Muud › Muud hagiasjad

kostja AP pani 21.03.2001 toime õigusvastase teo - ebaseadusliku väljatõstmise. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses tuvastati, et kostja AP on toime pannud õigusvastase teo, kuid kriminaalasja kohtulik arutamine ei ole võimalik aegumise tõttu ning seega tuleb õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise küsimus lahendada tsiviilkohtupidamise korras. J G hindas hagiavalduses talle tekitatud varalise kahju suuruseks 129122.00 krooni, mittevaralise kahju suuruseks hindas hageja 300 000.00 krooni. Kokku palus hageja kostjalt AP välja mõista 429 122.00 krooni. Hageja palus 16.01.2006.a. täiendavas hagiavalduses kaasata teise kostjana OÜ B ja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista kostjate poolt õigusvastase käitumisega tekitatud varalise kahju summas 129 122 krooni ja mittevaralise kahju summas 200 000 krooni, kokku summas 329 122 krooni. Täiendava hagiavalduse kohaselt tuvastati kriminaalasja nr 01231802498 raames, et kostja AP füüsilise isikuna ja OÜ B seadusliku esindajana pani 21.03.2001 toime ebaseadusliku väljatõstmise. Kadumaläinud vara ja mööbli oli hageja sunnitud uuendama, makstes nende pealt olulisemat kõrgemat hinda, lisaks oli hageja sunnitud taluma oma isikliku elu korraldamisel ebamugavusi ja piiranguid. Kostjad rikkusid hageja kodu ja eraelu puutumatust. Sunnitud lahkumisega eluruumist langes hageja elukvaliteet ning ta oli sunnitud otsima uut eluaset erinevates kohtades ja taluma sellega seoses suuri ebamugavusi. Hageja vähendas 11.04.2007.a. kohtuistungil esitatud avalduses hagi nõuet varalise kahju osas 40 000 kroonini ja mittevaralise kahju osas 100 000 kroonini, kokku palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 140 000 krooni. Kohtule esitatud spetsialisti arvamuse kohaselt läheks kostjate õigusvastase teo tagajärjel hävinud asjade asendamine hagejale maksma kogusummas 42650.00 krooni. Hageja hinnangul maksaks külmkapp Husqvarna asendamine sarnase esemega 10000.00 krooni, kahe uksega köögilaua asendamine 1500.00 krooni, elektripliit Elektra 6000.00 krooni, pesumasin Aurika 2000.00 krooni, seinapeegel 300.00 krooni, tolmuimeja Audra 1500.00 krooni, muusikakeskus Aiwa 3000.00 krooni, kolme uksega riidekapp 3000.00 krooni, klaasidega puhvet-sektsioon 5000.00 krooni, laud 800.00 krooni, tool 200.00 krooni, tugitool 1000.00 krooni, kušett 1800.00 krooni, triikimislaud 250.00 krooni. 12.11.2007 kohtuistungil hageja nõustus kostjaga, et külmkapp maksab 3000.00 krooni, köögikapp 1000.00 krooni ja elektripliit 3000.00 krooni. 30.01.2008 kohtuistungil täpsustas hageja veelkord nõuet ja varalise nõude suuruseks jäi 25850.00 krooni, mittevaralise kahju suuruseks 100 000.00 krooni. Kohtukulud palus hageja jätta kostjate kanda. Kohtule 05.05.2008.a. esitatud täpsustatud hagiavalduse kohaselt tegutses OÜ B juhatuse liikme APi isikus 21.03.2001.a. seadusevastasel viisil oma tsiviilõiguste teostamisel, kuivõrd hageja vara väljatõstmiseks xxx korterist puudus igasugune seaduslik alus. Hagejal oli sõlmitud nimetatud eluruumi kasutamiseks üürileping., mis sel ajal kehtinud ES § 36 alusel jäi kehtima ka uue omaniku suhtes. Kostjad on tekitanud hagejale kahju süüliselt, mis on tõendatud kriminaalasja materjalidega. Hageja palub kostjalt välja mõista varalise kahju 25 850 krooni ja moraalse kahju 100 000 krooni.

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostja AP hagi ei tunnista. Kostja leiab, et ta ei ole kostjat eluruumist välja tõstnud, kuivõrd kostja ei kasutanud eluruumi. Kostja leiab, et kriminaalasja lõpetamise määruses ei ole tuvastatud, et kostja on hageja hagiavalduses viidatud korterist välja tõstnud. Kostja OÜ B hagi ei tunnista, kuivõrd hageja ei kasutanud nimetatud korterit oma eluruumina. Kostja on seisukohal, et üürileping ei tõenda, et hageja kasutas nimetatud eluruumi oma alalise elukohana . Kostja leiab, et üürileping on allkirjastatud tagantjärele ning on fiktiivne. OÜ B andmeil ei elanud korteris keegi, naabrite sõnul oli korter tühi üle aasta.

OÜ B ei olnud teadlik hageja õigusest nimetatud eluruumi kasutada, korter kuulus enne kostja poolt omandamist A G . OÜ B transportis nimetatud korteris olnud esemed 21.03.2001 Tallinnas Koplis asuvasse eluruumi, kuivõrd xxx asuv eluruum vajas remonti ja nimetatud esemed oleks remondi käigus kahjustunud. Kostja on seisukohal, et nimetatud asjade omandiõigus ei kuulu hagejale. Isegi kui hageja tõendab hagiavaldusele lisatud nimekirjas olnud esemete talle kuulumist, siis ei asunud kõik esemed nimetatud eluruumis. A. P on koostanud esemete loetelu enne transportimist ja loetelu on allkirjastatud kahe tunnistaja poolt. Nimetatud loetelu on hageja ise hagiavalduse lisana esitanud ja sealt nähtuvalt on esemete nimekiri tunduvalt lühem, kui hagis nõutud esemete loetelu. Ka märgib kostja, et ei A G ega hagejale pole tehtud takistusi oma esemetele ligipääsuks, mis tarnsporditi Koplis asuvasse eluruumi. Hageja on ise keeldunud nimetatud esemete vastuvõtust. Ka on hageja väited elukvaliteedi languse kohta paljasõnalised ja tõendamatud. Kohtule 28.12.2006 esitatud kostjate täiendavas vastuses märgivad kostjad lisaks varemtoodule ka seda, et korteris xxx asunud esemed olid kasutud ja amortiseerunud, ning nende väärtus on hagis üle paisutatud. Kostjad on seisukohal, et hageja ei kasutanud nimetatud korterit elukohana. Kostjad suhtlesid enne korteri enampakkumise võitmist sealsete naabritega ning said kinnituse, et nimetatud korteris keegi ei ela. Seda asjaolu kinnitab ka korteri ukse avamisel 21.03.2001 nähtuv olukord - korter oli praktiliselt tühi ja sisaldanud mingeid märke igapäevaset elutegevusest nt külmkapp oli tühi ja ei olnud kasutuses ning korteris puudusid igapäevaseks elutegevuseks vajalikud esemed. Ka nähtub KÜ veebruari arvest, et antud korteri sooja ja külma vee kulu on 0 m3. Korteri mittekasutamist tõendab asjaolu, et õiguskaitseorganite poole pöördus hageja üle kuu aja hiljem, kui kõnealused sündmused aset leidsid. Seega ei tekitanud korteri luku vahetus ja hageja asjade transport teisele aadressile hagejale selliseid elumuutusi, mis tingiksid moraalse kahju tekke. Ka Tallinna Linnakohtu otsusest tsiviilasjas 2/4/241-3570/00 nähtub, et hageja ei elanud viidatud korteris juba aastast 2000. Ka leiavad kostjad, et hageja poolt esitatud üürileping korteri kasutamiseks on näilik tehing, leping on sõlmitud tagantjärele. Ka on nimetatud üürileping kostjate arvates tühine, kuivõrd on dateeritud kuupäevaga 30.11.2000, mil antud korteri suhtes kehtis selle koormamise keeld. Samuti ei võimaldanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadus üürilepingu sõlmimist 36 aastaks. Ka on kostjad seisukohal, et hageja nõue kostja OÜ B suhtes on aegunud. Kostja AP ei ole füüsilise isikuna võimeline vastutama sellises ulatuses kahju eest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära poolte seletused, tunnistajate ütlused, uurinud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tallinnas xxx asuvat korterit üürilepingu alusel ja seoses sellega asus korteris hagejale kuuluv vallasvara. Asjaoludest nähtuvalt müüs kohtutäitur 13.02.2001 korteri xxx Tallinnas avalikul enampakkumisel OÜ B. Tallinna Linnakohtu otsusega 02.12.2003 tunnistati 13.02.2001 enampakkumine kehtetuks. 21.03.2001 avati korteri uks ja toimetati J G kuuluvad esemed Tallinnas Xxx asuvasse tuppa, kust need varastati. Tallinna Prokuratuur alustas 26.04.2001 kriminaalmenetlust ülalnimetatud ebaseadusliku väljatõstmise suhtes. Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et kostja AP pani 21.03.2001 toime õigusvastase teo ebaseadusliku väljatõstmise. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses tuvastati, et kostja AP on toime pannud õigusvastase teo, kuid kriminaalasja kohtulik arutamine ei ole võimalik aegumise tõttu ning seega tuleb õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise küsimus lahendada tsiviilkohtupidamise korras. Asja materjalidest nähtuvalt oli hagejal sõlmitud üürileping vaidlusaluse eluruumi kasutamiseks.

Pooled vaidlevad selle üle, kas AP ja osaühing B on vastutavad hagejale tekitatud kahju eest. Kohus leiab, et VÕS, TSÜS ja RES rakendamise seaduse § 2 ja 11 alusel kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele kahju tekitamise ajal kehtinud seadused sel ajal kehtinud redaktsioonis. Seetõttu ei kuulu kohaldamisele mitte VÕS vaid TsK sätted. Tsiviilkoodeksis sätestas kahju tekitamisest tuleneva vastutuse üldalused § 448 lg 1, mille kohaselt kuulub kodaniku isiksule või varale tekitatud kahju hüvitamisele kahju tekitanud isiku poolt täies ulatuses. Sama paragrahvi lõike 2 alusel vabaneb kahju tekitaja selle hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi. Kostja OÜ B on esitanud kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks hageja nõudele OÜ B vastu. Kohus leiab, et kostja taotlus kuulub rahuldamisele. Tulenevalt VÕS, TSÜS ja RES rakendamise seaduse § 9 lg 2 tuleb aegumistähtaega arvestada alates 01.07.2002.a. Vastavalt TSÜS § 150 lg 1 on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Pooltel puudub vaidlus selles, et ukse vahetamine toimus 21.03.2001.a. Seega aegus hageja nõue kostja OÜ B vastu 01.07.2005.a. Hageja esitas kohtule hagi 02.05.2005.a. kostja AP vastu. Hagi kostja OÜ B vastu on esitatud 16.01.2006.a., seega pärast seaduses ettenähtud aegumistähtaja möödumist. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et hageja sai oma õiguste rikkumisest OÜ B poolt teada alles kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest 12.11.2004.a., kuna selles tuvastati kahju tekitamise fakt. Kohus leiab, et antud määruses ei tuvastatud OÜ B poolt kahju tekitamise fakti. Samuti oli hageja oma tsiviilõiguste rikkumisest teadlik alates 21.03.2001.a., millest alates oli hagejal võimalik oma tsiviilõiguste kaitseks kohtu poole pöörduda. Alates 01.07.2002.a. kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kooskõlas TSÜS § 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kostja OÜ B vastu rahuldamisele, millest tulenevalt tuleb hagi antud kostja vastu jätta rahuldamata. Kohus leiab, et hagi kostja APi vastu tuleb rahuldada. TSÜS § 46 lg 2 ja Äriseadustiku § 187 lg 2 ( kahju tekitamise ajal kehtinud redaktsioonis) vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud osaühingu võlausaldajale, võlausaldaja ees solidaarselt osaühinguga. ES § 34 kohaselt eluruumi omaniku vahetumisel jäi eluruumi üürileping kehtima ka uue omaniku suhtes. ES § 51 sätestas üürilepingu lõppemise ja lõpetamise alused. Sama seaduse § 54 lg 1 alusel võis üürileandja nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning väljakolimisest keeldumise korral üürniku ja kõigi temaga koos elavate isikute väljatõstmist kohtu korras teist eluruumi vastu andmata, kui üürnik oli rikkunud temale üürilepinguga pandud kohustusi. Seega pidi üürileandja pöörduma kohtu poole üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja üürniku eluruumist väljatõstmiseks.

Kohus leiab, et 21.03.2001.a. ei olnud eluruumi üürileping lõpetatud seadusest tuleneva alusel. Pooled ei olnud kokku leppinud eluruumi üürilepingu lõpetamises ja puudus ka kohtuotsus hageja väljatõstmiseks eluruumist. OÜ B ei olnud kohtu poole pöördunud hageja väljatõstmiseks, vaid asus ise ebaseaduslikult hagejale kuuluvaid esemeid hageja kasutuses olevast eluruumist välja tõstma. Kohus leiab, et niisugune käitumine on vastuolus seadusega, kuivõrd üürniku väljatõstmiseks eluruumist andis aluse üksnes seadusjõus olev vastav kohtuotsus. Kohus leiab, et kriminaalasja materjalidega ja käesoleva tsiviilasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et kostja APi tegevus hagejale kuuluva vara väljatõstmisel oli seadusega vastuolus. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri 12.11.2004.a. kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest kriminaalasjas nr 01231802498 nähtuvalt on prokurör kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt seisukohal, et 21.03.2001.a. leidis aset J G ebaseaduslik väljatõstmine Tallinnas xxx korterist. Eluruumist ebaseaduslik väljatõstmine seisneb kas isiku või temale kuuluvate esemete elamispinnalt väljatõstmises ilma seadusliku aluseta. AÕS § 68 alusel on üksnes omanikul õigus temale kuuluvat vara vallata, kasutada ja käsutada. Kohus leiab, et OÜ-l B ja APil puudus igasugune õiguslik alus hageja vara enda valdusse võtmiseks ja paigutada see teise ruumi, võttes sellisel viisil vara enda täieliku võimu alla. Kohus on seisukohal, et APil oli õiguslik võim ka eluruumi üle, millesse hageja esemed paigutati, kuivõrd kostja kinnitusel oli tema andnud SK selle eluruumi võtme. Juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, milles pooltel on nii võlaõiguslikud õigused kui ka kohustused. Suhetele saab kohaldada käsunduslepingule sätestatut, nagu leidis Riigikohus oma 26.04.2005.a. määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05. Seetõttu tuleb juhatuse liikme kohustuste rikkumist hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena. Kohus leiab, et selle raames tekitatud kahju hüvitamisele ei saa kohaldada lepinguväliselt õigusvastaselt kahju tekitamise sätteid, nii nagu hageja on hagiavalduses esile toonud. Juhatuse liikme kohustusi tuleb hinnata esmajoones lepingulisele vastutusele omaste tunnuste alusel. Kohus leiab, et kuriteo toimepanemine isiku poolt sisaldab endas karistusõiguslikku hinnangut isiku teole, kuid ei saa olla aluseks isiku vastu tsiviilnõuete esitamiseks. Tsiviilnõude esitamise aluseks on konkreetsed teod, esmajoones juhatuse liikme kohustuste rikkumine. Tsiviilkohtumenetluses tuleb välja selgitada, kas juhatuse liige rikkus talle kriminaalmenetluses süüks arvatud tegudega mõnda oma tsiviilkohustust. Tsiviilkohtumenetluses säilib kostjal võimalus tõendada oma süü puudumist. Võlasuhtest tuleneva kahju hüvitamise kohustust täpsustas TsK 19.ptk, esmajoones §-d 222 ja

juures asuvate fotodega. Nimetatud esemeid ei saa lugeda kasutamiskõlbmatuteks ka asjaolu tõttu, et pooled leppisid kokku esemete hindades üldsummas 25 850 krooni. Põhiseaduse § 25 alusel on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. TSÜS § 24 lg 2 kohaselt loetakse isiku eraelu puutumatuse rikkumiseks ilma seadusliku aluseta või isiku tahte vastaselt isiku eluruumi sisenemist. Samas seaduse § 26 alusel võib isik nõuda § 23-25 nimetamata isiklike õiguste rikkumisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse määramise otsustab kohus TSÜS § 172 lg 4 alusel asjaolude kohaselt. Hageja on hinnanud oma eraelu ja kodu puutumatusega tekitatud moraalse kahju suuruseks 50 000 krooni ja isiklike õiguste rikkumisega, s.o. isiklike mälestusesemete hävimise ja kaotsiminekuga tekitatud moraalse kahju suuruseks 50 000 krooni. Kohus leiab, et kuivõrd asjas on tõendamist leidnud, et kostja sisenes hageja eluruumi ilma seadusest tuleneva aluseta, vaatamata asjaolule, et hageja selles eluruumis pidevalt ei elanud, on tegemist hageja eraelu puutumatuse rikkumisega. Hageja on põhjendanud kahju suurust ebamugavustega oma kodust ilmajäämise tõttu ja elukvaliteedi langusega. Kohus leiab, et dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et vaidlusaluses eluruumis ei olnud pikema perioodi jooksul kasutatud sooja ja külma vett, üürikviitungitest nähtuvalt 2000.a. augustist kuni 2001.a. veebruarini, mil nimetatud kulu näit on 0. Samuti ei ole kasutatud vaidlusaluses korteris pikka aega enne 2001.a. märtsikuud elektrit. Hageja elamist vaidlusaluses eluruumis ei tõenda ka tsiviilasjas nr 2/4/241-3570/00 tehtud tagaseljaotsus, kuivõrd hageja on kohtusse kutsutud väljaande Ametlikud teadaanded kaudu, sest politseile oli tema tegelik viibimiskoht teadmata. Ka täitevosakonna kviitung ei tõenda hageja reaalset elukohta, selles on üksnes märgitud vaidlusalune eluruum hageja elukohana, millest ei saa teha järeldust, et hageja ka reaalselt seal elaks. Nimetatut ei tõenda ka maksekorraldus 26.01.2001.a. remondimaksu tasumise kohta, kuivõrd korteriühistu üldkulud kuuluvad tasumisele vaatamata asjaolule, kas korterit reaalselt kasutatakse või mitte. Kohus leiab, et asjaolule, et hageja vaidlusaluses korteris ei elanud, viitab ka fakt, et hageja pöördus õiguskaitseorganite poole avaldusega kriminaalasja toimikust nähtuvalt üle kuu aja pärast ebaseaduslikku väljatõstmist, s.o. 26.04.2001.a. Kohus ei loe veenvaks hageja seletust selle kohta, et ta pidas eelnevalt vajalikuks välja selgitada, kes on vastutav tema esemete ebaseadusliku väljatõstmise eest. Samuti ei tõenda tunnistajate ütlused asjaolu, et hageja oleks vaidlusaluses eluruumis pidevalt elanud. Ka asja juures asuvatest fotodest võib teha järelduse, et eluruumi sellises seisukorras elamiseks kasutada võimalik ei ole. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et hageja vaidlusaluses eluruumis pikemat aega ei elanud. Hageja ei ole tõendanud kohtule hagiavalduse põhjendustes märgitud elukvaliteedi langust. Hageja poolt kohtule esitatud 01.02.2003.a. sõlmitud üürileping nimetatut ei tõenda, kuivõrd see on sõlmitud pärast kahju tekitamist ja ei tõenda, et hageja oleks nimetatud üürilepingu alusel kasutanud üürnikuna halvemat eluruumi kui vaidlusalune. Tuleb arvestada asjaoluga, et hageja kasutas ka vaidlusalust eluruumi mitte omanikuna vaid üürilepingu alusel. Kohus leiab, et isiklike mälestusemete kaotsimineku eest ei kuulu kahju hüvitamisele. Hageja ei ole tõendanud kohtule nimetatud mälestusemete erilist tähendust hagejale. Kohus on seisukohal, et kriminaalasja vaatlusprotokollis nimetatud esemete erilise tähenduse korral hagejale ei oleks hageja hoidnud neid pikaajaliselt eluruumis, milles ta ise ei ela, vaid oleks võtnud endaga kaasa ja säilitanud neid hoolikamalt kui erilise väärtusega esemeid. Eeltoodud põhjendustel tuleb hagi moraalse kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Hageja taotleb kostjalt kohtukulude väljamõistmist. TsMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 11 000 krooni. Hageja on tasunud õigusabi eest oma esindajale 8000 krooni. Kokku tuleb TsMS § 60 lg ja 61 lg 1 p 1 alusel arvestades hagi rahuldatud osa kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja kantud kohtukulud summas 12 292,50 krooni.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.