(tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
30. jaanuar 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja 2-08-55914
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja O K (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja OÜ S(registrikood xxx asukoht xxx, registriaadress xxx)
Istungi toimumise aeg
28.01.2009
Istungil osalenud isikud
Hageja O K
O K hagi OÜ S vastu maksmata jäänud töötasu, viivise ja puhukuseraha saamiseks, hüvitise saamiseks TSL § 82 alusel ja hüvitise saamiseks lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest.
Menetluskulud jätta OÜ S kanda. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu
õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Pangas või 221013921094 Hansapangas, märkides viitenumber 3100057358. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hageja nõue Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista maksmata jäänud töötasu 8700 krooni, viivis 4872 krooni, puhkuseraha 2900 krooni, hüvitis 8700 krooni TLS § 82 alusel, hüvitis lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 4350 krooni. Menetluse käik Kostja 28.01.2008 istungile ei ilmunud, istungi toimumise ajast ja kohast oli kostja teadlik. Kohtukutse on kostja seadusliku esindaja SS perekonnaliikmele (naine) 18.12.2008 TsMS § 313 ja § 315 sätestatud viisil kohtu käskjala vahendusel kätte toimetatud. TsMS § 322 lg 1 kohaselt loeb kohus kohtukutse kättetoimetatuks. Kostjat on hoiatatud, et tema mitteilmumisel võidakse kohaloleva poole nõudel teha tagaseljaotsus kostja kahjuks. 27.01.2009 e-kirjaga teavitasid kostja seaduslikud esindaja GA, SS ja VS, et ei saa 28.01.2009 istungile ilmuda, kuna ei viibi Eestis. Hageja taotles 28.01.2009 toimunud istungil hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kuna välismaal viibimine ei ole mõjuvaks põhjuseks istungile mitteilmumiseks. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. TsMS § 422 lg 1 kohaselt mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. TsMS § 422 lg 1 ei sätesta, et Eestist väljaspool viibimine on mõjuvaks põhjuseks istungile mitteilmumiseks. Kohus märgib, et kostja oli istungi toimumise ajast teadlik juba 18.12.2008, seega oli kostjal võimalik oma aega planeerida nii, et saaks istungile ilmuda või saata istungile oma esindaja. Lisaks märgib kohus, et kostjal on äriregistri andmetel 3 juhatuse liiget ja kostja jättis hagile vastamata kohtu määratud tähtajaks ega vastanud üldse hagile. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et ei esine TsMS § 413 lg-s 3 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise ja antud asjas on võimalik teha tagaseljaotsus. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.
Töölepingu seadus (TLS) § 1 kohaselt tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. TLS § 49 lg 1 p 2 ja 3 sätestavad, et tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses ning andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu. Palgaseadus (PalS) § 2 lg 1 palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. PalS § 35 järgi palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Puhkuseseadus (PuhkS) § 25 kohaselt töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. TLS § 82 lg 1 sätestab, et töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. TLS § 82 lg 2 kohaselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1.lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu. TLS § 74 lg 2 alusel tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. TLS § 119 lg 2 järgi lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus menetluskulud täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.