Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt 07.07.2000 sõlmitud liitumislepingu alusel osutatud mobiilsideteenuse eest maksmata 1619,20 krooni ja viivise 1618,20 krooni, kokku 3237,40 krooni väljamõistmist. Hageja on hagi alusena viidanud VÕSRS §-le 11, TsK § 173 lg-le 1, §-le 174, § 190 lg-le 1, §-le 191, § 222 lg-le 1, 2 ja § 231 lg-le 1. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, avalikult dokumendi avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni ning õigusabikulu 649,42 krooni, kokku 999,42 krooni. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale Tartu Maakohtu 15.02.2008 määruse (tl 39-40) alusel avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.02.2008 (tl 41). Muu hulgas kohustas kohus kostjat dokumendi väljavõttes väljaandes Ametlikud Teadaanded vastama hagile 20 päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates, hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule liitumislepingu, kostjale saadetud võlanõude, arved, NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirja (tl 8-19). VÕSRS § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, enne võlaõigusseaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK §-de 173 lg 1; 174; 190 lg 1; 191; 222 lg 1, 2; 231 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele, kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine on lubamatu ning leppetrahv (viivis) on lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks 3237,40 krooni välja mõista. TsMS §-de 173 lg 1; 1741 lg 3 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning tagaseljaotsuses määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni, avalikult dokumendi avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõivu 100 krooni ning õigusabikulu 649,42 krooni; kokku 999,42 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.