Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.01.2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-22321
Tsiviilasi
AS Hansa Liising Eesti hagi V& K Eurotehnoloogia OÜ ja Viktor Karpovi vastu 34 773.77 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.10.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Hansa Liising Eesti apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Hansa Liising Eesti (registrikood 10434248,asukoht Liivalaia 8,Tallinn), hageja esindaja Olga Harlamova; Kostja OÜ V&K Eurotehnoloogia (registrikood 10877129,asukoht Randla 23-25,Tallinn); Kostja Viktor Karpov (ik xxxxxxxxxxx,elukoht xxxxxx xx-xx xxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 18.10.2007 otsus osaliselt, s.t OÜ V&K Eurotehnoloogia suhtes hagi osalise rahuldamise osas, Viktor Karpovi suhtes hagi osaliselt rahuldamata jätmise osas ning menetluskulude jaotamise osas.
2.Rahuldada hagi Viktor Karpovi vastu täies ulatuses. Välja mõista Viktor Karpovilt lisaks Harju Maakohtu 18.10.2007 otsusega välja mõistetud 19 214,45 kroonile täiendavalt 15 559,32 krooni ehk kokku 34 773,77 krooni.
3.Lõpetada menetlus AS Hansa Liising Eesti hagis OÜ-lt V&K Eurotehnoloogia vastu 34 773,77 krooni saamiseks.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada Viktor Karpovit puudutavas osas.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses Viktor Karpovi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 28.09.2004 OÜ-ga V&K Eurotehnoloogia liisingulepingu nr 00865231, mille esemeks oli sõiduauto Volkswagen Passat Variant TD 1,9. Kostja sai vara enda valdusse ja kasutusse ning kohustus tasuma lepingust tulenevaid makseid. Kostja rikkus lepingut, jättes osaliselt maksmata rendimaksed. 02.11.2005 informeeris hageja kostjat võlgnevusest ja lepingu lõpetamisest, kui kostja ei kustuta võlgnevust 14 päeva jooksul teatise saamisest. Kostja võlga ei tasunud ja hageja lõpetas lepingu. Pärast valduse taastamist müüdi vara hinnaga 86 440,68 krooni. Võlgnevus koosneb vara jääkmaksumusest summas 86 029,39 krooni, tasumata rendimaksetest summas 15 759,55 krooni, vara realiseerimisega seotud kuludest summas 16 876,51 krooni ja kindlustusmaksete võlgnevusest summas 2 549 krooni, kokku 121 214,45 krooni. 29.09.2004 hagejaga sõlmitud lepinguga on Viktor Karpov käendanud OÜ V&K Eurotehnoloogia kohustusi. Eelneva põhjal palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja 34 773,77 krooni ja jätta kohtukulud kostjate kanda. Kostjate vastuväited
2.Kostjad kutsuti kohtusse Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostjad kohtusse ei ilmunud ja hagile vastuväiteid ei esitanud. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Otsuse põhjenduste kohaselt on AS Hansa Liising Eesti ja OÜ V&K Eurotehnoloogia allkirjastanud 28.09.2004 liisingulepingu nr 0086523L sõiduauto Volkswagen Passat variant TD 1,9 kasutamise finantseerimiseks kehtivusega kuni 30.09.2008 (tlk 5-9). Samal päeval on koostatud ka maksegraafik liisingueseme maksumuse 104 872,88 krooni tasumiseks (tlk 17).
4.29.09.2004 sõlmitud müügilepingu nr 0086523L-OM alusel on hageja ostnud OÜ-lt Balti Realiseerimiskeskus sõiduauto Volkswagen Passat Variant TD 1,9 ning tasunud selle eest 165 000 krooni (tlk 10). Samal päeval on sõiduk kostjale üle antud (tlk 10 ja 12).
5.Lepingutingimuste rikkumise tõttu on hageja 02.11.2005 teatisega kostjale teatanud lepingu ülesütlemisest. Vara üleandmise-vastuvõtmise akti nr 0086523L kohaselt on kostja sõiduki 04.01.2006 hageja volitatud isikule üle andnud. Üleandmisel on fikseeritud auto tehniline seisukord (tlk 14). Hageja poolt 10.01.2006 sõiduki üleandmisel on auto ligikaudseks müügihinnaks määratud 100 000 krooni (tlk 15).
6.Hageja on arvestanud vara jääkmaksumuseks 86 029,39 krooni. Maakohus juhindus Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-1-07 (maakohtu otsuses ekslikult märgitud nr 3-2-1-07) ning leidis, et sõiduki jääkväärtuse arvestus vastab VÕS § 367 lg-tele 1 ja 2 ning VÕS § 416 lg-le 3.
7.Debitoorse võlgnevusena on hageja arvestanud 15 759,55 krooni, mille hulgas kindlustusmaksed summas 5 776,32 krooni, tagastusteenus OÜ-le Reeborn summas 2 950 krooni, tasumata rendimaksed summas 7 033,23 krooni. Vara realiseerimisega seotud kulud on tõendatud Saksa Auto AS poolt esitatud arvega nr 262600527 summas 16 232,44 krooni ning kuuluvad kostjatelt väljamõistmisele. Seega on kostja tõendatud võlgnevus hagejale 121 214,45 krooni.
8.VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb kulude, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
9.Hageja poolt vara üleandmisel 10.01.2006 hinnati sõiduki seisukorda, arvestades ligikaudseks müügihinnaks 100 000 krooni, kusjuures käibemaksu ei ole selles eraldi välja toodud. Vastavalt vara müügiaktile nr 0086523L anti vara müüki 03.02.2006 hinnaga 115 000 krooni (käibemaksuga) ja müüdi 17.03.2006 hinnaga 102 000 krooni (käibemaksuga).
10.Liisingulepingu üldtingimuste p-st 7.4 tulenevalt kustutatakse liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud põhjendatud kulud, seejärel liisinguvõtja poolt liisingulepingu ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress, seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised ning leppetrahvid ning üksnes seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole. Üldtingimuste p 8.2 sätestab muu hulgas, et kui liisingueseme tagastamisel liisingueseme seisund ei vasta liisingulepingus ettenähtud tingimustele, on liisinguvõtja kohustatud viima omal kulul liisingueseme vastavasse seisu. Kostja, liisinguvõtjana tagastas liisingueseme vigastatuna, mille remondikulud kuuluvad hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele. Remondituna müüdi sõiduk hinnaga 102 000 krooni.
11.Juhindudes Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-1-07 (maakohtu otsuses ekslikult märgitud nr 3-21-07) p-s 34 väljendatud seisukohast, leidis maakohus, et hageja nõude arvestamisel tuleb lepingu üldtingimuste järgi auto müügist saadud raha arvestada tervikuna, sõltumata sellest, et selles sisaldus käibemaks.
12.Hageja ja Viktor Karpovi vahel 29.09.2004 sõlmitud käenduslepingust nr 0086523L tulenevalt kohustus Viktor Karpov tagama solidaarselt OÜ-ga V&K Eurotehnoloogia sõlmitud liisingulepingust nr 0086523L tulenevad kohustused kuni lepingu täieliku täitmiseni. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista 19 214,45 krooni (121 214.45102 000) hageja kasuks.
14.Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osaliselt tühistada hagi osaliselt rahuldamata jätmise osas ning teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega mõista kostjatelt hageja kasuks välja täiendavalt 15 559,55 krooni ning jätta menetluskulud kostjate kanda.
15.Kaebuse põhjenduste kohaselt tuleneb liisingulepingu kui krediteerimislepingu olemusest põhimõte, mille kohaselt tuleb liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise korral hüvitada liisinguandjale kui krediteerijale kõik liisinguesemega seotud kulutused ning liisinguandja ei tohiks olla halvemas seisus, kui liisinguandja oleks tegutsenud üksnes laenuandjana (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-29-06). Apellant on seisukohal, et maakohtu otsuses toodud liisingulepingu tõlgendus on vastuolus lepingu rikkumise tõttu selle ülesütlemisega kaasnevate kahjude täieliku hüvitamise põhimõttega. Kohus ei ole oma otsust piisavalt põhjendanud ja on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.
16.Kohus on oma otsuses tuginenud VÕS §-le 416. Hageja rõhutab, et liisinglepingu sõlminud OÜ V&K Eurotehnoloogia puhul ei ole tegemist tarbijaga VÕS § 34 mõttes ning sõlmitud lepingu puhul ei olnud tegemist ühtlasi tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes. Seega ei ole VÕS § 416 kohaldatav. Riigikohtu otsus, millele maakohus viitas,
käsitleb olukorda, kus liisinguvõtja omandab vara eraisikult ning seejärel liisib seda tarbijale. Apellant omandas OÜ V&K Eurotehnoloogia taotlusel auto 28.09.2004 OÜ-lt Balti Realiseerimiskeskus ning on tasunud ostuhinnalt käibemaksu (müügileping nr 0086523L-OM). Seega on väär kohtu järeldus, et vara võõrandamisest saadud summat tuleks arvestada käibemaksuga. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, pidi ta vara võõrandamise tehingult tasuma käibemaksu riigile. Kuivõrd vara lepinguline jääkmaksumus oli arvestatud ilma käibemaksuta, oli hageja poolt ka õige arvestada vara müügist saadud summat ilma käibemaksuta.
17.Sõiduki võõrandamise tingis lepingu ennetähtaegne ülesütlemine lepingu rikkumise tõttu. Lepingu sõlmisel eeldas hageja, et vara väärtus tasutakse graafiku alusel ning OÜ V&K Eurotehnoloogia hüvitab selle käigus hagejale vara soetamisel tasutud summa kaasa arvatud vara soetamisel makstud käibemaksu. Kuna leping öeldi ennetähtaegselt üles, katkes ka soetamismaksumuse hüvitamine.
18.Üldtingimuste p-s 3.7 silmas peetud vara müügist saadud summat tuleb mõista kui summat ilma käibemaksuta, kuna nimetatud summa sai hageja reaalselt endale ning seda summat on võimalik nõude arvutamisel aluseks võtta arvestada. Vara müügist jäi reaalselt hagejale summa ilma käibemaksuta ehk 86 440,68 krooni. Nimetatud summa ulatuses vähendas hageja ka oma nõuet jääkmaksumuse osas. Liisinguleping ei andnud hagejale õigust käibemaksu võõrandamisest saadud summalt arvestada, vaid see kohustus tulenes otseselt seadusest. Vastused apellatsioonkaebusele
19.Viktor Karpov on apellatsioonkaebuse ja ringkonnakohtu määruse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta kätte saanud 20.10.2008. Vaatamata kohtu nõudmisele ei ole kostja apellatsioonkaebusele vastust esitanud.
20.Kostja OÜ V&K Eurotehnoloogia on alates 01.09.2008 äriregistrist kustutatud. Ringkonnakohtu põhjendused
21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise ning ka OÜ V&K Eurotehnoloogia äriregistrist kustutamise tõttu osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab TsMS § 657 lg 1 p-i 2 alusel teha tühistatud osas uue otsuse ilma tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus tuleb Viktor Karpovit puudutavas osas rahuldada ning hagi rahuldamise ulatuse muutmise tõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Kuna kostja OÜ V&K Eurotehnoloogia on alates 01.09.2008 lõppenud, tuleb maakohtu otsus OÜ V&K Eurotehnoloogia suhtes hagi osalise rahuldamise osas tühistada. Apellatsioonkaebus tuleb jätta OÜ V&K Eurotehnoloogia puudutavas osas rahuldamata ja OÜ V&K Eurotehnoloogia vastu suunatud nõude osas tuleb menetlus TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel lõpetada.
22.Kolleegium nõustub maakohtu poolt hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude tuvastamist puudutavate seisukohtadega ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Kuna OÜ-t V&K Eurotehnoloogia enam ei eksteeri ja Viktor Karpov ei ole maakohtu otsust vaidlustanud, kontrollib ringkonnakohus vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 esimese astme kohtu otsuse sisulist seaduslikkust ja põhjendatust üksnes Viktor Karpovi vastu suunatud nõude osaliselt rahuldamata jätmist puudutavas osas.
23.Maakohus on otsuse langetamisel juhindunud Riigikohtu 28.02.2007 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-1-07 (maakohtu otsuses ekslikult märgitud nr 3-2-1-07). Viidatud otsuses avaldatud Riigikohtu seisukohad on käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased, kuid maakohus on viidatud lahendiga ilmselt hooletult tutvunud ja ei ole seetõttu Riigikohtu seisukohti mõistnud. Maakohus ei ole Riigikohtus arutlusel olnud vaidluse asjaolusid võrrelnud käesolevas vaidluses tuvastatud asjaoludega või jätnud märgatud erinevusele ekslikult tähtsuse omistamata ning teinud seetõttu seadusele mittevastava kohtulahendi.
24.Riigikohtu 28.02.2007 otsuse nr 3-2-1-1-07 p-i 34 selgituseks peab esmalt nõustuma hagejaga selles, et maakohus on kohaldanud ekslikult VÕS §-i 416. Erinevalt Riigikohtu otsuse aluseks olnud asjaoludest, kus liisinguvõtjaks oli füüsiline isik, ei saa OÜ V&K Eurotehnoloogia kui juriidilise isiku poolt sõlmitud liisingulepingule kohaldada tarbijakrediidilepingu (VÕS § 402) kohta käivaid sätteid. VÕS § 34 kohaselt on tarbija füüsiline isik ja seetõttu ei ole VÕS § 416 käesolevas vaidluses kohaldatav. Maakohtu vastupidine seisukoht on asjakohatu ja tuleb kohtuotsusest välja jätta. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Muuhulgas tähendab see seda, et otsus peab põhinema vaidluses tuvastatud asjaoludele kohaldatavatel õigusnormidel.
25.Teiseks on Riigikohus otsuse nr 3-2-1-1-07 p-s 31 rõhutanud, et lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamisel tuleb kahjustatud poolele tagada võimalikult sarnane olukord lepingu täitmisega ning seda ka maksuõiguslikust aspektist (VÕS § 127 lg 1). Sealsamas on kolleegium viidanud Riigikohtu poolt 02.05.2001 haldusasjas nr 3-3-1-1801 tehtud otsusele ja selgitanud, et käibemaks on oma olemuselt tarbimismaks, mille maksab kokkuvõttes kauba omandaja, kes ei saa ostuhinnalt tasutud käibemaksu tagasi arvestada, ning andnud p-s 34 juhise, et lepingu ülesütlemisel tuleb käibemaks maha arvata liisingueseme väärtusest, kui liisinguandja tõendab, et käibemaks arvestati lisaks turuhinnale. Eelöeldu tähendab käesoleva vaidluse jaoks vastupidiselt maakohtu järeldusele seda, et käesolevas vaidluses tuvastatud asjaolude kohaselt on hagejal õigus sõiduki müügist saadud summast käibemaks maha arvata. Hageja on esitanud tõendina 29.09.2004 sõlmitud müügilepingu nr 0086523L-OM, millest nähtub üheselt, et hageja on ostnud OÜ V&K Eurotehnoloogia taotlusel OÜ-lt Balti Realiseerimiskeskus sõiduauto Volkswagen Passat Variant TD 1,9 ning tasunud ostuhinna koos käibemaksuga (tl 10). Kuna hageja ostis kostja kasutusse antud vara käibemaksukohuslaselt, ei kehtinud hageja jaoks KMS §-s 41 sätestatud erikord. Kuivõrd hageja on KMS § 3 kohaselt ka ise käibemaksukohustuslane, oli hageja jaoks kostja poolt tagastatud sõiduki võõrandamisel käibemaksu arvestamine KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt vältimatu ning hagejale jäi vara müügist alles summa ilma käibemaksuta ehk 86 440,68 krooni. Hageja poolt märgitud auto turuväärtusele ei ole vastuväiteid esitatud. Seega on hageja nõue OÜ-ga V&K Eurotehnoloogia 28.09.2004 sõlmitud liisingulepingu nr 0086523L üldtingimuste p-i 3.7 (tl 33) ja Viktor Karpoviga 29.09.2004 sõlmitud käenduslepingu p-de 1, 2 ja 4 (tl 28) alusel Viktor Karpovilt 34 773,77 krooni väljamõistmiseks põhjendatud (121 214,45 – 86 440,68 = 34 773,77) ja tuleb täies ulatuses rahuldada. Samale tulemusele viivad ka VÕS § 367 lg-d 1 ja 3.
26.Menetluskulude jaotamise osas on maakohtu otsus samuti puudulik. Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu sellele, et TsMS § 163 lg 1 ei võimalda menetluskulude jaotamisel piirduda pelgalt konstateeringuga, et menetluskulud tuleb jaotada vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. TsMS § 163 lg 1 kohaldamisel peab kohus vastavalt hagi rahuldamise ulatusele märkima otsuses protsentuaalselt, kuidas poolte kantud menetluskulud vastastikku jagunevad.
27.Kuna käesoleval juhul tuleb hagi Viktor Karpovi suhtes täies ulatuses rahuldada, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kogu ulatuses Viktor Karpovi kanda.
Iko Nõmm
Ande Tänav
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.