Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Avaldaja OÜ A esitas 27.12.2007.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnik C S`i vastu 582,10 krooni (sh põhivõlg 291,55 krooni ja viivis 290,55 krooni). väljamõistmiseks. Seoses

2-07-59013 võlgniku poolt vastuväite esitamisega anti Harju Maakohtu 19.12.2008.a määrusega OÜ A nõue C S`i vastu üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 06.01.2009.a esitas avaldaja kohtule avalduse maksekäsu kiirmenetluse avaldusest loobumiseks. Avaldaja palub kohtul võtta vastu OÜ A loobumine maksekäsu kiirmenetluse avaldusest C S`i vastu ja lõpetada asjas menetlus. Avaldaja on teadlik avaldusest loobumise õiguslikest tagajärgedest. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 2, palub avaldaja, seoses avaldusest loobumisega, tagastada avaldajale OÜ-le A pool maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 125,00 krooni riigilõivu maksja OÜ A kontole nr xxxxxxxxxxxx Sampo Pangas. TsMS § 487 lg 1 sätestab, et asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Sama paragrahvi teise lõike järgi jätkatakse pärast nõude põhjendamist menetlust nagu pärast hagi esitamist. Kostjale antakse nõude põhjenduse kättetoimetamisel ka tähtaeg hagile vastamiseks. TsMS § 487 lg-st 3 tulenevalt keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast, kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal. TsMS § 147 lg 5 esimese lause järgi tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. OÜ A maksekäsu kiirmenetluse avaldus C S`i vastu ei vasta hagiavalduse nõuetele. Käesolev tsiviilasi on küll Harju Maakohtu 19.12.2008.a määrusega üle antud kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses, kuid seisuga 22.01.2009.a ei ole kohus veel andnud avaldajale tähtaega esitada kohtule oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. OÜ A ei ole käesoleva tsiviilasja raames esitanud kohtule hagiavaldust C S`i vastu. Eeltoodust tulenevalt ei ole tsiviilasi nr 2-07-59013 faktiliselt veel hagimenetlusse võetud. Seega on jätkuvalt tegemist hagita asjaga. TsMs § 475 lg 1 p 1 tulenevalt on maksekäsu kiirmenetlus hagita asi. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks OÜ A avaldusest loobumist vastu võtta. Kohus asub seisukohale, et OÜ A avaldus maksekäsu kiirmenetluse avaldusest loobumiseks tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas nr 2-07-59013 lõpetada. TsMS § 432 järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 6 lg 6 järgi, kui kohus on saanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse enne 2008. aasta 15. juulit, lahendab kohus selle enne 2008. aasta 15. juulit maksekäsu kiirmenetluse kohta kehtinud sätete kohaselt. TsMS § 172 lg 7 (enne 15.07.2008.a kehtinud redaktsioon) järgi kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu sissenõudmise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui

2-07-59013 seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. OÜ A poolt esitatud avaldusest nähtuvalt ei ole avaldusest loobumise aluseks asjaolu, et võlgnik on nõude pärast avalduse esitamist rahuldanud (võla tasunud). Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta OÜ A kanda. OÜ A tasus (arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx Sampo Pangas) käesolevas tsiviilasjas maksekäsu kiirmenetluse avalduselt C S`i vastu 27.12.2007.a riigilõivu 250,00 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072123, maksekorraldus nr 4890. Riigilõiv laekus 28.12.2007.a. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Käesolevas tsiviilasjas kohus lõpetab menetluse kuna OÜ A loobus nõudest C S`i vastu. Seega tuleb OÜ-le A menetluse lõpetamise määruse jõustumisel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 125,00 krooni.

Epp Haabsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.