Harju Maakohus
Otsuse liik, tegemise aeg ja koht ja liik
Tagaseljaotsus 23.01.2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Kohtuasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind
2-08-10053 AS H hagi M väljamõistmiseks 13657,81 krooni
Menetlusosalised, esindajad nende andmed
Hageja AS H (xxx, xxx) esindaja S Saan (AS H pank, xxx)
OÜ, A S vastu võla, viivise
Kostjad: M OÜ (xxx, xxx,) A S (xxx, xxx)
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Välja mõista M OÜja A S solidaarselt AS H kasuks 13657,81 krooni ja arvates 18.03.08 välja mõista solidaarselt M OÜ ja A S viivis 0,25% päevas põhivõlalt 13657,81 krooni kuni põhivõla tasumiseni. Välja mõista M OÜ ja A S solidaarselt AS H kasuks menetluskulude katteks 1000 krooni. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates otsuse kostjale kättetoimetamisest (TsMS § 415).
Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Hageja nõue, põhjendused Hageja ja M OÜ sõlmisid 21.07.05 liisinglepingu 0106500L, mille objektiks oli sõiduk Xxx eha 1999. Lepingust ja selle ületingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama vara ja andma selle lepingu perioodiks M OÜ valdusesse ja kasutusse, M OÜ kohustus tasuma tingimuste järgi hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid, sh intressi vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. M OÜ rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ja jättis tasumata maksed. Hageja teatas M OÜ 26.01.07 teatises, et ütleb leping üles kui 14 päeva jooksu võlga ära ei tasu, kuid kostja võlga ära ei tasunud. Hageja lõpetas M OÜ lepingu ennetähtaegselt vastavalt üldtingimuste p 7.5, M OÜ pidi vara tagastama hagejale, ent ei tagastanud ja hageja kasutas vara tagasisaamiseks OÜ R abi ja hageja valdus varale taastati 22.02.07. Pärast seda lasi hageja vara ära hinnata ja vara võõrandati 118644,10 krooni eest (käibemaksuta). Hagejal tekkis kahjum, kuna vara realiseerimisest saadu ei katnud kõiki nõudeid M OÜ vastu. Hageja nõue M OÜ vastu on 132301,91krooni, mis koosneb vara jääkmaksumuste 115757,80 krooni, tasumata osamaksest, intressist ja kindlustusmaksest 6528,68 krooni, vara realiseerimise kuludest 10018,43 krooni. Vara realiseeriti 118644,10 krooniga, millest tulenevalt jäi võlg e. hüvitamata osa 13657,81 krooni. 10.01.08 palus hageja OÜ M nimetatud summa ära tasuda, mida ta ei ole teinud. Hagejal oli OÜ M lepinguliste kohustuste tagamiseks sõlminud A S käenduslepingu 0106500L. Käenduslepingu alusel vastutab A. S solidaarselt OÜ M liisinglepingust tulenevate OÜ M võlgade eest. 26.01.07, 10.01.08 teatas hageja käendajale OÜ M võlast ja palus käendajal võlg ära tasuda. OÜ M on rikkunud üldtingimuste p 1.2, 6.3, 6.3.2, mille järgi tulen tasuda makseid vastavalt maksegraafikule, tasuma kindlustusmakseid, ja kindlustusmakset tasumata jätmise tagajärjel tekkinud kulusid, samuti tuleb M OÜ tasuda kindlustuskokkuleppe p 2.1.6 alusel kindlustusmakseid, mida ta ei ole teinud. Hagejal on üldtingimuste p 7.1.3 alusel lepingut ennetähtaegselt üles öelda, kui liisingvõtja on jätnud tasumata osamaksed/või intresse või on jätnud need tasumata osaliselt ka pole võlga ära kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtaega. Üldtingimuste p 3.7 alusel on õigus hagejal nõuda pärast seda, kui liisingvõtja kohustuste rikkumise tõttu on leping üles öeldud (Osa VII) ja vara ära võõrandatud, kulutuste hüvitamist, sj võib 7.4 ja 7.4.1 alusel nõua pärast võõrandamisest saadud rahast kulude mahaarvamust, osamakse võla ja intressi mahaarvamist kõigi muude järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvaid makseid. Hagejal on õigus nõuda liisinglepingu p 5.1 sätestatud määras viivist 0,25% päevas. Hageja palub välja mõista solidaarselt kostjatelt põhivõlg 13657,81 krooni ja arvates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivis 0,25% päevas põhivõlalt, jätta menetluskulud kostja kanda, rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Menetluskuluks on riigilõiv 1000 krooni, mille
maksekorralduse on lisatud hagiavaldusele Hageja tõendid: liisingleping, maksegraafik. käendusleping, üldtogimised, vara hindamisakt, müügiakt, kindlustuskokkulepe, teatised võla tasumise kohta kostjatele, vara üleandmisvastuvõtuakt, , vara tagastamise ja realiseerimisega seotud arved, maksekorraldused. Kostjate vastuväited A. S on hagiavalduse koos selle lisadega ja menetlusse võtmise määrusega kätte saanud isiklikult allkirja vastu (lk 58). Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt esitas OÜ M kohtule 15.01.09 enda pankrotiavalduse, kus on märkinud äriühingu aadressiks tema registrijärgse aadressi, seega leiab kohus, et hagiavaldus, selle lisad ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud OÜ-le M hoiustamisega. Teade hoiustamise kohta on tehtud vastavalt OÜ M poolt hilisemalt teises kohtuasjas näidatud aadressil – registrijärgsel aadressil (lk 69, 76). Kumbki kostjatest ei ole hagile vastuväiteid esitanud, ehkki on teadlikud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus teha kostjate kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtuotsuse põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kontrollimisel selgus, et käesoleva otsuse tegemise seisuga 23.01.08 ei ole OÜ M pankrotti välja kuulatud. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 361 lg järgi on liisinguvõtja kohustatud tasuma liisingeseme kasutamise eest tasu. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 4 sätestatud õiguskaitsevahendit, milleks on võlgnikupoolse lepingu rikkumise korral lepingu ülesütlemine. VÕS 367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega, lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel ja lg 4 järgi peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 järgi siis kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigil võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 149 lg 2 võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise. VÕS § 113 lg 1 alusel ja § 101 lg 1 p 6 alusel võib hageja nõuda võlgnikult viivist lepingus kokkulepitud
ulatuses. Eeltoodu alusel kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele 13657,81 krooni. Hagi on kohtule esitatud 18.03.2008. Eeltoodu alusel tuleb hageja taotlusel kostjatelt välja mõista viivis 0,25% päevas põhivõlalt 13657,81 krooni kuni põhivõla tasumiseni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus hagi tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud selle kanda, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 alusel siis kui otsus on tehtud solidaarvõlgnike suhtes vastutavad nad solidaarselt ka menetluskulude kandmisel. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 ́ lg 1, 3 sätestatust määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostjatelt tuleb § 174`lg 1,3 alusel hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 solidaarselt.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.