Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 28.01.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-08-51059 Tsiviilasi AS Kiirkanduri hagi OÜ Siska Transi vastu viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 30 399,46 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Kiirkandur (reg.nr 10111516, Harku vald, Harkujärve, Järvekalda tee 1), hageja esindaja vandeadvokaat Siim Roode, kostja OÜ Siska Trans ( reg.nr 10908218, Märjamaa, Tehase 3-3), kostja esindaja juhatuse liige Taivo Sisas Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista OÜ Siska Transilt 5573,77 krooni AS Kiirkanduri kasuks. Jätta 94,76% menetluskuludest hageja kanda ja 5,24% kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid müügilepingu killustiku müümiseks. Müügilepingu kohaselt kohustus hageja müüma kostjale killustikku 16-32 koguses 88,15 tonni ja killustikku 32-64 koguses 730,15 tonni ning kostja maksma selle eest tasu vastavalt esitatud arvetele. Müügilepingu sõlmimise kinnituseks saatis kostja 18.12.2006 hagejale garantiikirja, mille kohaselt garanteeris materjali tasumise 30 päeva jooksul, alates kauba kättesaamisest. 22.12.2006 vormistas hageja kostjale esimese arve nr 261241 summas 86 903,46 kr. Sellest arvest tasus kostja 07.03.2007 50 000.- kr ja 02.10.2007 15 000.- kr. Ülejäänud summat pole kostja hagejale tasunud. Seega jäi arve nr 261241 alusel kostja võlgnevuseks hagejale 21 903,46 kr. Poolte vahel on sõlmitud müügileping täiteliiva müümiseks. Müügilepingu kohaselt kohustus hageja müüma kostjale täiteliiva koguses 120 tonni ning kostja maksma selle eest tasu vastavalt esitatud arvetele. 30.06.2007 vormistas kostjale teise arve nr 706031 summas 8496.kr, millest kostja pole hagejale mitte midagi tasunud. Kostja on kauba vastu võtnud 26.06.2007. Hageja on korduvalt kostjale meelde tuletanud ja palunud, et kostja täidaks oma kohustuse ning tasuks saadud materjali eest. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest ja palvetest, et kostja täidaks oma lubaduse, ei ole kostja seda käesoleva ajani teinud. Kostja on andnud pidevalt alusetuid suulisi lubadusi täita oma kohustus hageja ees. 02.10.2008 tasus kostja hagejale põhivõla 30 399,46 kr. Hageja leiab, et põhjendamatu on kostja väide viivise võlgnevuse kokkulepe puudumises. Hageja esitas kostjale 22.12.2006 arve nr 261241 ja 30.06.2007 arve nr 706031, millel märgitut on kostja vaikimisi aktsepteerinud. Kostja ei ole hageja poolt arve esitamisel vaidlustanud arvet. Arvel oli märgitud nii kostja poolt tasumisele kuuluv summa, tasumise tähtaeg ja ka viivise määr. Hageja on oma tegudega, s.o arve vaidlustamata jätmisega ja põhivõlgnevuse tasumisega aktsepteerinud ka arvel märgitud viivise määra. Hea usu põhimõttest tulenevalt loobub hageja osaliselt oma viivisenõudest ja palub kohtul viivisena välja mõista 50 000.- kr. Hageja leiab, et nimetatud ulatuses viivise väljamõistmine on põhjendatud tulenevalt kostja pikaaegsest võlgnevusest. Riigikohus on oma 22.10.2002 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-108-02 leidnud järgmist: Igal majandustegevusega tegeleval isikul on õigus kokku leppida hind tema pakutava kauba või teenuse eest. Kellelgi ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida ilma seaduses sätestatud aluseta hinna suurust. Seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppele piiranguid. Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Seega kui kostja oleks arve õigeaegselt tasunud, siis ei oleks hagejal viivisenõuet üldse tekkinudki. Kostja on jätnud oma kohustuse täitmata väga pika aja jooksul. Üldisest hea usu põhimõttest tuleneb võlgnikule kohustus oma õigusi mitte kuritarvitada. Viivise vähendamisel tuleb arvesse võtta võlgniku poolt kohustuse täitmise ulatust, võlasuhtes osaliste varalist olukorda ning võlausaldaja varalist ja muud tähelepanuväärivat huvi. Viivise vähendamise ulatust ei ole võimalik summaliselt täpselt piiritleda, kuna see sõltub paljuski kohustuse täitmisega viivitamise asjaoludest. Käesoleval juhul on kostja võlgnevus väga pikaaegne. Hageja leiab, et kuna viivise vähendamist on kohtult taotlenud kostja, on nimelt tema kohustus tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Vastasel juhul kaotaks viivis oma eelnevalt kokku lepitud kahju hüvitise tähenduse. Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Hageja juhib kohtu tähelepanu, et rahalise
kohustuse täitmisega viivitamisega saab kahju tekkida mh saamata jäänud tuluna, mida oleks võinud teenida näiteks raha viivituse ajal pangas hoiustades või edasi laenates. Hageja väidab, et kui kostja oleks arve õigeaegselt tasunud, oleks ta võinud seda raha kasutades teenida intresse, mis olnuks märksa suuremad kostjalt väljamõistetud viivistest. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja S.Roode palub VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 6; 113 alusel kostjalt välja mõista viivise 50 000.- kr. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja esindaja T.Sisas leiab, et pooled pole viivises eraldi kokku leppinud, siis tuleb lähtuda viivise arvestamisel VÕS § 113 lg 1. Kostja on nõus tasuma viivist 11% aastas ja 0,03% päevas kokku summas 5343,18 kr. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja võtab õigeks, et kostja tasus põhivõla 30 399,46 kr 02.10.2008. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepped killustiku ja täiteliiva müümisel viivise tasumiseks 0,5% iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest tähtajaks tasumata summast lähtudes. Kirjalikke lepinguid poolte vahel killustiku ja täiteliiva müümise kohta sõlmitud ei olnud. Killustiku müügilepingu sõlmimise kinnituseks saatis kostja garantiikirja 18.12.2006. Garantiikirjast ei nähtu, et kostja oleks nõustunud viivist tasuma 0,5% iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Saatelehtede alusel on kostja killustiku ja täiteliiva kätte saanud. Hageja on väljastanud arved nr 261241 22.12.2006, 706031 30.06.2007. Mõlemal arvel on märgitud, et viivis on 0,5% päevas. Hageja leiab, et kuna kostja ei ole seda vaidlustanud, siis on viivise määras 0,5% kokku lepitud. Hageja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku müügilepingute sõlmimisel viivise määras 0,5%. Arve esitamine järgneb müügilepingu sõlmimisele. Kohus leiab, et arvele viivise määra märkimine ühe poole poolt, ei tähenda, et sellises viivise määras on siis poolte vahel vaikimisi kokkulepe saavutatud. Kostja vaidlustas viivise määra kohtus käesoleva asja menetlemisel. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et kostja oleks nõustunud arvetel märgitud viivise määraga ning poolte vahel oleks saavutatud kokkulepe viivise tasumises 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest tähtajaks tasumata summast. Kohus ei loe hageja poolt esitatud arveid usaldusväärseteks tõenditeks, et poolte vahel oli kokku lepitud viivise määras 0,5% arvete mitteõigeaegsel tasumisel. Arvetel kajastub vaid hageja ettepanek, mitte kostja nõustumine. Seega kuulub kohaldamisele seadusjärgne viivisemäär. Hageja peab garantiikirja kohaselt viivise arvestamise alguseks 30 päeva kauba kättesaamisest. Arve nr 261241 22.12.2006 järgi kohustus kostja arve tasuma summas 86 903,46 kr 01.01.2007. Kostja tasus 07.03.2007 50 000.- kr ja 02.10.2007 15 000.- kr, 02.10.2008 tasus
21 903,46 kr. Kostja sai kauba kätte 19.12.2006. Seega viivise arvestamise algus 20.01.2007. Viivise arvestus: 20.01.2007 kuni 06.03.2007, 46 viivitatud päeva, viivise määr 0,028% päevas, 46x0,028%x36 903,46=475,32 kr; 07.03.2007 kuni 30.06.2007, 116 viivitatud päeva, 116x0,028%x36 903,46= 1198,62 kr; 01.07.2007 kuni 01.10.2007, 93 viivitatud päeva, 93x0,030%x36 903,46= 1029,60 kr; 02.10.2007 kuni 23.07.2008, 296 viivitatud päeva, 296x0,030%x21 903,46=1945,02 kr. Kokku 4648,56 kr. Arve nr 706031 30.06.2007 järgi kohustus kostja arve tasuma summas 8496.- kr 10.07.2007. Kostja tasus arve 02.10.2008. Kostja sai kauba kätte 26.06.2007. Seega viivise arvestamise algus alates 27.07.2007. Viivise arvestus: 27.07.2007 kuni 23.07.2008,
viivitatud päeva, 363x0,030%x8496=925,21 kr. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis kogusummas 5573,77 kr. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskuludest 94,76% jätta hageja kanda ja 5,24% kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.