Tsiviilasi nr 2-08-84154
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Aare Kaldma
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-08-84154
Tsiviilasi
AS X hagi E. P. vastu võlgnevuse 1 636,48 krooni nõudes hageja AS X (RK xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); hageja esindaja E. E. (AS Y, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: [email protected]);
Menetlusosalised ja nende esindajad
kostja E. P. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 02.09.2003 elektrienergia müügilepingu nr xxxxxxxx-x. Lepingu alusel kohustus hageja kostjat varustama elektrienergiaga ning kostja tasuma selle eest kokkulepitud tasu. Lepingu lahutamatuks lisaks on tüüptingimused. Hageja esitas kostjale müüdud elektrienergia eest arved xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt, seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostja põhivõlgnevuse summa hageja ees 1 246,18 krooni. Seisuga 22.06.2007-04.12.2008 on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 390,30 krooni (0,06% × 522 päeva × 1 246,18 krooni/100). Hageja palub mõista kostjalt viivise summa välja kuni nõude täitmiseni. Kohtuvälise kompromissi sõlmimine ei ole hagejal kostjaga õnnestunud. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 8 lg 2, 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 108 lg 1, 208 lg 1 ja 3, 113 ja TsMS § 367.
Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.
Kohtunik kohustas kostjat 12.12.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 18-20). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud isiklikult kostjale 27.12.2008 (tl 22). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu koos selle lisaks olevate tüüptingimustega (tl 4-12), arved nr xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx elektrienergia ja võrguteenuste eest (tl 10-12). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 näeb ette, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning sama lõike p 6 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui 2(3)
seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostjal viivise tasumise kohustus tuleneb pooltevahelise lepingu lisaks olevate tüüptingimuste p-st 5.3. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 636,48 krooni, millest moodustab põhivõlgnevus 1 246,18 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 390,30. Samuti on põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, suuruses 0,06% päevas põhinõudelt kuni kohase täitmiseni alates 05.12.2008. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174’ lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena asjas tasutud riigilõiv summas 250,00 krooni. Aare Kaldma Kohtunik 26.01.2009.a.
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.