Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagiavalduse sisu Hageja sõlmis kostja H.O. ga 01.11.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0606246/96kt, mille alusel kostjale anti laenu 30 000 krooni intressimääraga 25,03 % aastas. Samal päeval sõlmis hageja käenduslepingu A.V. iga, kes võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete täitmise eest. Tagasimaksed pidid toimuma igakuuliselt. Kostja H.O. jättis oma lepingulised kohustused täitmata. Hageja teavitas kostjaid H.O. t ja A.V. i võlast 03.01.2007, 07.02.2007 ja 02.03.2007 saadetud kirjadega. Kostjad lepingut täitma ei hakanud, mistõttu hageja ütles 23.03.2007 lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Ka pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja asunud hageja nõudeid tasuma. Hageja solidaarnõue kostjate vastu on 54 542.72 krooni, millest 30 000 krooni moodustab põhivõlg, 3 806.68 krooni on lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 13 286.04 krooni on viivis, 6 000 krooni on leppetrahv ja 1 450 krooni on võla sissenõudmisega seotud kulu. Lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista alates 21.08.2008 viivise 25,03 % tagastamata krediidisummalt aastas. Kostjate vastuväited hagile H.O. esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite kogu nõudele. A.V. vastuväidet ei esitanud. Kohtuametniku määrusega anti kogu nõue üle hagimenetlusse. Hagimenetluses kumbki kostja vastuväiteid hageja nõuete suurusele ja arvestuskäigule ei esitanud. Võlg on tasumata, sest H. O viibib vahi all ning A. V majanduslik olukord ei võimalda võlga tasuda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja nõuded põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmise kulude osas on tõendatud tarbijakrediidilepinguga, võlateatistega, lepingu üleütlemise teatistega ja hinnakirjaga. H. O on allkirjastanud tarbijakrediidilepingu selles toodud tingimustel ning on kätte saanud laenusumma 30 000 krooni. Nimetatud asjaolude üle poolte vahel vaidlust ei ole. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et A. V on allkirjastanud käenduslepingu, milles kohustub tagama H. O kohustuste täitmise, kui viimane lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täida. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 415 lg 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14.01.2009 kohtuotsuses tsiviilasjas 3-2-1-120-08 asunud seisukohale, et „...tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist.“ Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus,... TsÜS § 84 lg 1 1. lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostjatelt solidaarselt 6000 krooni suuruse leppetrahvi väljamõistmiseks, sest tarbijakrediidilepingus leppetrahvi maksmise kokkulepe on tühine vastuolu tõttu seadusega. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mille tekkimist ta nägi ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. H. O on alla kirjutanud tarbijakrediidilepingu üldtingimustele, seega ka lepingu rikkumise korral teadete saatmise eest kahjuhüvituse nõudmise kokkuleppele. Hageja nõue 1450 krooni väljamõistmiseks kirjalike teadete saatmise eest on põhjendatud. Hageja on saatnud seoses võlaga kostjatele kokku kaheksa kirja. Ühe kirja koostamise ja saatmise kulu on seega 181.25 krooni, mis ei ole ebamõistlikult suur kulu. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sätte alusel mõistab kohus kostjatelt välja viivise 25,03 % viivitatud summalt päevas alates 21.08.2008 kuni põhivõla tasumiseni. VÕS § 65 lg 1 alusel ja tulenevalt sõlmitud käenduslepingust on kostjate vastutus kohustuse täitmise eest solidaarne. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja võla koos viivisega kuni 20.08.2008, sissenõutavaks muutunud intressiga ja võla sissenõudmise kuluga summas 48 542.72 krooni ning lisanduva viivise kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud 9/10 osas kanda solidaarselt kostjatel. Hageja ülejäänud menetluskulud jäävad tema enda kanda ning kostjate menetluskulud jäävad samuti nende endi kanda. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.