminaalasja lõpetamise määruses on tõendatud A. Poskatševi poolt hageja väljatõstmine. Kohtuotsus ei ole selge, üheselt on määratlemata, kes konkreetselt õigusvastaselt käitus – kas OÜ Beetahansa või A. Poskatšev isiklikult ja mille alusel nimetatud järeldus tehakse. Kohus ei arvestanud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele viidates, et kriminaalmenetluse lõpetamisel ilma süüdimõistvat kohtuotsust tegemata, ei saa lugeda isikut kuritegu sooritanuks. A. Poskatševile esitati kriminaalmenetluses ainult kahtlustus, millisesse staadiumisse antud menetlus ka jäi. Seoses aegumise tähtaja möödumisega kriminaalmenetluse lõpetamisel ei saa tsiviilkohus ise tuletada kostja süüd kuriteo toimepanemiseks (õigusvastases käitumises). Selles osas peab kohus tuginema muudele tõenditele. Poolikus menetluses tehtud lahendile viitamine kostja süü tõendamiseks ei ole kohane – selleks saab olla ainult jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, millele on eelnenud põhjalik uurimine ning isiku süü tõendatus kohtumenetluses. Kohus leidis, et kuivõrd hageja väljatõstmine oli ebaseaduslik, tuleb talle hüvitada materiaalne kahju. Kohus jättis analüüsimata kostja väited, et antud eluruumis kõiki hüvitamisele kuuluvaid esemeid ei olnud, samuti ei ole tõendatud nimetatud esemete kuulumine hagejale. Kohus viitas, et asjade olemasolu on tõendatud kriminaalmenetluses kogutud fotodega, kuid võrreldes fotodel olevaid esemeid hagis toodud nimekirjaga, ei nähtu fotodelt oluline osa hageja viidatud esemetest. Tuvastada on võimalik esemed, mis on mh fikseeritud 21.30.2001 aktis. Kohus ei saa arvestada otsuse tegemisel asju, mida fotodelt ei ole näha. Selles osas on kohtuotsus põhjendamata. Kohus ei analüüsinud kostja väidet, et kostja ei vastuta hageja asjade kadumise eest, kuna hagejal oli võimalik kõik asjad kätte saada ning asjade hilisema kaotsimineku eest kostja ei vastuta. Hageja keeldus oma asjade kättesaamisest. Sellises olukorras kahju hüvitamise kohustuse panek kostjale ei ole põhjendanud. Hageja käitumine ei vasta hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. Esmalt hageja keeldus oma asjade vastuvõtmisest ja seejärel esitas hagi viidatud esemete hüvitamiseks. Maakohtu otsus on viidatud osas põhjendamata. Kohus hindas vääralt tõendeid. Vastused apellatsioonkaebustele Aleksei Poskatšev ja OÜ Beetahansa ei nõustunud Jakov Golunovi apellatsioonkaebusega ja palusid jätta selle rahuldamata. Jakov Golunov Aleksei Poskatševi ja OÜ Beetahansa apellatsioonkaebusele kirjalikku vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud apellant Jakov Golunovi, menetlusosaliste esindajad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele osas, millega on jäetud hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning menetluskulude jaotamise osas. Otsust varalise kahju hüvitise nõudes tuleb muuta põhjenduste osas.

9(13)

Aleksei Poskatševi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. Hageja on esitanud kostja A. Poskatševi vastu kahju hüvitamise nõude. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ÄS § 187 lg 2 alusel. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus on kahju hüvitamise nõude rahuldamisel kohaldanud ekslikult ÄS § 187 lg 2. ÄS § 187 lg 2 järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Käesolevas tsiviilasjas taotleb hageja kostjalt kahju hüvitamist tulenevalt deliktiõigusest ning küsimuseks ei ole juhatuse liikme poolt kahju tekitamine osaühingule. Kuivõrd kostja tekitas hagejale kahju tsiviilkoodeksi kehtimise ajal, siis hagi 25 850 krooni osas tuleb rahuldada TsK§ 448 alusel. Selles osas tuleb otsuse põhjendusi muuta. TsK § 448 järgi kahju hüvitamise nõude puhul tuleb tuvastada:

10(13)

Kriminaalasja nr 012318024498 toimikus olevast asitõendite vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fotodest ilmneb, et mööbliesemed, riided, pakid on visatud hunnikusse (t.lk.84-90) ning hageja keeldus neid vastu võtmast seetõttu, et need olid muutunud kasutuskõlbmatuks. Seega on apellandi väide ekslik, et hageja on põhjendamatult keeldunud temale kuuluvat vara vastu võtmast ning ei ole käitunud heas usus. Kostja poolt koostatud aktist 21.03.2001 ilmneb, et ta ei märkinud kogu hagejale kuuluvat vara, näiteks puudub selles raamatute loetelu, ei ole ka näidatud söögiriistu. Ka riidesemeid on kriminaalasja toimikus olevatel vaatlusprotokolli fotodel rohkem, kui on seda märkinud kostja oma aktis. Seega ei saa kostja 21.03.2001 akti pidada usaldusväärseks tõendiks. Toimikust ilmneb, et poolte vahel tekkis vaidlus kahju suuruse osas ning kostja ei nõustunud kinnisvarahindaja Aili Asavi poolt antud arvamusega hageja vara väärtuse kohta. Kohtuistungi protokollist ilmneb, et kostja luges köögikapi hinnaks 1000 krooni, elektripliidi hinnaks 3000 krooni ja külmkapi hinnaks 3000 krooni, mis erines A. Asavi arvamusest, kuid nõustus teiste summadega (t.lk. 178). Hageja nõustus omakorda kostja hindadega eelnimetatud varale. Kinnisvarahindaja Aili Asavi on andnud arvamuse lisaks köögikapile, elektripliidile ja külmkapile ka alljärgneva vara osas:

11(13)

menetlus hagi aegumise peatamise aluseks. Seega puudub alus nõude rahuldamiseks OÜ Beetahansa suhtes. Apellant J. Golunov taotleb mittevaralise kahju hüvitamist summas 100 000 krooni, sellest 50 000 krooni eraelu puutumatuse ja eluaseme kaotusega tekitatud kahju ja 50 000 krooni isiklike mäletusesemete kaotuse ning moraalsete kannatuste eest. Kolleegium leiab, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele ning maakohtu otsus tühistamisele. Riigikohtu tsiviilkolleegium 22.10.2008 otsuses nr 3-2-1-85-08 on asunud seisukohale, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal tõendada ka kahju olemaolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Seejuures kahju hüvitamise suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 järgi on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Põhiseaduse § 33 kohaselt kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Maakohus tuvastas, et kostja rikkus hageja põhiseaduslikku õigust ning teostas õigusvastaselt hageja väljatõstmist eluruumist. Kahju tekitamise ajal kehtinud TsÜS § 24 lg 1 kohaselt isikul on õigus nõuda tema eraelu puutumatuse rikkumise lõpetamist ning rikkumisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Nimetatud paragrahvi lõike 2 punkti 1 järgi eraelu puutumatuse rikkumiseks loetakse ilma seadusliku aluseta või isiku tahte vastaselt isiku eluruumi sisenemist või kinnisasjal viibimist. Ka kehtiva VÕS § 134 lg 2 järgi isikuõiguste rikkumise korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada, kuid seda juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. VÕS § 134 lg 4 korral asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitamisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. Maakohus leidis, et hageja ei tõendanud mälestusesemete erilist tähendust. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga. Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga selles, et asjaolu, kas hageja elas püsivalt eluruumis või mitte ei oma tähendust. Seega maakohtu seisukoht selles, et kuivõrd hageja ei elanud pikka aega eluruumis ning ei tõendanud elukvaliteedi langust, siis ei anna hageja poolt esitatud asjaolud alust mittevaralise kahju hüvitamiseks, on ekslik. Hageja põhjendas, milles seisnes temale tekitatud mittevaraline kahju. Nimelt hageja kodusse tungiti õigusvastaselt, temale kuuluv vara, sealhulgas mälestusesemed ja dokumendid, visati hunnikusse ning tulemuseks oli, et kodune vara muutus kasutuskõlbmatuks ning osa vara, sealhulgas ka dokumendid, oli kadunud. Ta hoidis alles oma lapse koolivihikuid, mis olid talle tähtsad. Rikuti tema kodu puutumatust, mis tekitas moraalseid kannatusi ja piinu. Ringkonnakohtu istungil hageja kirjeldas oma üleelamisi, et ta tundis end alandatult ning oli sunnitud elama ajutistes elukohtades.

12(13)

Kolleegium leiab, et tegemist oli hageja koduga, kuhu tungis kostja sisse seadusevastaselt ning õigusvastaselt tõstis hagejale kuuluva vara mingisse ruumi, kus osa vara purunes, osa kadus. See võib tekitada üleelamisi ning ka mittevaralist kahju. Kolleegium, juhindudes TsMS § 233 lg-st 1 ning arvestades tsiviilasjas tuvastatud asjaolusid, leiab, et hagejale on kostja A. Poskatšev tekitanud mittevaralist kahju eraelu, so kodu puutumatuse rikkumisega ja selle hüvitise õiglaseks suuruseks tuleb lugeda 30 000 krooni. Menetluskulude jaotus OÜ Beetahansa vaidlustas otsust osas, millega on temalt välja mõistetud kohtukulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seadustiku sätteid. Kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kolleegium nõustub apellandiga, et kuivõrd hagi OÜ Beetahansa osas jäeti rahuldamata, siis tulnuks kostja kohtukulud hagejalt välja mõista. Toimikus oleva kohtukulude nimekirja kohaselt kandis OÜ Beetahansa õigusabikulusid summas 11 800 krooni, mille tõendamiseks esitas 30.01.2008 arve nr 130108 (II kd. lk. 35). TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi õigusabi eest mõistetakse poolele vajalikud ja põhjendatud kulud hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata osalt kostjale. OÜ Beetahansa osas jäeti hagi täies ulatuses rahuldamata. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi 5 % 125 850 kroonilt moodustab 6 292,50 krooni. Kolleegium loeb antud summat vajalikuks ja põhjendatud summaks, milline kuulub hagejalt väljamõistmisele. Ülejäänud menetlusosaliste osas tuleb otsus menetluskulude osas muuta alljärgnevalt. Kuivõrd otsus kuulub osalisele tühistamisele ning hageja kasuks tuleb välja mõista kokku 55 850 krooni, siis tuleb vastavalt muuta ka kohtukulusid. TsMS § 60 lg 1 järgi tuleb kohtukulud välja mõista hageja kasuks võrdeliselt hagi rahuldatud osaga ning kostja kasuks võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga. Hagi kuulub rahuldamisele 43 % ulatuses, seega hageja kasuks tuleb välja mõista tema poolt kantud kohtukulud 43 % ulatuses ja kostja A. Poskatševi kasuks 57 % ulatuses. Hageja maksis kokku riigilõivu 16 250 krooni, sellest 43 % moodustab 6987,50 krooni. Õigusabi eest on hageja õigustatud nõudma TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi 5% rahuldatud nõudest, so 2792,50 krooni. Seega kuuluvad hageja kasuks väljamõistmisele kohtukulud summas 9780 krooni. A. Poskatšev on tasunud õigusabi eest 11 800 krooni. Tema osas tuleb jätta hagi rahuldamata 70 000krooni osas, sellelt summalt 5 % moodustab 3500 krooni. Apellatsioonkaebuse esitamisel maksis apellant 1750 krooni, sellelt summalt 57 % moodustab 997,50 krooni. Seega kokku kuulub väljamõistmisele 4497,50 krooni.

Mare Merimaa

Malle Seppik

Imbi Sidok

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.