Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

OÜ D(likvideerimisel) esitas pankrotiavalduse 05.12.2008 enda pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotimenetlus algatati võlgniku enda 03.12.2008.a. avalduse alusel Harju Maakohtu 02.12.2008.a. määrusega tsiviilasjas 2-08-82695, ajutiseks halduriks määrati K Mõtsnik (isikukood xxx). Avalduse kohaselt töötas võlgnik pikaajaliselt kahjumiga, kuid 2008.a. suvel kliente jäi oluliselt vähemaks. Samuti oli üüritasu liiga kõrge (ca 40 000 EEK/kuus). Restorani müüa ei õnnestunud ning ei leitud ka täiendavaid rahalisi vahendeid, mistõttu võttis osaühing vastu otsuse alustada likvideerimismenetlust. Kuna likvideerija leiab, et võlgnik on täielikult maksejõuetu (vara bilansilises väärtuses 171 196 krooni, kohustusi 2 999 965 krooni), siis palub välja kuulutada võlgniku pankroti. Osaühingus töötas 7 inimest. Kõigi töötajatega on töölepingud lõpetatud. Kuna osaühing on täielikult maksejõuetu palub osaühing välja kuulutada enda pankroti, Ajutine haldur tegi kindlaks alljärgneva: OÜ D(võlgnik) on asutatud 03.08.2006.a. OÜ D poolt ärinimega D. Juhatuse liikmeteks valiti RU, RSLauterio ja AM. 22.11.2006.a. sai ainuosanikuks MU(XXX). 28.02.2008 sai R.L asemel juhatuse liikmeks R R , kes aga juba 11.06.2008.a. arvati juhatusest välja. 01.10.2008.a. otsustati majandustegevus lõpetada ja alustada likvideerimismenetlust ning määrati likvideerijaks K M . Võlgniku põhikirjakohasteks tegevusvaldkondadeks on toitlustamine, toidukaupade jae- ja hulgimüük, kinnisvara haldamine, jne. Tegelikult tegeleti Tallinnas üüritud ruumides restorani pidamisega, algkapital laenati suures osas samasse kontserni kuuluvalt OÜ-lt D. Töötajaid oli keskmiselt 7. 2007.a. majandusaasta lõpetati 969 548 krooni suuruse kahjumiga. 2008.a. kahjum veelgi kasvas ja 3.12.2008.a. likvideerimise algbilansi kohaselt oli see kokku 2 797 412 krooni. 2008.a. oktoobris majandustegevus lõpetati, ruumide rendileping ja töölepingud lõpetati ning 2008.a. detsembri algul esitati kohtusse pankrotiavaldus. 2007.a. bilansi kohaselt oli 31.12.2007.a. seisuga võlgnikul vara kokku 1 863 991 krooni eest, millest põhivara moodustas 1 196 113 krooni ja käibevara 667 878 krooni (Lisa 1). Lühiajalisi kohustusi oli samal ajal 1 340 578 krooni eest, millest 888 437 krooni moodustasid lühiajalised laenud. Käibevarast 519 520 krooni moodustas raha, 94 068 krooni ettemaksed, jne. Seega oli käibevara ca 2 korda vähem, kui oleks vaja olnud lühiajaliste kohustuste täitmiseks. 3 12.2008.a.seisuga koostatud likvideerimis bilansi kohaselt oli käibevara järel ainult 31 357 krooni eest, millest 30 000 krooni moodustas laen OÜ-le D ja 1357 krooni ostjatelt laekumata arved. Seejuures OÜ-le D võlgneb võlgnik ise 17 500 krooni. Lühiajalisi kohustusi oli kokku 2 999 656 krooni eest. Põhivara oli bilansi kohaselt 171 196 krooni eest, kuid likvideerija arvates on selle realiseerimisväärtus kindlasti väiksem. Ajutine haldur hindab selle väärtuseks kuni 50 000 krooni. Põhivara koosneb kasutatud restorani mööblist (baarileti kapid, baarilaud, kohvilauad, toolikotid pehmendusega), porimattidest, valgusreklaamkastist jne. Ka haldur ei ole muud märkimisväärset võlgnikule kuuluvat vara leidnud: ta ei oma ehitusregistri andmeil ehitisi vallasvarana, ARK-i andmeil transpordivahendeid, Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid ja kinnistusraamatu andmeil kinnistuid. Võlgnikul on konto Sampo Pangas , mille

saldo on aga ainult 1,98 krooni. Teistes pankades võlgnik kontosid ei oma. Kassas võlgniku likvideerija andmeil raha pole. Maksu- ja Tolliameti andmeil on maksuvõlg 10.12.2008.a. seisuga 271 430 krooni (põhivõlg 246 458 krooni ja intressid 24 972 krooni. Seega moodustavad teadaolevad võlgniku võlad ca 3 000 000 krooni. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku võlad moodustavad ca 3 000 000.- krooni, samal ajal kui reaalset vara on ainult ca 50 000 – 60 000 krooni. Samas puudub tal majandustegevus ning omanikud täiendavalt investeerida ei kavatse, mistõttu puudub ka võlgade tasumiseks vajalik sissetulek ja võlad intresside ning viiviste näol pidevalt kasvavad. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuna võlgnikul on piisavalt vara vähemalt esialgsete pankrotimenetluse kulude katteks, siis on ajutine haldur kooskõlas PankS §31 lg 1 seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise halduri hinnangul on võimalik mõningaid väiksemaid summasid pankrotimenetluse käigus tõenäoliselt tagasi võita. Nii on lähikondseile tagastatud laenu: 18.08.2008.a. juhatuse liikmele R.U summas 4700.- krooni, 01.10.2008.a OÜ-le G 500.- krooni ning 24.09.2008.a. veel 4160.- krooni. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur ebarealistlikku äriplaani, mis seisnes selles, et avati uus parkimiskohti vahetus läheduses mitteomav söögikoht, kusjuures asukoht on rahvarohkest vanalinnast suhteliselt eemal, kuid siiski kesklinnas, mis tähendas ebaproportsionaalselt suuri ruumide üürikulusid. Samas on läheduses rida teisi väljakujunenud klientuuriga analoogseid asutusi, mistõttu väga tugeva konkurentsi tõttu oli turule tulek tavapärasest keerukam . 2008.a. teisel poolel vähenes seoses majanduslangusega ka restorane külastavate potentsiaalsete klientide hulk, mis täiendavalt mõjus võlgniku tegevusele negatiivselt. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Kooskõlas PankS § 23 ja justiitsministri määrusega 18.12.2003.a. nr 71 ning vastavalt lisatud kalkulatsioonile palub: Määrata ajutise halduri tasuks 15 600.- krooni ja ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 1280 krooni. Kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde ning palus välja kuulutada OÜ D(likvideerimisel) pankrot. Kohtumääruse põhjendused Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul on vara summas 50-60 000 krooni ja osaühingul on võlgu summas 3 000 000 krooni. Autine pankrotihaldur on seisukohal, et antud menetluses on maksejõuetuse põhjuseks ebarealistlik äriplaan, mis seisnes selles, et uus söögikoht , mille vahetuslähetuses ei olnud parkimiskohti, samuti suuri üürikulusid ning tugeva konkurentsi tõttu oli turule tulek keeruline.2008 teisel poolel vähene restoranide külastatavus seose majanduslangusega. Halduri aruande kohaselt esialgsetel andmetel on väiksemaid summasid pankrotimenetluse käigus tõenäoliselt võimalik tagasi võita. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlausaldajate ning ka võlgniku huvide kaitseks on ainuvõimalik lahendus kuulutada välja OÜ D(likvideerimisel) pankrot. Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise pankrotihalduri aruande usaldusväärsuses.

Vastavalt PankS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et ei ole võimalik osaühingu tegevust jätkata ega juriidilist isikut tervendada. Maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb lugeda võlgnik maksejõuetuks. Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku varade väärtus hinnanguliselt 5060 000 krooni. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul kokku ligi summas 3 000 000 krooni. Vara vähesuse tõttu ei ole võlgniku võlgade tasumine võimalik. Eeltoodu põhjal nõustub kohus, et välja on kujunenud võlgniku püsiv maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Lähtuvalt PankS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. Eelnimetatust järgides on ajutine haldur taotlenud pankroti väljakuulutamist. PankrS § 28 lg 2 teine lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus on seisukohal, et kohustuste rikkumise ja raske juhtimisvea mõiste sisustamise korral, kohus lähtub eelnimetatud seaduse sättest ja mõttest, kuid raske juhtimisvea korral tuleb tuvastada: millist kohustust on rikutud, milline on süü vorm ning võimalik seos maksejõuetuse tekkimisega. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-137-04 kolleegium on seisukohal, et ÄS § 171 lõikes 2 ja § 180 lõikes 5 sätestatud kohustuse tahtliku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Sellise järelduse tegemisel arvestab kolleegium seda, et nende kohustuste täitmata jätmise eest on seadusandja ette näinud kriminaalvastutuse. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et PankS § 28 lg 1 kohaselt peab kohus juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatama sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et oleks tegemist raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teoga. PankrS § 150 kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel on ajutine pankrotihaldur esitanud taotluse, mille kohaselt ajutise halduri tasu suuruseks on tasu 15 600 krooni. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71 vastu võetud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks 15 600.00 krooni ja kulutuste hüvitamiseks 1280 krooni. Võlgnik ei vaielnud sellele vastu. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasuks tuleb määrata 15 600.00 krooni ja kulutuste katteks 1280 krooni pankrotivara arvelt. PankrS § 56 lg 3 kohaselt haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pankrotihalduriks saab määrata ajutise pankrotihalduri K Mõtsnik. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Menetlusosalised ei ole esitanud kohtule menetluskulude määramise taotlust. Kohus oma otsustustes juhindub PankrS § 23 lg 1, § 31, TsMS § 434-442. Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.