Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja töötas OÜ-s Daymake 04.06.2007 kuni 28.04.2008 kirjaliku töölepingu alusel autokosmeetiku töökohal. Hageja viibis puhkusel 14.-27.04.2008. Puhkuse viimasel päeval 27.04.2008 helistas hageja Tarmo Talvele, kes on kostja juhatuse liige, ning palus veel kahte vaba päeva, mida lubati. Kostja lõpetas hagejaga 28.04.2008 töölepingu TLS § 86 p 6 alusel. 01.05.2008 käskkirja koopia saadeti hagejale posti teel 07.05.2008 ning hageja sai selle kätte 08.05.2008. Hageja nõudis kohtuistungil töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja hüvitise väljamõistmist kahe kuu eest summas 10 000 krooni, nagu on kirjas töövaidluskomisjoni otsuses. Töövaidluskomisjoni otsus Hageja pöördus töövaidluskomisjoni taotlusega lugeda töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja välja mõista kostjalt hüvitus. Hageja keskmine kuupalk on 5000 krooni. Tartumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon otsustas, et hagejaga sõlmitud tööleping on kostja poolt lõpetatud ebaseaduslikult, luges töölepingu lõppenuks töötaja algatusel ning mõistis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kostjalt hageja kasuks välja hüvituse kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 10 000 krooni. Tööandja esitas avalduse kohtusse, vaidlustades töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse ja sellest tuleneva hüvituse maksmise kohustuse. Veiko Järvis ei pöördunud hagiga kohtusse pärast töövaidluskomisjoni otsuse kättesaamist. Kostja vastuväited OÜ Daymake on seisukohal, et töölepingu lõpetamine hagejaga toimus seaduse nõudeid järgides ja oli põhjendatud. Hageja helistas 27.04.2008 Tarmo Talvele ja teatas, et töötab uues töökohas. Tööandja soovis, et töötaja tuleks ja esitaks avalduse töölepingu lõpetamiseks. 28.04.2008 V. Järvis tööandja juurde ei ilmunud. 29.04.2008 helistas T. Talve hagejale ja nõudis tööle ilmumist või lahkumisavalduse esitamist. Hageja helistas samal päeval T. Talvele tagasi ning nõudis, et teda koondataks ja makstaks 4 kuu keskmine töötasu. 30.04.2008 helistas T. Talve ja palus hagejat kohale tulla. Hageja ei tulnud. 01.05.2008 vormistas tööandja distsiplinaarkaristuse ja vabastas V. Järvise töölt 28. aprillist 2008 TLS § 86 p 6 alusel. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Käesolevas vaidluses on hagejal ja kostjal erinevad seisukohad selles, mis toimus 27., 28. ja

kohaselt: „Jämedaks töökohustuste rikkumiseks, millised toovad kaasa ka esmase rikkumise korral töölepingu lõpetamise, loetakse eelkõige, kuid mitte ainult...“ Järgneb loetelu võimalikest üleastumistest, mille hulgas ei ole mõjuva põhjuseta töölt puudumist. OÜ Daymake ja Veiko Järvise vahel sõlmitud töölepingu nr 10, 04.06.2007 (TVK toimiku lk 2830) punkt 2.7.1. kohaselt: ... „Loetelu töökohustuste rikkumistest, mida Tööandja loeb esmaseks jämedaks töökohustuste rikkumiseks ning annab Tööandjale õiguse lõpetada tööleping ka siis, kui Töötajale ei ole varem määratud kehtivat distsiplinaarkaristust, on sätestatud töösisekorraeeskirjades. ...“ Kohus on seisukohal, et kuigi Töösisekorraeeskirjad sätestasid nn lahtise loetelu töödistsipliini rikkumistest, mille korral tööandjal on õigus töötajaga ka esmase rikkumise korral tööleping lõpetada, konkretiseeris kostja ja hageja vahel sõlmitud tööleping selle punktis 2.7.1. nende rikkumiste loetelu ja muutis selle lõpetatuks. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud töölepingust ei võinud tööandja lõpetada hagejaga sõlmitud töölepingut esmase rikkumise korral, kui hageja ei ilmunud tööle mõjuva põhjuseta. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 7 lg 3 kohaselt distsiplinaarkaristuse võib määrata seletust nõudmata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses ei võinud tööandja määrata V. Järvisele distsiplinaarkaristust temalt seletust nõudmata. Kohus on seisukohal, et süüteo asjaolud ei ole selged ja süütegu on tõendamata. Töödistsipliini rikkumise väidetavad asjaolud on segased. Telefonivestluste sisu ei suuda kumbki pool tõendada. Kostja lõpetas vahetult hagejaga töölepingu lõpetamise ajal tegutsemise seni kasutataval rendipinnal ning alustas uues kohas tööd alles 01.07.2008. Kohus loeb Tehase Auto OÜ juhataja K. Musta allkirjaga teatise alusel tõendatuks, et kostjaga sõlmitud ruumide rendileping lõppes 30.04.2008. Kostja sõlmis uue rendipinna kohta rendilepingu alles 28.05.2008 ning pidi üüripinna oma valdusesse saama 01.07.2008 (TVK toimiku lk 42). Töölepingu lõpetamise käskkiri kannab kuupäeva 01.05.2008, kuid postitempel ümbrikul näitab, et töötajale saadeti see välja alles 7. mail 2008. Kostja esitatud arved on kaupade müügi kohta, välja arvatud 06.05.2008 kuupäevaga üks arve sõidukite puhastuse kohta. Selleks ajaks oli hagejaga tööleping juba lõpetatud. 28., 29. ja 30. aprilli 2008 kuupäevaga ei ole ühtegi arvet sõidukite puhastuse kohta. Kostja ei ole tõendanud töö jätkumist senisel rendipinnal ning olukorda, kus tellimus(ed) oli(d), kuid hageja ei ilmunud tööle. Sellistel asjaoludel hagejaga töölepingu lõpetamine väidetaval esmakordsel tööülesannete rikkumisel ei olnud kooskõlas üleastumise raskusega ning ei võtnud arvesse kõiki asjaolusid. TDVS § 8 lg 1 kohaselt distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Kohus on seisukohal, et süüteo raskus on tõendamata ja toimepanemise asjaolud on jäänud kostjal enne karistuse määramist välja selgitamata. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagejal oli kehtiv distsiplinaarkaristus. TLS § 103 lg 1 ja 2 kohaselt tööandjal on õigus lõpetada § 86 punktis 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Tööandja võib töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Kohus on seisukohal, et hagejaga sõlmitud töölepingus oli kokku lepitud, milliste konkreetsete süütegude korral võib tööandja lõpetada töölepingu ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Tööle mitteilmumine mõjuva põhjuseta selles loetelus ei olnud. TLS § 17 kohaselt sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsaim. TLS § 117 lg 1 ja 2 kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses.

Veiko Järvise kasuks tuleb välja mõista hüvitus kahe kuupalga ulatuses, so (2x5000) 10 000 krooni, milliselt summalt kuuluvad kinni pidamisele kõik töötasult kinnipeetavad maksud. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.