Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostjatel on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. A T peab kaja esitamisel tasuma Viru Maakohtu tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pank või nr 221013921094 Hansapank viitenumbrile 3100057484 kautsjoni 7 500 krooni ja esitama kohtule selle kohta maksekorralduse. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on B I G P AS hagi solidaarvõlgnike A T ja A S vastu 93 681,92 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Kohus saatis kostjatele hagiavalduse ärakirjad koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades neid kohtule kirjalikult vastama. A T on kohtumaterjalid 23.12.2008.a isiklikult kätte saanud. Sama päeval A S eluruumis elav isik keeldus dokumentide vastuvõtmisest. Vastavalt TsMS § 325 esimesele lausele kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. TsMS § 322 lg 1 kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Seega ka kostja eluruumis elava isiku suhtes kehtib TsMS § 325 sätestatud kord. Järelikult menetlusdokumendid loetakse kostjale kätte toimetatuks 23.12.2008.a. Kostjaid hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostjad ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Kohtule esitatud hagiavalduses esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks juhul, kui kostjad ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus tutvunud hageja taotlusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõuete ulatuses. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjatele anti vastamiseks piisav aeg, neid hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjad ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks.

Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostjate vastu 06.12.2004.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0400291/55kt, 06.12.2004.a käenduslepingust ja nende lisadeks olevatest kokkulepetest. Kostjad ei täitnud oma kohustust korrektselt ning võlgnevad hagejale 93 681,92 krooni, millest 65 290,42 krooni on tagastamata krediidisumma, 8 266,73 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 13 058,08 krooni leppetrahv, 5 666,69 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ja 1 400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise eest viivist VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101, lg 1, 6, § 108, lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1 ja 158 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannavad kostjad solidaarselt. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja kandis antud tsiviilasjas menetluskulusid summas 4 332 krooni, millest 82 krooni moodustab riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest ning 4 250 krooni on hagihinnalt tasutud riigilõiv. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 4 332 krooni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2, 1741, 407 lg 1, 415, 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 468 lg 1 p 2.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.