Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja menetluse käik AS SEB Pank esitas 12.11.2008a kohtule avalduse OÜ Sigma Majad pankroti väljakuulutamiseks järgmistel asjaoludel: AS SEB Pank( edaspidi võlausaldaja) ja OÜ Sigma Majad( edaspidi võlgnik) vahel on 14.12.2007a sõlmitud garantiileping nr 2007052055(tl.5-7). Nimetatud lepingust tulenevalt tagas OÜ Sigma Majad AS SEB Pank ja OÜ Sigma Arendus vahel sõlmitud laenulepingust nr 2006014679 ja nr 2006038178 tulenevate kohustuste täitmist 5 000 000 krooni ulatuses. 13.08.2008a informeeris võlausaldaja OÜ-d Sigma Arendus võlgnevusest, esitades nõude garantiikohustuse täitmiseks hiljemalt 25.08.2008a( tl.8). Kohustust tähtaegselt ei täidetud. 04.10.2008a tegi AS SEB pank OÜ-le Sigma Majad pankrotihoiatuse nõudes võlgnevuse tasumist hiljemalt 17.10.2008a( tl.9). Tähtajaks võlgnevust ei tasutud ja ei ole seda tehtud siiani. Juhindudes PankrS § 10 lg 1 ja lg 2 p 1, palub võlausaldaja OÜ Sigma Majad pankrotimenetluse algatamist ja pankroti väljakuulutamist. Samuti palutakse OÜ-lt Sigma Majad välja mõista asjas tasutud riigilõiv. Kohus tegi kindlaks, et võlgniku seaduslik esindaja on Tiit Tint (tl.22-23), kes viibib Tartu Vanglas (tl.24-26). Eelistungil võlausaldaja soovis oma nõuet tõendada täiendavate tõenditega(tl.31). Võlausaldaja esitas laenulepingu 29.06.2006 (tl.40-46), mille alusel on laenu andja AS SEB Eesti Ühispank andnud laenusaajale OÜ Sigma Arendus laenu 23 miljoni Eesti krooni ulatuses. Laenulepingust nähtuvalt makstakse osa laenust välja ettemaksu teostamiseks ja termoprofiilide eest tasumiseks kolme tööpäeva jooksul peale tagatislepingute sõlmimist. Ülejäänud laenusumma summas kuni 20 miljonit Eesti krooni makstakse välja laenusaaja kontole ehitusarvete alusel, finantseerides kuni 78% käibemaksuta arve summast. Laenusaaja poolt on pangale esitatud kehtivad ehitusload ja ehituslepingud eramute ja paarismajade ehitamiseks kinnistule xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Laenu tagastamise tähtpäev on 29.12.2007.a. Laenu tagatiseks on pant I järjekoha hüpoteegina summas 30 miljonit Eesti krooni kinnistule xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registriosa xxxxxxx. 14.12.2007 on sõlmitud laenulepingu lisakokkulepe nr. 1 (tl.47-48), mille kohaselt on vähendatud laenu summat summale 15 745 000 krooni, laenutähtpäev on 10.12.2008 ja laenulepingule on lisatud alapunkt 7.1.2, mille järgi garandiks on Sigma Majad osaühing, garantiidokumendiks leping 2007052055 14.12.2007 ja garantii ulatus 5 000 000 krooni.

13.11.2006 on sõlmitud laenuleping (tl.49-56) AS SEB Eesti Ühispank ja OÜ Sigma Arendus vahel laenu 6 miljonit Eesti krooni saamise kohta, tagatiseks pant I järjekoha hüpoteegina summas

miljonit Eesti krooni kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx jagamise tulemusena tekkivale kinnistule. Laenutähtpäev on 13.11.2007. 14.12.2007 on sõlmitud laenulepingu lisakokkulepe (tl.57-58), millega on muudetud laenutähtpäeva, uus tähtpäev 13.05.2008. Laenulepingusse on lisatud alapunktid tagatiste kohta, s.h. p.7.1.4., mille kohaselt garandiks on Sigma Majad osaühing, garantiidokumendi number 2007052055 14.12.2007 garantii ulatusega 5 000 000 krooni. On esitatud laenumaksete aruanne (tl.61-64), millest nähtub, et Sigma Arendus OÜ võlgnevus 29.06.2006 sõlmitud lepingu alusel on 8 342 223.23 krooni, viiviste võlgnevus 851 114.88 krooni, intressivõlgnevus 238 127.54 krooni, kokku võlgnevus 9 431 465.65 krooni. Sigma Arendus OÜ võlgnevus 13.11.2006 sõlmitud lepingu alusel on 5 960 249.94 krooni, viiviste võlgnevus 549 171.08 krooni, kokku võlgnevus 6 509 421.02 krooni. 14.04.2008 on laenulepingud OÜ-le Sigma Arendus üles öeldud (tl.60). Kohtuistungil 10.12.2008 andis võlausaldaja esindaja seletuse, et kuna OÜ Sigma Arendus ei ole kahest laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud on võlausaldaja esitanud nõuded nii võlgniku kui ka garandi OÜ Sigma Majad vastu. Sigma Arendusel on kaks maatükki Tallinna lähedal, maju ei ole. Laenusaaja varadest võla tasumiseks ei jätku. Laenusaaja Sigma Arendus pankrotimenetlus on algatatud 17.11.2008 Harju Maakohtus. Sigma Majade garantii on antud 5 miljoni ulatuses ja täpselt nii suur on ka võlausaldaja nõue võlgniku Sigma Majad vastu. Võlgniku esindaja Txxx Txxx annab seletuse, et ta kannab karistust üle kolme aasta vangistust, vahi all alates 21.03.2008. Sigma Majadest võlgniku esindaja midagi ei tea. Ta oli alkoholijoobes, viidi notari juurde veebruaris 2008, kus ta kirjutas paberitele alla. Ta pole näinud raamatupidamist ega muid pabereid. Selle tehingu eest pidi talle makstama 40 000 krooni, kuid ei ole midagi makstud. Seda tehingut pakkusid Mxxxxx Rxxxxxxxx ja Ixxxxx Pxxxx. Nad toimetasid Txxxxxnotari juurde Tallinnasse. Ühtki paberit ei jäänud Txxxxxkätte, kõik jäid endiste omanike kätte. Txxx Txxx ei tea mitte midagi, kas ja kus firmal vara on. Ta ei ole mingit vara müünud ega raha saanud. Kohus algatas pankrotimenetluse 15.12.2008, määras ajutise halduri (tl.69). Kohtuistungil 12.01.2009 jäi võlausaldaja nõude juurde kuulutada välja OÜ Sigma Majad pankrot. Nõue võlgniku vastu tuleneb laenulepingust. Laenusaaja pankrot on välja kuulutatud. Võlgniku esindaja Txxx Txxx kinnitab, et ta on aru saanud, et teda on ära kasutatud ja tehtud tankistiks. Ta on selle kohta andnud seletuse uurijale ja on algatatud kriminaalasi. Tema käes ei ole mingeid Sigma Majade pabereid. Ainsad paberid on need, mis saadeti Maksu- ja Tolliametist- 2007.a. aruanne, kuhu ta kirjutas alla ja saatis tagasi. Ajutine pankrotihaldur on esitanud aruande. OÜ Sigma Majad on maksejõuetu ja tuleb pankrot välja kuulutada. Võlgniku vande peaksid andma endised juhatuse liikmed. Võlgniku raamatupidamise kohta andmed puuduvad, vara ei ole õnnestunud kindlaks teha. On algatatud kaks täitemenetlust. 2007.a. on toimunud raha liikumised suurtes summades. On olemas alused tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks. Kohtu seisukohad Kohus, kuulanud ära võlgniku ja võlausaldaja seletuse, ajutise pankrotihalduri arvamuse ja tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega ja ajutise halduri aruandega, leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud.

Kohus tegi kindlaks, et on olemas võlausaldaja nõue võlgniku vastu summas 5 000 000 krooni. Nõue seisneb AS SEB Eesti Ühispank ja OÜ Sigma Arendus vahel sõlmitud laenulepingule antud garantiis summale 5 miljonit krooni. Kuna võlgnik laenulepingu järgi ei ole võlga tasunud, on võlausaldaja pööranud nõude laenulepingust tulenevale garantiile. Garantii on antud garantiilepinguga summas 5 miljonit krooni (p.4 garantiilepingu tl.5). Võlgnik ei ole garantiilepingust tulenevat kohustust täitnud. Võlgnik tunnistab, et ta ei tea võlast ega varast midagi ja garantiid tasunud ei ole. Kohus leiab, et võlausaldaja nõue on selge, ei ole esitatud võlgniku põhjendatud vastuväiteid nõudele ja vaidlus nõude üle ei vaja lahendamist väljaspool pankrotimenetlust. Käesolevas asjas tuleb välja kuulutada PankrS § 31 alusel võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kindlaks tehtud võlgasid vähemalt 6 000 000 krooni, vara on käesoleval ajal teada väärtuses 0 krooni. Ajutise halduri hinnangul on pankrotimenetluses võimalik esitada tagasivõitmise ja tagasinõudmise nõudeid. Võlgnikul majandustegevus puudub. Võlgniku seaduslik esindaja Txxx Txxx viibib kinnipidamiskohas ja võlgniku tegevust ei korralda. Võlgniku juhatuse liige on alates 08.02.2008 Txxx Txxx. Juhatuse liikmed kuni 08.02.2008 olid Txxxx Oxxxxx ja Jxxx Nxxxxxx ja kuni 27.12.2007 Axxxxxx Pxxxxx. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetus ajutine. Võlgnikul on kohustused, kuid puuduvad varad majandustegevus on lõppenud ja puuduvad lisavahendite saamise võimalused. Ettevõtte endised omanikud ja juhatuse liikmed on ilmselt tahtlikult müünud ära ettevõtte osaluse ja vahetanud välja juhatuse, et vabaneda tekkinud kohustustest. Ajutine haldur näeb võimalusi tagasinõudmiseks ja tagasivõitmiseks, kuid esialgsel hinnangul isegi eduka tagasinõudmise korral ei piisa sellest nõuete täielikuks rahuldamiseks. Võlgniku tegevuses võib olla tegemist raske juhtimisveaga Pankrotiseaduse § 28 tähenduses.

Võlgnikul puudub ka materiaalne baas tootmise jätkamiseks- põhi- või käibevarad, tootmisvarud, töötajaskond. Võla tasumine ei ole võimalik. Seega ei ole võlgniku maksejõuetus ajutine. Kohus leiab, et pankrotihalduriks tuleb määrata Vaido Paju, kellel on kohtu usaldus ja kes on sõltumatu võlgnikust ning võlausaldajatest. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 16. veebruaril kell 12.00. Halduril tuleb teavitada kirjalikult teadaolevaid võlausaldajaid pankrotiotsusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Pankrotiavaldust ei ole tagatud. PankrS § lg.3 alusel tuleb peatada võlgniku vara suhtes toimuv sundtäitmine.

Vastavalt PankrS § 33 lg-le 1 avaldab kohus pankrotiotsuse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade) ja § 39 lg 1 kohaselt edastab kohus otsuse ärakirja viivitamata äriregistrile. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotiotsus viivitamatule täitmisele. Pankrotiotsuse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimenetluse kuludeks on ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud. PankrS § 150 lg.2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Käesoleval juhul võlgnikul teadaolevalt vara puudub. Kohus ei ole käesoleva ajani kohustanud võlausaldajat PankrS § 11 alusel tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasummat. Seetõttu määrab kohus, et ajutise halduri tasu ja kulutused kannab võlausaldaja. Edasise menetluse kestel võlgnikul vara tekkimisel on võimalik kulutused katta võlgniku vahenditest. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude kindlaksmääramise lahendab kohus eraldi määrusega. Võlgniku vande andmist ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust tuleb Pankrotiseaduse § 86,87, § 90 ja § 19 lg.3 alusel rakendada võlgniku endiste juhatuse liikmete Axxxxxx Pxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, Jxxx Nxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx ja Txxxx Oxxxxx, isikukood xxxxxxxxxx, suhtes. Vanne tuleb anda PankrS § 86 lg.2 alusel.

Kohtunik Ü.Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.