Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-19735 ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358.

EELNEV MENETLUS

Hageja esitas 19.05.2008 kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega ja TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel toimetas kohus kostjale hagiavalduse koos lisadega kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, sest hagiavalduses märgitud aadressil xxx kostjale edastatud dokumendid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Rahvastikuregistris näidatud aadressil xxx kostjale edastatud dokumendid tagastati kohtule märkega „ei ela enam antud aadressil“. Rahvastikuregistris näidatud aadressil xxx kostjale edastatud dokumendid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kostja aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada, samuti ei olnud võimalik dokumenti kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul viisil, mis on sätestatud TsMS 6ndas osas, mistõttu kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult, teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määras kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päevase tähtaja. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohtuteade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.11.2008, seega menetlusdokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 18.12.2008 ning vastamise tähtpäev saabus 07.01.2009. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult osaliselt põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu 25.10.2005 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0500016/95tt. Kostja ei tasunud võlgnevust, millega rikkus lepingu tingimusi. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista 7357,72 krooni, millest 3255,74 krooni on tagastamata krediidisumma, 458,62 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2192,21 krooni viivis, 651,15 krooni leppetrahv ja 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud.

2-08-19735 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 368 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt välja mõista leppetrahvi 615,15 krooni. Tarbijakrediidilepingu üldtingimuste punkti 6.3. alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Kohus leiab, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise puhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Riigikohus oma 14.01.2009 lahendis nr 3-2-1-120-08 õiguse ühetaolise kohaldamise huvides leppetrahvi teemat käsitlenud ning leidnud, et tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärjed on VÕS § 415 lg 1 on ammendavalt reguleeritud. Viidatud säte ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi, krediidiandja saab võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda tarbijalt üksnes viivist ja kahju hüvitamist. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja taotluse mõista kostjalt välja leppetrahv 651,15 krooni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus hagi suuremas osas rahuldas, peab kohus õigeks jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 622 krooni järgmiselt: 250 krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt, 250 krooni riigilõivu hagi esitamisel, 22 krooni menetlusdokumentide väljatrüki eest ning 100 krooni riigilõivu teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

2-08-19735 TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Riigilõivuseaduse (kuni 31.12.2008 kehtinud redaktsioonis) § 57 lg 2 järgi kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest tasutakse riigilõivu 1 kroon iga lehekülje eest. Vastavalt TsMS §-le 144 p 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-07-19134 B AS maksekäsu kiirmenetluses N N vastu 5165,51 krooni saamiseks, on kohus 14.04.2008 määrusega jätnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning nimetatud määrus jõustus 24.04.2008. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 19.05.2008. Seega esitati hagiavaldus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisest ühe kuu jooksul ning maksekäsu kiirmenetluses tasutud menetluskulud arvatakse hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, menetlusdokumentide väljatrüki eest tasutud riigilõiv 22 krooni ning väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni, kokku 622 krooni. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.