Asjaõigus › Omandiasjad

tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Kohus leidis, et hagiavaldus on esitatud puudustega. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud on ebaselged, millest tulenevalt on hageja poolt hagiavalduses märgitud hagihind vale ja seega on ka riigilõivu tasutud ettenähtust vähem. Vastavalt TsMS § 363 lg 1 p 1 hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), TsMS § 363 lg 1 lg 1 p 2 hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja vastavalt TsMS § 363 lg 1 p 3 tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja nõueteks on: tunnistada tema omandiõigust korteriomandile, lugeda kostja omanikukande muutmisega nõustunuks ja kustutada kinnistusraamatust kostja kohta tehtud kaasomaniku kanne st. kustutada kostja kaasomaniku kanne. Omand kinnisasjale tekib kinnistusraamatusse kandmisega ehk kinnistamisega. Pooled on nii võlaõigusliku kui asjaõigusliku lepingu poolteks ühiselt (ostjad), mille alusel on nad kinnistusraamatusse kantud kaasomanikena (ühine kinnistamisavaldus). Poolte vaba tahteavaldus selleks on notari poolt tõestatud. Kohus leidis, et lähtudes hagi alusena toodud asjaoludest on hageja nõuded ebaselged ning hageja pole eristanud võlaõiguslikku lepingut ja asjaõiguslepingut, millega toimus vara käsutamine. See, et mõlemad lepingud on ühendatud ühte notariaalakti ei tähenda seda et leping on üks. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) § 6 lg 4 sätestab, et käsutustehingu kehtivus ei sõltu selle aluseks oleva kohustustehingu kehtivusest. Hageja pole vaidlustanud kumbagi lepingut, nõudes kinnistusraamatu kande muutmist. Ebaõigeks saab pidada ainult kannet, mis ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale. Hageja pole hagi alusena välja toonud ühtki asjaolu, mis viitaks sellele, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige. See et hageja sõlmis eraldi laenulepingu, tasus korteri ostuhinna ja pooled kavatsesid abielluda ei saa olla kinnistusraamatu kande muutmise aluseks. Kanne on ebaõige, kui see põhineb tühisel või tühistatud asjaõiguslepingul. Lähtudes hagi alusena toodud asjaoludest ei saa seda pidada AÕS § 65 järgseks nõudeks ebaõige kande kinnistusraamatust kustutamiseks. Oma sisult on hagi kaasomandi lõpetamise hagi, kuid hageja nõuab ka omandiõiguse tuvastamist, seega võib olla tegemist ka tuvastushagiga. Juhul, kui hagejal on kostja vastu võlaõiguslik nõue, ei ole see aluseks kinnistusraamatu kande muutmiseks. Hageja pidi täpsustama hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid st. välja tooma, mille alusel ta nõuab kinnistusraamatu kande muutmist ja lähtudes sellest samuti esitama selgelt väljendatud nõude. Hageja on leidnud, et hagi hind on 130 000 krooni ja tasunud sellelt riigilõivu 6750 krooni. Kohus leidis, et hagi hind ja tasutud riigilõiv ei vasta seaduses sätestatule. Vastavalt TsMS § 135 tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse

esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 126 lg 1 isiku valdusest asja väljanõudmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul määratakse hagihind asja väärtusega. TsÜS § 65 loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Vaidlusaluse korteri hind on 630 000 krooni. Kuna hageja on eeldatavalt õigustatud saama ja taotleb poolt vaidlusalusest korterist on hagi hinnaks 315 000 krooni, millelt tuli tasuda riigilõivu vastavalt TsMS § 122 lg 2 ja 126 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1, lisa nr 1, 16 000 krooni. Arvestades, et hageja on tasunud riigilõivu 6750 krooni, tuli hagejal täiendavalt tasuda 9250 krooni riigilõivu. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1 ja lg 3 riigilõiv tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt sõltuvalt tsiviilasja hinnast. TsMS § 122 lg 1 tsiviilasja hind on hagihind. TsMS § 122 lg 2 hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 339 lg 3 kui menetlusdokumendis taotletava menetlustoimingu tegemiseks on ette nähtud riigilõiv või kautsjon, tuleb menetlusdokumendis märkida selle tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Koos hagiavaldusega oli kohtule esitatud ka hagi tagamise taotlus. Kohus selgitas, et hagi tagamise abinõu saab määrata ainult hagile, mis vastab hagiavaldusele esitatavatele nõuetele sisu ja vormi osas, s.t mille korral on kohus otsustanud hagiavalduse menetlusse võtta (RKTKo 3-2-1124-04). Erandina tuleb käsitada TsMS § 382 lg-s 1 sätestatud juhtumit, mil hagi tagamise taotlus esitatakse enne hagi esitamist. Hageja sellist taotlust kohtule esitanud ei ole. Taotlus hagi tagamiseks on esitatud koos hagiga, mida kohus ei saa võtta menetlusse enne, kui hagiavalduses on puudused kõrvaldatud, peale mida saab kohus otsustada hagi menetlusse võtmise ja hagi menetlusse võtmise puhul lahendada hagi tagamise taotluse. 29.12.2008.a määrusega andis kohus hagejale aega puuduste kõrvaldamiseks 21 päeva määruse kättesaamisest arvates, kuid kohtu määratud tähtpäevaks hageja puudusi ei kõrvaldanud. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes TsMS § 3401 lg-st 2 keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmisest. Vastavalt TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 2 tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Vastavalt TsMS § 149 lg 5 kautsjon tagastatakse juhul, kui avaldus jäetakse menetluse võtmata. Seega hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu ja kautsjoni tagastamist. Selleks peab hageja esitama kohtule riigilõivu ja kautsjoni tagastamise taotlus, mis vastab vorminõuetele. Selleks tuleb taotluses märkida Rahandusministri 29. detsembri 2006. a määruse nr 68 „Riigilõivu sularahas

vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ § 11 nimetatud andmed: 1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi ja registrikood; 2) panga nimi ja riigilõivu ning kautsjoni maksja kontonumber, millelt maksed sooritati, juhul kui lõivu ei tasutud sularahas; 3) maksete sooritamise kuupäev; 4) riigilõivu ja kautsjoni võtnud asutuse nimi; 5) riigilõivu ja kautsjoni laekumise koht (panga nimetus, kontonumber, viitenumber); 6) toimingu nimetus, mille eest soovitakse riigilõivu ja kautsjoni tagastamist, riigilõivu ja kautsjoni summa ja tagastamise alus; 7) riigilõivu ja kautsjoni tagastamise koht (panga nimetus, kontonumber, konto omaniku nimi ja isikukood või registrikood). Kohus annab hagejale tähtaeg riigilõivu ja kautsjoni tagastamise taotluse esitamiseks 5 päeva alates käesoleva määruse kättesaamisest. Kohus teeb määruse eeltoodu alusel ning juhindudes TsMS §-dest § 3401 lg 1 ja 2, 371 lg 1 p 9, 372 lg 1, 6, 463-466, 660 ja 661.

Natalja Losevtsova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.