Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TL kasuks.

Juhindudes TLS § 1, § 49 p 2, 3, § 82 , § 119 lg 2 ja Palgasaduse §-dest 2, 35 hageja taotleb: 1) tuvAda hageja ja kostja vaheline töölepinguline suhe; 2) lugeda hageja töölepingu lõpetamise aluseks TLS §82 lg 1 ning mõista TLS §82 lg 2 alusel kostjalt välja hüvitusena kahe kuu keskmine palk summas 19 500 krooni; 3) mõista kostjalt välja hageja kasuks saamata jäänud töötasu nelja kuu, so 01.10.2007- 31.01.2008.a. eest summas ( 4 x 9750) 39 000 krooni; 4) mõista kostjalt välja hageja kasuks 11 kalendripäeva eest saamata jäänud puhkuse hüvitise summas 3575 krooni; 5) mõista kostjalt välja hageja kasuks lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest TLS § 119 lg 2 alusel keskmine kuupalk 9750 krooni; 6) mõista kostjalt välja hageja kasuks viivised (palgaseaduse § 35 alusel viivis iga viivitatud päeva eest 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud summast), millised on ettenähtud palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest. 01.04.2008 avalduse järgi taotleb hageja viivist 14 478 krooni. Hageja TL töötas hagiavalduse kohaselt OÜ-s N teenindajana alates 18.09.2007 kokkulepitud bruto kuupalgaga 7171 krooni kuus. Tööleping oli tähtajatu, sõlmitud suuliselt ja lõpetatud seda tööandja poolt ei ole. Tööga tööandja hagejat ei kindlustanud alates 05.12.2007. Samuti on tööandja poolt maksmata palgad alates 01.10.2007. Perioodi 18.09.- 30.09.2007 eest tasus kostja palga sularahas. 05.02.2008.a. esitas hageja tööandjale kirjaliku nõude ning teatas töölepingu lõpetamisest TLS §82 lg 1 alusel. 29.02.2008 kohtus hageja tööandjaga läbirääkimiste eesmärgil. Läbirääkimiste käigus tööandja kinnitas kirjalikult, et tunnustab töölepingulist suhet, tunnistab töölepingust tulenevaid nõudeid ja oma võlgnevusi, kuid ei ole nõudes esitatud summadega nõus. Juhindudes TLS § 1, § 49 p 2, 3, § 82 , § 119 lg 2 ja Palgaseaduse §-dest 2, 35 hageja taotleb: 1) tuvAda hageja ja kostja vaheline töölepinguline suhe; 2) lugeda hageja töölepingu lõpetamise aluseks TLS §82 lg 1 ning mõista TLS §82 lg 2 alusel kostjalt välja hüvitusena kahe kuu keskmine palk summas 14 342 krooni; 3) mõista kostjalt välja hageja kasuks saamata jäänud töötasu nelja kuu, so 01.10.2007- 31.01.2008 eest summas (4 x 7171) 28 684 krooni; 4) mõista kostjalt välja hageja kasuks 11 kalendripäeva eest saamata jäänud puhkuse hüvitise 2629 krooni; 5) mõista kostjalt välja hageja kasuks lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest TLS § 119 lg 2 alusel keskmine kuupalk 7171 krooni; 6) mõista kostjalt välja hageja kasuks viivised (palgaseaduse § 35 alusel viivis iga viivitatud päeva eest 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud summast), millised on ettenähtud palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest. 01.04.2008 avalduse järgi taotleb hageja viivist 10 647 krooni. Hageja RK töötas hagiavalduse järgi OÜ-s N teenindajana alates 18.09.2007 kokkulepitud bruto kuupalgaga 7171 krooni kuus. Tööleping oli tähtajatu, sõlmitud suuliselt ja lõpetatud seda tööandja poolt ei ole. Tööga tööandja hagejat ei kindlustanud alates 05.12.2007. Samuti on tööandja poolt maksmata palgad alates 01.10.2007. Perioodi 18.09.- 30.09.2007 eest tasus kostja palga sularahas. 05.02.2008 esitas hageja tööandjale kirjaliku nõude ning teatas töölepingu lõpetamisest TLS §82 lg 1 alusel. 29.02.2008 kohtus hageja tööandjaga läbirääkimiste eesmärgil. Läbirääkimiste käigus tööandja kinnitas kirjalikult, et tunnustab töölepingulist suhet, tunnistab töölepingust tulenevaid nõudeid ja oma võlgnevusi, kuid ei ole nõudes esitatud summadega nõus.

Juhindudes TLS § 1, § 49 p 2, 3, § 82 , § 119 lg 2 ja Palgaseaduse §-dest 2, 35 hageja taotleb: 7) tuvAda hageja ja kostja vaheline töölepinguline suhe; 8) lugeda hageja töölepingu lõpetamise aluseks TLS §82 lg 1 ning mõista TLS §82 lg 2 alusel kostjalt välja hüvitusena kahe kuu keskmine palk summas 14342 krooni; 9) mõista kostjalt välja hageja kasuks saamata jäänud töötasu nelja kuu, so 01.10.2007-31.01.2008 eest summas ( 4 x 7171) 28 684 krooni; 10) mõista kostjalt välja hageja kasuks 11 kalendripäeva eest saamata jäänud puhkuse hüvitise summas 2629 krooni; 11) mõista kostjalt välja hageja kasuks lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest TLS § 119 lg 2 alusel keskmine kuupalk summas 7171 krooni; 12) mõista kostjalt välja hageja kasuks viivised (palgaseaduse § 35 alusel viivis iga viivitatud päeva eest 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud summast), millised on ettenähtud palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest. 01.04.2008 avalduse järgi taotleb hageja viivist 10 647 krooni. Kohtuistungil jäid hagejad esitatud nõuete juurde. Hagejad jäid töölt ära enne kui lõppes 5päevane etteteatamistähtaeg. Kostja nõustus sellega. Töölepingu lõpetamine on vormistamata. Kostja vastuväited Kohtule esitatud kirjalikus vastuses tunnistab hagi osaliselt. Kirjaliku töölepingu mittesõlmimist pooldasid nii hagejad kui ka tööandja ning selleks põhjuseks oli asjaolu, et N(hagejate tööpaik) alustas väga suurte probleemidega oma tegevust. Näiteks: tegevuse alustamiseks oli vaja suuri rahalisi investeeringuid, rahalised katted aga puudusid, mistõttu tegevust alustas osaühing laenuga. N pidi alustama oma tegevust toitlustusasutusena juunikuus 2007, kuid tegelikult sai uksed avada alles septembris, kõrtsis puudus elekter, mistõttu pidi osaühing rentima teiselt asutuselt generaatorit, et saada voolu, ostma diiselkütust, millega töötas generaator, ostma kaupu ning toitude valmistamiseks toorainet, mis nõudis suuri rahalisi väljaminekuid. Planeeritud käive klientide vähesuse tõttu osutus aga tunduvalt väiksemaks ning pingestas kogu asutuse asjaajamist. Tööandjal ei olnud teada, kuidas firma tegevus saab edaspidi toimima, töötajad olid nendest probleemidest teadlikud ja väga suurte rahaliste raskuste ning olukorra tõttu leppisid pooled kokku, et ei sõlmi koheselt kirjalikke töölepinguid. Hagejate tööle asumisel oli poolte vahel kokku lepitud olulistes töötingimustes, st tehtava töö, tööaja, töötasu, töötegemise asukoha, palga maksmise ja puhkuse kestuse kohta. Kokkuleppe kohaselt oli tööaeg määratud summeritud tööaja arvestusega ühe kalendrikuu lõikes ja töötasuks tunnipalgamäär müüjatel 34 krooni ja kokkadel 45 krooni. Palga maksmine toimus sularahas. Seda, et toimus tunnitasu arvestus, arvestust pidasid töötajad ise ja esitasid andmed tööandjale, tõendavad töötajate poolt tehtud arvestused. Tegelikku töötamist ning selle alusel väljateenitud ning maksmisele kuuluvat töötasu tõendavad AS F väljavõtete alusel hagejate tööle tuleku ja töölt lahkumise graafikud oktoober, november ja detsember 2007. Tööandja majanduslikud raskused üha süvenesid, mistõttu ei olnud võimalik hagejatele välja maksta oktoobrikuu eest töötasu, osaliselt novembrikuu eest ning detsembrikuu eest samuti osaliselt, mil töösuhe kehtis ning käive hakkas tekkima. Väär on hagejate väide, et tööga ei ole tööandja hagejaid kindlustanud alates 05.12.2007. Hagejad ise lõpetasid tööandjaga töösuhte ning viimasel tööloleku päeval teatasid, et rohkem nad tööle ei tule ning palusid tehtud töö eest saada oleva palga välja maksta niipea kui selleks tööandjal võimalus avaneb.

Töösuhte lõpetamise ajaks ei saa lugeda 05.02.2008, vaid tuleb lugeda päev, millal töötaja tööle enam ei ilmunud. Töötajad teatasid tööandjale, et nemad on leidnud uued töökohad ja seega ei ole huvitatud N töölkäimisest ning lõpetavad töösuhte. Faktiliselt lõpetasid hagejad kostjaga töölepingud TLS § 76 alusel poolte kokkuleppel. Antud paragrahvi alusel töölepingu lõpetamine ei näe ette hüvituse maksmist, mistõttu hagejate nõuded selles osas on alusetud. Tööandjal ei olnud muud teha ning seisis fakti ees, et ilma kokkade ja müüjateta söögikohta lahti hoida ei ole võimalik ning tänaseni on kõrtsi uksed suletud. Kostja tunnistab hageja KS nõudeid osaliselt - 17563.58 krooni suuruses. Kostja palub lugeda töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 76 poolte kokkuleppel alates 09.12.2007.a. Hüvituse osas palub kostja jätta hageja nõue rahuldamata. Kostja tunnistab hageja KV nõudeid osaliselt - 13489.05 krooni suuruses. Kostja palub lugeda töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 76 poolte kokkuleppel alates 29.11.2007.a. Hüvituse osas palub kostja jätta hageja nõue rahuldamata. Kostja tunnistab hageja TL nõudeid osaliselt - 8261.88 krooni suuruses. Kostja palub lugeda töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 76 poolte kokkuleppel alates 05.12.2007.a. Hüvituse osas palub kostja jätta hageja nõue rahuldamata. Kostja tunnistab hageja RK nõudeid osaliselt - 11291.88 krooni suuruses. Kostja palub lugeda töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 76 poolte kokkuleppel alates 09.12.2007.a. Hüvituse osas palub kostja jätta hageja nõue rahuldamata. Kostja palub kantud menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuistungil jäi kostja esitatud vastuväidete juurde. Viivise nõuet selle arvestuse osas kostja ei vaidlustanud, kuid leiab, et viivise nõue on VÕS § 113, § 162 järgi ebamõistlikult suur. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja esitatud tõenditega, ärakuulanud pooled kohtuistungil, ning ülekuulanud tunnistajad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vaidlus puudub selles, et 1) vaatamata kirjaliku lepingu puudumisele olid poolte vahel töösuhted; 2) hagejad K. S , T. L ja R. K töötasid kostja juures alates 18.09.2007 ning K. V alates 21.09.2007; 3) hagejad esitasid avaldused töölepingute lõpetamiseks TKS § 82 lg 1 alusel 05.02.2008, kostja sai avaldused kätte 29.02.2008; 4) töötasu maksis kostja hagejatele sularahas, allkirju raha saamise kohta hagejatelt ei võtnud. Vaidlevad pooled lepingu lõpetamise aluse, viimase tööpäeva ja palga saamise õiguse üle. Hagejad leiavad, et töölepingu lõppemise alusena tuleb tunnistada TLS § 82 lg 1, kostja et leping lõppes poolte suulisel kokkuleppel. Seega peab kohus tuvastama, kas kostjal oli kohustus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 kohaselt ning sellest tulenevalt hüvitise maksmiseks viidatud paragrahvi 2.lõike alusel. TLS § 82 lg 1 kohaselt saab töötaja nõuda töölepingu lõpetamist juhul kui tööandja jätab täitmata lepingu tingimused või täidab neid mittenõuetekohaselt. Hagejad esitasid kostjale teate nimetatud alusel töölepingute lõpetamiseks 05.02.2008 (lk 21, 22, 23, 37) tööga

mittekindlustamise ja palga mittemaksmise tõttu. Kostja sai teated kätte 29.02.2008. Nimetatud alusel töölepingu lõpetamisest on töötaja kohustatud tööandjale viis kalendripäeva ette teatama. Hagejate väidetel oli nende viimaseks tööpäevaks kostja juures 31.01.2008. 16.12.2008 kohtuistungil möönsid hagejad, et jäid töölt ära enne kui möödus 5 päevane etteteatamise tähtaeg. Tegelikult esitasid hagejad kostjal avalduse töölepingu lõpetamiseks mitte 5 päeva ette, vaid tagantjärgi - 05.02.2008, st pärast töölt ärajäämist. Kuna hagejad rikkusid TLS § 82 kohaldamise eeldust (5 päevane etteteatamine), puudub alus nimetatud sätte kohaldamiseks – töölepingute lõppenuks tunnistamiseks TLS § 82 lg 1 alusel. Sellest tulenevalt puudub hagejatel ka õigus saada § 82 lõikega 2 ettenähtud hüvitist. Seega tuleb nimetatud nõuded jätta rahuldamata. Kuna ajaks, mil kostja hagejate avaldused sai – 29.02.2008 – hagejad enam tööl ei käinud, puudus kostjal vajadus hagejate poolt esitatud töölepingu lõpetamise aluse vaidlustamiseks. Kohtuistungil väitsid hagejad, et jäid töölt ära enne 5-päevast etteteatamistähtaega, kostja nõustus sellega. See viitab töölepingu lõppemisele poolte kokkuleppel, nagu väidab kostja. Kuid tulenevalt sellest, et töölepingu lõpetamine on vormistamata ja juhindudes ITLS §-st 29 tuleb tööleping lugeda lõppenuks hagejate algatusel. Seadus ei võimalda töölepingu lõpetamise aluseks lugeda muud. § 29 lg 3 sätestab, et töövaidlusorgani õigus lugeda töötaja töölt omal algatusel lahkunuks tuleneb töötaja soovimatusest jätkata tööd selle tööandja juures, mistõttu otsuse tegemine ei ole piiratud töötaja konkreetse taotlusega töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu suhtes. § 29 lg 4 kohaselt võib töövaidlusorgan muuta töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut, kui töötaja ei vaidlusta töölepingu lõpetamist, kuid töölepingu lõpetamise aluse formuleering ei vasta seaduses sätestatud formuleeringule. Kostja rikkus TLS § 28 lg 1 sätestatud töölepingu kirjalikus vormis sõlmimise kohustust. Tulenevalt viidatud paragrahvi 2.lõikest on tegelikult tööle lubamine tööandja poolt võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Kostja tunnistab poolte vaheliste töölepingute olemasolu. Hagejad töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel ei tunnista ja kostja ei ole kokkuleppe olemasolu töölepingute lõpetamiseks tõendanud. Kooskõlas ITLS § 29 lg 2 tuleb hagejad lugeda omal algatusel lahkunuteks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast.

ITLS § 29

lg 6 järgi on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamise kuupäeva muutmist, kui tööleping lõpetati enne etteteatamistähtaja möödumist ja puudus poolte kokkulepe töölepingu lõpetamise tähtaja kohta. Kuna pooled on töölepingu lõpetamise päeva osas erinevatel seisukohtadel, loeb kohus töölepingute lõppemise päevaks hagejate poolt väidetud 31.01.2008. Töölepingu lõpetamise vormistamine oli kostja kui tööandja kohustus, kostja jättis selle tegemata. Kostja poolt esitatud „Objekti valvelogid“ ei tõenda seda asjaolu, et hagejate K. S ja R. K viimaseks töötamise päevaks kostja juures olnuks 08.12.2007, hageja K. V 28.11.2007 ja hageja T. L 04.12.2007. Kõikide hagejate viimast töötamise päeva soovib kostja tõendada sama tõendiga, samas on hagejate viimaseks töötamise ajaks kolm erinevat kuupäeva. Seega ei saa „Objekti valvelogi“ tõendada kostja poolt soovitud asjaolu. Rahuldamisele kuuluvad hagejate nõuded saamata töötasu, puhkusehüvitise, lõpparve maksmisega viivitamise eest ühe kuu keskmise kuupalga suuruses hüvitise ja viiviste saamiseks. Kooskõlas TLS §-ga 1 on tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Poolte vastastikused kohustused sätestab TLS § 48. Selle paragrahvi 1.lõike p-de 1 ja 5 järgi on tööandja ja töötaja

vastastikku kohustatud täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi ning täitma seaduses ja haldusaktis ette nähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi. Hagejatel on õigus saamata jäänud töötasule 1.10.2007-31.01.2008 perioodi eest Palgaseaduse (PalS) § 2 lg 1 ja § 10 lg 1 alusel. Nimetatud sätetest tuleneb tööandja kohustus maksta töötajale töötasu kogu töötamise aja eest. Palga maksmist saab tõendada vaid töötaja allkirjaga, mille ta on andnud palga saamise kohta või pangakonto väljavõttega. Kostja väidab, et maksis hagejatele palka sularahas. Sama kinnitavad hagejad palga suhtes, mille kostja neile sularahas maksis. Kuna palga, mille väljamõistmist hagejad taotlevad, maksmise kohta tõendeid ei ole, järeldub, et kostja hagejatele palka ei maksnud. Kostja poolt väidetud tõend (lk 64) hagejatele palga maksmist ei tõenda, kuna sellele on alla kirjutanud kostja seaduslik esindaja mitte hagejad. Hagejate palga suurusena loeb kohus tõendatuks K. S ja K. V osas 9 750 krooni, T. L ja R. K osas 7 171 krooni. Sellises palga suuruses kokkuleppimise loeb kohus tõendatuks: 1) ajalehes „Lääne Elu“ ilmunud kuulutusega (lk 95) ja garaaži uksele pandud kuulutusega, milles kostja kutsub tööle kokkasid pakkudes netopalgaks 8 000 krooni. Sellest tulenevalt on brutopalgaks 9 750 krooni; 2) tunnistajana kohtuistungil ülekuulatud K. Preesi ütlustega, mille kohaselt teda kutsuti kokaks kostja juurde tööle, palgaks pakuti 8 000 krooni netos. Analoogia alusel lähtub kohus samast põhimõttest T. L ja R. K palga suuruse määramisel ja loeb selleks 7 171 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et see ei olnud hagejatele lubatud kuupalk. Ülalmärgitu alusel tuleb kostjalt välja mõista saamata jäänud palk 4 kuu eest K. S kasuks 39 000 krooni, K. V kasuks 39 000 krooni, T. L kasuks 28 684 krooni ja R. K kasuks 28 684 krooni. TLSD § 119 lg 2 näeb ette lõpparve kinnipidamise eest tööandja kohustuse maksta töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuus keskmise palga. Nimetatud sätte alusel tuleb kostjalt iga hageja kasuks välja mõista hageja ühe kuus keskmine palk: K. S 9 750 krooni, K. V 9 750 krooni, T. L 7 171 krooni ja R. K 7 171 krooni. Puhkuseseaduse (PuhkS) § 25 järgi on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist töölepingu lõppemise korral. Kostja seda kohustust ei täitnud. Hüvitise arvutamisel lähtub kohus nimetatud seaduse §-st 9, mille 1.lõike järgi on põhipuhkuse kestuseks 28 kalendripäeva. Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 23.08.2001 määrusega nr 278 kinnitatud Puhkusetasu arvutamise korra § 4 lg 2 on kõigil hagejatel õigus saada kasutamata puhkuse hüvitist 4 täiskuu (oktoober 2007-jaanuar 2008) eest (9,33 päeva). K. S ja K. V kasuks tuleb kasutamata puhkuse hüvitis välja mõista 2 958,26 krooni suuruses (9750x4=39000:123=317,07x9,33) ning T. L ja R. Ke kasuks 2 175,76 krooni suuruses (7171x4=28684:123=233,20x9,33). Hagejate viiviste saamise õigus tuleneb PalS § 35, mille järgi palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Hagejad K. S ja K. V taotlevad viivised välja mõista 14 478 krooni suuruses ning T. L ja R. K 10 647 krooni suuruses. Kostja kohtuistungil viiviste arvutamise ja suuruse õigsust ei vaidlustanud, kuid leidis, et hagejate poolt taotletud viivis on ebamõistlikult suur VÕS § 113, § 162 järgi. VÕS § 113 lg 8 alusel on viivise maksmiseks kohustatud isikul õigus nõuda viivise vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. § 162 sätestab, et kohus võib tasumisele

kuuluvat leppetrahvi vähendada leppetrahvi maksmiseks kohustatud isiku nõudmisel mõistliku suuruseni, kui see on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise poole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kohus ei pea kostja taotlust viiviste vähendamiseks põhjendatuks arvestades kostja poolt kohustuse täitmata jätmise ulatust. Arvestades, et kostja jättis hagejatele maksmata nelja kuu töötasu, ei ole viiviste nõue ebamõistlikult suur. Kohus arvestab ka kostja muid rikkumisi – puhkuse hüvitise, lõpparve mittemaksmine ja töölepingu lõpetamise vormistamata jätmine. Tunnistajana üle kuulatud U. K ütlusi ei pea kohus objektiivseteks. Kostja seadusliku esindaja abikaasana on ta huvitatud asja lahendamise tulemusest, sellest kas ja kui suures ulatuses kostja peab täitma rahalisi kohustusi hagejate ees. Peale selle sai tunnistaja enda poolt antud ütluste kohaselt abikaasalt teada tunnipalgas kokkuleppimisest. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.