lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-66685/4

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 02.02.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-66685/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.02.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1109
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-08-66685

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2009. a Tartu

Tsiviilasja number

2-08-66685

Tsiviilasi

AS EMT hagi R.P. vastu 3 327,18 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1 664,09 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

-

Menetluse liik

AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16, 19095 Tallinn); hageja esindaja Katrin Verma (Lindorff Eesti AS; asukoht Rävala pst 5, 10143 Tallinn); kostja R.P.

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista R.P. AS EMT kasuks võlgnevus 1 664,09 krooni (üks tuhat kuussada kuuskümmend neli krooni ja üheksa senti), viivis 1 188,09 krooni (üks tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa krooni ja üheksa senti) ning sissenõudetasu 475 (nelisada seitsekümmend viis) krooni.
3.Välja mõista R.P. AS EMT kasuks menetluskulud 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE

8.oktoobril 2008. a esitas AS EMT Tartu Maakohtusse hagi R.P. vastu 2. detsembril 2005. a sõlmitud liitumislepingu ja mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu alusel tekkinud võlgnevuse nõudes, kogusummas 3 327,18 krooni (põhinõue 1 664,09 krooni, viivise nõue 1 188,09 krooni ja sissenõudetasu 475 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 3 327,18 krooni, riigilõivu 250 krooni ja õigusabikulud 1 000 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt kahekümne (20) päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja esitada neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja on menetlusdokumendid (hagimaterjalid ja kohtu teate) isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte saanud 20. oktoobril 2008. a (tl 30). Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud.

21.jaanuaril 2009. a esitas hageja kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja kostja hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramiseks tagaseljaotsuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lõikele 2 kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lõike 1 punktide 1, 3 ja 6 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumisel nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 108 lõikest 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 115 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 2. detsembri 2005. a liitumislepinguga (tl 8-9), 2. detsembri 2005. a järelmaksu müügilepinguga (tl 10-12),
28.märtsi 2006. a võlanõudega (tl 13), 31. jaanuaril 2006. a, 28. veebruaril 2006. a ja 28. märtsil 2006. a kostjale esitatud arvetega (tl 14-16), teenustasude hinnakirjaga (tl 17-18) ning väljavõttega EMT teenuste kasutamise üldtingimustest (tl 19-23). Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 2, § 101 lg 1 p 1, 3, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 115 lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS EMT hagi R.P. vastu 3 327,18 krooni nõudes.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kuna hagi esitati 8. oktoobril 2008. a tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldada menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne

1.jaanuari 2009. a kehtinud TsMS-s sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kuni 31. detsembrini 2008. a kehtinud redaktsiooni § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lõike 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ja hageja esindaja õigusabikulud 1 000 krooni, kokku 1 250 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja