lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-02-341/28

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 27.01.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-02-341/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.01.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1144
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-02-341

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Määruse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming

2-02-341 OÜ B hagi M P vastu 49 621,44 krooni saamiseks Menetluse taastamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ B (registrikood xxx, asukoht xxx), seaduslik esindaja J Merilainen Kostja M P (isikukood xxx, elukoht xxxn), kostja esindaja vandeadvokaat M Männik (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, xxx)

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

27.01.2009, kirjalikus menetluses

Jätta OÜ B taotlus menetluse taastamiseks tsiviilasjas nr 2-02-341 rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta rahuldamata M P mõistmiseks OÜB

taotlus täiendavate menetluskulude summas 2507,50 krooni välja

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni. Esitatud asjaolud, menetluse käik ja kohtumääruse põhjendused

1.Harju Maakohtu menetluses oli OÜ B hagi M P vastu 49 621,44 krooni saamiseks. 12.11.2008 kohtumäärusega jättis kohus OÜ B hagi M P vastu 49 621,44 krooni saamiseks läbi vaatamata, kuna hageja esindaja ei ilmunud 12.11.2008 korraldavale kohtuistungile. Hageja esindaja oli istungi toimumise kohast, ajast ja istungilt puudumise tagajärgedest teadlik. Hageja esindaja ei teatanud kohtule mõjuva põhjuse esinemisest istungile mitteilmumiseks ega taotlenud istungi edasilükkamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.18.12.2008 esitas hageja kohtule taotluse menetluse taastamiseks tsiviilasjas nr 2-02-341. Taotluse kohaselt edastati hagejale kohtukutse e-kirja teel ning hageja oli kohtuistungi toimumise ajast ja tagajärgedest teadlik. Hageja edastas kohtukutse ettevõtte vanemjuristile M Lättile, kes on ettevõttes ainuke jurist. Seega pidi 12.11.2008 korraldavast kohtuistungist osa võtma hageja

2-02-341 vanemjurist. Hageja vanemjurist M Lätt haigestus ootamatult ja raskelt 11.11.2008 ja M Lätt hospitaliseeriti, mille tõttu ei olnud M Lättil võimalik kohtuistungile ilmuda ega ka sellest kohtule ja kaastöötajatele teatada. Hageja vanemjuristi haigestumine oli raskekujuline ning sellest tulenevalt ei olnud M Lättil võimalik kasutada telefoni ega ka arvutit, et teatada kohtule oma mitteilmumisest seoses mõjuva põhjusega.

3.Kostja palub jätta hageja taotlus menetluse taastamiseks rahuldamata ning välja mõista hagejalt kostja poolt kantud täiendavad menetluskulud. Kostja on seisukohal, et hageja viimane lepinguline esindaja oli E Kelk (Tallinna Ringkonnakohtus) ning kuigi hageja on 18.09.2008 märkinud, et E Kelk loobub hageja esindamisest ning hageja vajab täiendavat aega esindaja leidmiseks, ei ole hageja nimetanud kohtule uut lepingulist esindajat. Seega, kuna hageja ei olnud nimetanud kohtule 12.11.2008 uut esindajat ning sellest informeerinud kohut ja kostjat, omas E Kelk 12.11.2008 jätkuvalt õigust hageja huvides edasi tegutseda. Hageja pole toonud esile ühtegi asjaolu, miks E Kelk, kes omas TsMS § 225 lg 2 alusel õigust esindada hagejat, ei saanud ilmuda 12.11.2008 toimunud kohtuistungile. Samuti märgib kostja, et isegi juhul, kui hageja väidetaval uuel esindajal oli seaduslik takistus arvates 11.11.2008, puudub mõistlik põhjendus, miks hageja juhatuse liige ei saanud ise ilmuda kohtuistungile. Hageja juhatuse liikmele pidi olema hiljemalt 11.11.2008 ilmne, et hageja peab võtma osa järgmisel päeval toimunud kohtuistungist, mille toimumise ajast oli hageja juhatuse liige ise teadlik. Kostja ei pea ka usutavaks väidet, et hageja väidetaval uuel esindajal ei olnud võimalik telefoni teel tuletada hageja juhatuse liikmele või mõnele hageja töötajale 11.11.2008 õhtul või 12.11.2008 hommikul meelde, et 12.11.2008 on vajalik esindada hagejat kohtuistungil. Seega on kostja seisukohal, et hageja ei ole tõendanud takistuse olemasolu ning hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kostja palub hagejalt välja mõista täiendavad menetluskulud summas 2507,50 krooni.
4.Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 412 lg 3 kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus tutvunud kohtule esitatud hageja taotlusega menetluse taastamiseks tsiviilasjas nr 2-02341, leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata ning menetlus taastamata alljärgnevatel põhjendustel. Kohus edastas hageja tolleaegsele juhatuse liikmele R Lukasele 30.09.2008 kohtukutse korraldavale istungile 12.11.2008 kell 15.00, mille kättesaamist on kinnitanud ka 01.10.2008 hageja esindaja A Rebenko. Seega oli hageja seaduslik esindaja teadlik istungi toimumise kohast, ajast ja istungilt puudumise tagajärgedest, mida hageja seaduslik esindaja tunnistab ka kohtule ka 18.12.2008 esitatud taotluses. Hageja taotluses märgitu kohaselt hageja edastas kohtukutse ettevõtte vanemjuristile M Lättile, kes on ettevõttes ainuke jurist ning, kes pidi seega 12.11.2008 korraldavast kohtuistungist osa võtma. Hageja vanemjurist M Lätt haigestus ootamatult ja raskelt 11.11.2008 ja M Lätt hospitaliseeriti, mille tõttu ei olnud M Lättil võimalik kohtuistungile ilmuda ega ka sellest kohtule ja kaastöötajatele teatada. Kohus on seisukohal, et kuna M Lätt haigestus 11.11.2008, siis pidi hageja seaduslikule esindajale olema selge 12.11.2008 enne kella 15.00, kui M Lätt ei ilmunud tööle, et M Lätt ei saa osaleda 12.11.2008 kell 15.00 korraldaval istungil. Kuna istung toimus peale lõunat oli hageja seaduslikul esindajal võimalik teavitada kohut hageja uuest esindajast ja esindaja haigestumisest või osaleda korraldaval istungil isiklikult. Seega ei saa kohus lugeda hageja väidet usutavaks, et hageja ei olnud teadlik 12.11.2008 enne kella 15.00, et hageja esindaja M Lätt on haigestunud.

2-02-341 Samuti märgib kohus, et hageja ei teavitanud kes on tema uus esindaja kohtuistungi ajaks. Esmakordselt teavitas hageja, et M Lätti tema esindajaks kaja esitamisel s.o 18.12.2008. Kohus soovib märkida, et hageja on juriidiline isik, kes tegutseb juba aastas 1997 ning samuti on hagejal kohtus esindamise praktika, seega peaks hagejale olema teadlik, kuidas tuleb kohut teavitada mõjuvast põhjusest istungile mitteilmumiseks. Samuti ei ole hageja seaduslik esindaja põhjendanud, miks hageja seaduslik esindaja ei saanud ise 12.11.2008 kell 15.00 toimunud korraldaval istungil osaleda. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on oma 07.11.2006 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-94-06 leidnud, et: „Lepingulise esindaja kohtuistungilt puudumine ei ole poole enda kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuvaks põhjuseks TsMS § 422 lg 1 tähenduses.“ Lähtudes eeltoodus leiab kohus, et tuleb jätta rahuldamata OÜ B taotlus menetluse taastamiseks.

5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS redaktsioon ei näinud ette täiendavate menetluskulude välja mõistmist menetluse taastamata jätmise korral. Samuti märgib kohus, et 12.11.2008 kohtumäärusega on kohus hagejalt välja mõistnud kostja kasuks menetluskulud summas 26 297,60 (sealhulgas õigusabikulud summas 22 797,60 krooni) krooni, mis on rohkem, kui kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioon ette nägi. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Antud hagi jäeti läbi vaatamata 49 621,44 krooni osas, millest 5% on 2481,07 krooni. Seega leiab kohus, et hagejalt on kostja kasuks õigusabikulusid välja mõistetud piisavalt ning kostja taotlus täiendavate menetluskulud summas 2507,50 krooni välja mõistmiseks hagejalt tuleb jätta rahuldamata.

Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja