Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-60383/34

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 32 073,78 krooni, millest võlgnevus on summas 26 812,31 krooni, intress 2894,99 krooni, viivis 366,48 krooni ja leppetrahv 2000 krooni ning viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud võla summalt iga viivitatud päeva eest 11% aastas ehk 0,030% päevas summast 26 815,31 krooni (tagastamata krediidisumma) ja summast 5261,47 krooni (intressivõlg) ja menetluskulud. Menetluse käik Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 394 ja kohustas teda vastama 20 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagi koos lisadega on kostja perekonnaliikmele (abikaasa) 03.12.2008 TsMS § 313 ja § 315 sätestatud viisil kohtu käskjala vahendusel kätte toimetatud. TsMS § 322 lg 1 kohaselt loeb kohus menetlusdokumendi kättetoimetatuks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 709 lg 1, mille kohaselt arveldusleping on leping, millega vastavalt seadusele arveldamise õigust omav käsundisaaja (kontopidaja) kohustub avama käsundiandjale konto ja tegema käsundiandja korraldusel toiminguid kontol oleva rahaga või muude õigustega, käsundiandja aga maksma selle eest tasu. Muu hulgas kohustub kontopidaja tegema käsundiandja korraldusel makseid ning krediteerima käsundiandja kontot käsundiandja kasuks laekunud maksete ulatuses, tegema käsundiandjale viimase korraldusel kontolt sularahas väljamakseid ning võtma vastu sissemakseid. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

2-08-60383/34

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Vastavalt TsMS § 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud võla summalt iga viivitatud päeva eest 11% aastas ehk 0,030% päevas summast 26 815,31 krooni (tagastamata krediidisumma) ja summast 5261,47 krooni (intressivõlg). VÕS § 113 lg 6 kohaselt viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral ja sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega juhindudes VÕS § 113 lg 6 jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud võla summalt iga viivitatud päeva eest 11% aastas ehk 0,030% päevas summast 5261,47 krooni (intressivõlg). Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv summas 1750 krooni ja hagi tagamise kautsjon 641 krooni. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud (va hagi tagamise kautsjon 641 krooni) kostja kanda. Kohus soovib märkida, et hagi tagamise taotlus jäeti rahuldamata 19.11.2008 määrusega ja arvati tasutud kautsjon riigituludesse. Eeltoodu menetluskulu on hageja kulu.

Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.