B2 Impact OÜ hagi F.O vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Tsiviilasja hind
1210,03 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja B2 Impact OÜ (registrikood XXX; aadress XXX, XXX) Hageja lepinguline esindaja Pille Martin (e-post XXX) Kostja F.O (isikukood XXX; registrijärgne aadress XXX, XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt F.O-lt (F.O) hageja B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 559,77 eurot.
3.Välja mõista kostjalt F.O-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhinõudelt (559,77 eurolt) alates 28.08.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4.Jätta rahuldamata ülejäänud hageja nõuded kostja vastu
Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 50% ulatuses kostja F.O ja 50% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
6.Rahuldada B2 Impact OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
7.Välja mõista kostjalt F.O-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena 140 eurot.
8.Välja mõista kostjalt F.O-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (140 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
9.Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
10.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Hageja esitas 28.08.2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja 15.12.2022 sõlmitud lepingust nr 5591145 ja 19.05.2024 sõlmitud lepingust nr 5713159810 tulenev põhinõue 1000 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 11,91 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 61,61 eurot ja võla sissenõudmisega kaasnenud kulud 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud kostja tööandja (H.Y.Z) vahendusel 19.12.2025. Kostja tähtaegselt kohtule oma seisukohta esitanud ei ole.
3.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
4.Hagi hind on 1210,03 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
5.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 15.12.2022 IPF Digital AS-ga krediidikontolepingu nr 5591145, limiidiga 500 eurot (dtl 15-44). 19.05.2024 sõlmisid pooled uue lepingu nr 5713159810, millega võimaldati kostjale krediiti summas 1000 eurot (dtl 45-74). Kostja oli kohustatud tasuma ka intressi vahemikus 39,72% ja 41,88% aastas (vt dtl 15 ja 45). Kokku on krediidiandja teinud kostjale väljamakseid summas 1089,25 eurot (dtl 77-82). Hageja kinnitusel on kostja sooritanud tagasimakseid krediidiandjale kokku summas 559,77 eurot (dtl 83-84). Krediidiandja saatis kostjale 13.01.2025 lepingu lõpetamise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 2.02.2025. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingud üles 3.02.2025 (dtl 88). IPF Digital AS on nõuded loovutanud hagejale 6.07.2025 (dtl 88).
2(4)
7.Kohus on seisukohal, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
8.novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
8.Esimese lepingu sõlmimisel on krediidiandja teinud päringud vaid avalikesse registritesse ning lähtunud kostja enda esitatud andmetest laenutaotlusel. Teise lepingu puhul on hagiavaldusse kirjutatud, et krediidiandja analüüsis ka kostja pangakonto väljavõtet, kuid kohtule seda esitatud ei ole. Kohtul ei ole seega võimalik analüüsida kostja tegelikke sissetulekuid, igakuiseid püsikulusid ning finantskohustusi. Eelnevast hoolimata on kohus vaadanud krediidiandja välja toodud andmeid, mille pealt krediidiotsus on tehtud. Kostja väidetavaks sissetuleku suuruseks saadi pangakonto väljavõtte kohaselt 1471 eurot, kuigi kostja on ise avaldanud, et tema igakuiseks sissetulekuks on 1235 eurot. Samuti on arvestatud, et kostja majapidamiskuludeks 500 eurot ning olemasolevateks finantskohustusteks 618 eurot. Ühtlasi on kostja laenutaotluses märkinud, et tal on 3 ülalpeetavat. Kui lähtuda kostja enda esitatud andmetest oma sissetuleku osas ning arvestada sellest maha majapidamiskulud ja juba olemasolevad igakuised finantskohustused oleks pidanud krediidiandja mõistma, et kostja puhul ei ole tegemist krediidivõimelise isikuga (1235-500-618=117 eurot, millest tuleb veel maha arvata võetava krediidikohustuse igakuine tagasimakse). Kostjale sisuliselt ei jää kätte vaba raha, mille arvelt tasuda iseenda ja oma ülalpeetavate muid kulusid.
9.Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingute järgi pidanuks intress olema vahemikus 39,72% ja 41,88% aastas, (vt dtl 15, 45 ja 75). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal 0 – 4,5%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt kokkulepitud intressi nõuda. Kohus tegi hagejale menetlusse võtmise määruses ettepaneku esitada kohtule nõude ümberarvestus puhuks, kui kohus peaks leidma, et laenuandmisel ei järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja kohtule ümberarvestust ei esitanud, mistõttu ei ole kohtul võimalik veenduda ka ja mis ulatuses saab hagejal olla kostja vastu viivise või intressinõue. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hageja intressi ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude rahuldamata. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 403 4 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Küll aga kuulub rahuldamisele inressinõue seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest.
10.Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti kokku 1089,25 eurot (dtl 77-82), kohustusega tasuda igakuiseid tagasimakseid vastavalt esitatud arvetele. Hageja kinnitusel on kostja sooritanud tagasimakseid krediidiandjale kokku summas 529,77 (dtl 83-84). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 559,48 eurot (1089,25-529,77), sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
13.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei
3(4)
jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 50% ulatuses kostja ja 50% ulatuses hageja kanda.
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
15.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 280 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.
16.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 280 * 50% = 140 eurot.
17.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.