Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek
Määruse tegemise aeg ja koht 23.01.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-13734
Kohtuasi
Ty Inc. avaldus OÜ Toys Nordic Trade pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.10.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Ty Inc. 11.11.2025 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlausaldaja Ty Inc. (Delaware registrikood 2085689), lepingulised esindajad vandeadvokaat Annika Peetsalu ja advokaat Heivo Reinek Võlgnik OÜ Toys Nordic Trade (registrikood 14258363), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 24.10.2025 määrus ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Ty Inc. (võlausaldaja) esitas 22.08.2025 Harju Maakohtule avalduse OÜ Toys Nordic Trade (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
2.Avalduse kohaselt on võlausaldaja rahvusvaheliselt tuntud pehmete mänguasjade arendaja ja turustaja. Võlausaldaja tooteid turustavad rahvusvahelisel turul eksklusiivsed edasimüüjad,
2-25-13734 sh võlgnik. Võlausaldaja ja võlgniku vahelist suhet reguleeris viimati 07.02.2023 sõlmitud turustusleping. Lepingu järgi kohustus võlausaldaja tarnima võlgnikule edasimüügiks tooteid, võlgnik aga tasuma võlausaldaja tarnitud toodete eest esitatud arved. Alates 2024. a novembrist on võlausaldaja tarninud võlgnikule edasimüügiks 790 842 toodet, mille eest on väljastatud võlgnikule arveid 1 091 549,28 USA dollari (USD) eest. Võlgnik ei ole arveid tasunud. Võlgnevuse tõttu ütles võlausaldaja 21.03.2025 lepingu üles. Võlausaldaja nõue põhineb klassikalisel kaupade müügi eest väljastatud arvetel ehk tegemist on selge nõudega. Vastavalt väljastatud arvetele on võlgniku põhinõue 1 091 549,28 USD.
2.1.Võlausaldaja esitas 08.04.2025 võlgniku ja võlgnikuga seotud äriühingute vastu võlgnevuse väljamõistmiseks hagi USA Illinoisi osariigis, mis on lepingujärgseks vaidluste lahendamise kohaks. Vastav hagi tagati Eestis, arestides võlgniku pangakontod ja logistikaettevõtte Smarten Logistics valduses olev vara. Vastava määruse täitmisel nähtus, et võlgnikul on Eesti pangakontodel üksnes 5123,03 eurot ja Smarten Logisticsi valduses võlgnikul vara ei ole. Pärast hagi esitamist on võlausaldajale saanud teatavaks, et võlgnikust on asutud vara n-ö välja kantima. Kui veel eelmisel aastal oli võlgnikul 10 töötajat, siis 2025. aasta II kvartalis vaid kolm. Võlausaldajale teadaolevalt juhul, kui mõni töötaja veel alles on, ei tee neist keegi enam sisulist tööd ja võlgniku äritegevus on lõppenud. Võlgnik on loovutanud oma nõuded klientide vastu Kindessence OÜ-le ja NextWise Consulting OÜ-le. Mõlema ühingu ainuosanik ja juhatuse liige on EV ehk võlgniku endise juhatuse liikme ja lõpliku kasusaaja TN ema. Võlgnik asus tasumata mänguasju ilma võlausaldaja loata ja seda kiirkorras allahindlusega müüma. Käesolevaks ajaks on võlgnik kogu laovaru ära müünud, mis ei kajastu võlgniku pangakontol, millel oli 30.07.2025 seisuga 10 756,71 eurot. Kui varasemalt oli võlgniku emaühing Tomson Holding OÜ ja juhatuse liikmeks TN, siis 29.04.2025 sai võlgniku ainuosanikuks Klinsky Holding OÜ ja juhatuse liikmeks viimase ainuosanik JO. JO on meedias tuntud kui „firmamatja“ ja „tankist“.
2.2.Võlausaldaja esitas 08.07.2025 võlgnikule pankrotihoiatuse, kus nõudis põhivõla ja seisuga 31.05.2025 sissenõutavaks muutunud viivise tasumist. Pankrotihoiatusega andis võlausaldaja võlgnikule veel täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks 10 kalendripäeva jooksul hoiatuse kättesaamisest ning hoiatas võlgnikku, et kui ka nimetatud kuupäevaks ei ole võlgnevust tasutud, on võlausaldaja sunnitud pöörduma kohtusse pankrotiavaldusega võlgniku suhtes. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte samal päeval, seejuures jõudis samal päeval ka vastata. Kümne päeva jooksul pankrotihoiatuse kättesaamisest ei ole võlgnik võlgnevust tasunud.
2.3.USA-s käimasolev kohtumenetlus ei muuda võlausaldaja nõuet ebaselgeks ega välista võlgniku suhtes pankrotiavalduse esitamist ja pankroti väljakuulutamist. Lisaks on käesoleval juhul tegemist kolmanda riigi menetlusega, mille mõju Eesti pankrotimenetlusele saab isegi teoreetiliselt ilmneda alles siis, kui vastavat otsust tunnustatakse. Võlausaldaja on esitanud hagi seetõttu, et hagi esitamise ajal ei olnud võlgniku maksejõuetus veel ilmne. Samuti ei olnud teada, et võlgnik on asunud võlgnikust vara välja viima.
2.4.Võlgnikul puudub nõue võlausaldaja vastu. Võlgnik ei täitnud vastava krediidi saamise tingimusi. Samas juba ainuüksi olemuslikult saaks võlgnikul olla õigus krediidile ainult võlausaldaja mänguasjade soetamiseks. Mänguasjade soetamine ei ole enam aga võimalik, sest leping on kehtivalt üles öeldud; võlausaldaja on kaotanud igasuguse usalduse võlgniku suhtes ning võlgniku majandustegevuse on lõppenud. Isegi, kui võlgnikul oleks nõue, siis ei ole see tasaarvestatav. Lepingule kohalduva õiguse kohaselt ei saa krediidinõuet tasaarvestada võlausaldaja nõudega. Seega sellise nõude olemasolu ei saagi muuta võlausaldaja nõuet ebaselgeks. Sõltumata eelnevast on ka võlgniku enda väitel nõue krediidile maksimaalselt 265 2
2-25-13734 754,79 USD ja 317 274,13 USD ehk kokku 583 028,92 USD ulatuses. Seega isegi võlgniku väidete tõelevastavuse korral ületaks võlausaldaja pankrotiavalduses tõendatud põhinõue võlgniku nõuet vähemalt 508 520,36 USD võrra. Nõude osalise ebaselguse korral ei jäeta ajutist haldurit määramata siis, kui nõude selge osa vastab jätkuvalt nn piirmääradele (pankrotiseaduse (PankrS) § 14 lg 3 p 36).
3.Avaldaja täpsustas 03.10.2025, et võlgnik on võlausaldaja nõuet suures osas tunnistanud. Ehkki võlgnik väidab, et pankrotiavalduse lisast 37 ei nähtu nõude tunnustamist, siis tegelikult on kirjavahetusest tulenevalt selge, et võlgnik on võlgnevust tunnistanud. Võlgnik on vastuoluliselt asunud kahtluse alla seadma fakti, et võlausaldaja oleks üleüldse võlgnikule kunagi mingeid mänguasju tarninud, ehkki võlausaldaja mänguasjade müük on olnud võlgniku põhitegevus, samuti võis võlausaldajaga sõlmitud lepingu järgi võlgnik müüa vaid võlausaldaja mänguasju. Käesoleva dokumendi esitamise ajal on jätkuvalt mitmed võlausaldaja mänguasjad Eesti poodides müügil, seejuures on nende maaletoojaks märgitud võlgnik. Võlgnik ei oska sellist vastuolu kuidagi selgitada, vaid üksnes vaidleb paljasõnaliselt võlausaldajale kõiges vastu.
3.1.Tarnitud toodete nimekiri on võlgnikule juba esitatud ning võlgnik on neid sellisel kujul aktsepteerinud, sh ise küsinud, mis nähtub pankrotiavalduse lisas 34 esitatud kirjavahetusest. Tarnedokumentides on selge viide nii arvetele kui ka tarnitud toodetele. Kuigi tarnedokumente on kahte tüüpi, millest waybill-idest ei selgu täpselt, mida on tarnitud, siis nende kõrval on samade arvete osas olemas ka packing list, millest nähtub nii täpne arve kui ka täpne tarnitud kaupade koosseis. Seega ei teki arvete ja tarnitud toodete vahel võlgniku väidetud segadust. Tarnedokumendid on selgelt seostatavad võlgnikuga. Võlgnik on ise väljendanud soovi saada kaupu raudteid pidi Poolasse, kust need edasi Eestisse transporditakse.
3.2.Arved ja tarnedokumendid on edastatud võlgnikule. E-äriregistris märgitud e-posti aadress ei ole ainus võimalus ühinguga suhelda. Kirjavahetuses on võlgnikku esindanud KP, kes on mõnes kirjavahetuses esinenud e-postiga [email protected] (ehk selgelt seostatav võlgnikuga) ja mõnes e-postiga [email protected]. Viimast seetõttu, et samad isikud tegelesid võlausaldaja toodete edasimüügiga ka Austraalia ja Uus-Meremaa piirkonnas. Siiski puudub kahtlus, et viidatud kirjades tegutses KP ka e-posti [email protected] kasutades just võlgniku nimel. Muuhulgas on enamikes kirjades olnud koopias ka [email protected]. Võlgniku töötajaks või vähemalt võlgnikuga seotud isikuks on KP olnud märgitud ka sotsiaalmeedias. Võlgniku seisukohad
4.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele tervikuna vastu ja pidas seda põhjendamatuks. Võlgnik võlausaldaja nõuet ei tunnista.
4.1.Võlgnik leidis, et võlausaldaja ja võlgniku vahel on nõude üle suuremahuline sisuline vaidlus, mille lahendamine väljub ilmselgelt pankrotimenetluse raamidest. Osapoolte vahel on lepinguline vaidlus pankrotiavalduses esile toodud nõude olemasolu ja sissenõutavuse üle. Pankrotiavalduse läbi vaatamine tähendaks Harju Maakohtu poolt pankrotiavalduse lahendamise raames kõigi kõnealuses tsiviilasjas esitatud ja esitatavate argumentide ning tõendite hindamist. Teisisõnu pankrotiavaldusega taotleb võlausaldaja, et Harju Maakohus lahendaks USA Illinoisi osariigi kohtu asemel lepingulise vaidluse pinnalt tekkinud ja poolelioleva hagimenetluse, sealjuures USA Illinoisi osariigi seaduste alusel. Võlgnik vaidleb Ameerikas hagile vastu ja plaanib esitada vastuhagi. Kohtumenetlus on hetkel eelmenetluse staadiumis. 3
2-25-13734
4.2.Võlausaldaja ei ole tõendanud, et on võlgnikule pankrotiavalduses märgitud 790 842 toodet üle andnud. Pankrotiavalduses pole esitatud nimekirja toodetest, mille eest tasu nõutakse. Samuti mitte ükski pankrotiavalduse lisa 32 dokumendist ei tõenda, et võlausaldaja on võlgnikule kasvõi ühe toote üle andnud. Paljudel dokumentidel on fototempel või teadmata isiku fotoallkiri, mis muudab nad tervikuna ebausaldusväärseks. Osaliselt on tegu ilma ühegi allkirja ega templita tavaliste Excel failidega, mis ei saa mitte midagi tõendada. Samuti mitte ühelegi kõnealustest dokumentidest pole võlgnik alla kirjutanud. Paljudel puudub võlgniku nimi. Teisisõnu neid dokumente vaadates pole võimalik tuvastada, et võlausaldaja oleks üldse kunagi võlgnikule midagi üle andnud. Isegi, kui pankrotiavalduse lisaks 32 olevaid dokumente usaldada (millele võlgnik vastu vaidleb), siis nendest dokumentidest ei nähtu, et kaup oleks tarnitud võlgnikule, dokumendid viitavad hoopis tarnetele teistesse riikidesse ja teistele ettevõtetele.
4.3.Võlausaldaja esitatud arveid, saatedokumente ja kirjavahetusi pole võimalik omavahel seostada, st aru saada, millise saatedokumendi alusel on mida müüdud ja millise saatelehe alusel väidetavalt tarnitud kauba eest milline arve on esitatud. Sealjuures pole selgitatud, kuidas iga konkreetne dokument mingi konkreetse toote üleandmist tõendab.
4.4.Pankrotiavalduse lisas 34 sisalduvad e-mailid ei tõenda võlgnikule pankrotiavalduse aluseks olevate arvete saatmist. Võlgnik esitas koos ajalooga oma B-kaardi väljatrüki, millelt nähtuvad kõik võlgniku e-mailid. Nendeks on olnud [email protected], [email protected], [email protected] ja [email protected]. Pankrotiavalduse lisa 34 e-mailidest ei paista, et mitte ühelegi neist oleksid arved saadetud. Võlgnik ei ole neid arveid saanud.
4.5.Lepingu p 7 järgi allub see Illinoisi osariigi seadustele. Pankrotiavaldusest ei nähtu mitte ühtegi Illinoisi osariigi seadusest tulenevat materiaalõiguslikku alust, mis võimaldaks pankrotiavalduses esitatud nõuet esitada. Võlgnikul on võlausaldaja vastu suures summas nõudeõigus. Pankrotiavalduse p-s 2.4.3 võlausaldaja ka ise kirjutab, et võlgnikul on tema vastu nõue 583 028,92 USD. Eelduslikult on Illinoisi osariigi seaduses võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 lg 1 analoogne põhimõte. Seega, kuniks võlausaldaja pole eelnimetatud summat võlgnikule ära tasunud, on võlgnikul õigus võlausaldajale mistahes kohustuse täitmisest keelduda (isegi olukorras, kui võlausaldajal hüpoteetiliselt oleks võlgniku vastu mingi nõue). Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 24.10.2025 määrusega võlgnikule ajutise halduri nimetamata, lõpetas tsiviilasja nr 2-25-13734 menetluse, jättis menetluskulud võlausaldaja kanda ning mõistis võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 3906 eurot (sisaldab käibemaksu) koos seadusjärgse viivise tasumise kohustusega alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt nõustus kohus võlgniku vastuväitega, et võlgnik on avaldaja nõude piisavalt kahtluse alla seadnud, et seda ei saa pidada pankrotimenetluse alustamiseks piisavalt selgeks. Ajutise halduri nimetamiseks piisab sellest, kui kohtul on võimalik tuvastada õigussuhe poolte vahel ning mõistliku kindlusega jaatada rahalise nõude olemasolu pankrotivõlgniku kohta. Antud olukord eeltoodule ei vasta. Kirjeldatud tuvastusotsuse tegemine ei saa pankrotiavalduse eelmenetluses, ajutise halduri nimetamise otsustamisel, omandada hagimenetlusele omast põhjalikkust. See ei sobi kokku menetlusliigi olemusega. PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi peaks vaidlused ja ebaselgused hageja nõudes olema võrdlemisi hõlpsalt kõrvaldatavad, ilma täiendavaid tõendeid kogumata ja uurimata. 4
2-25-13734
7.Maakohus tõi välja, et ebaselguse kõrvaldamiseks ning ajutise halduri nimetamiseks peab kohus praegusel juhul minimaalselt välja selgitama järgmise:
Lepingule kohalduva Illinoisi õiguse sisu, sh laskma pooltel seda tõendada. Kuna võlgnik on viidanud VÕS § 110/111 sissenõutavust välistava või edasilükkava vastuväite esitamisõiguse olemasolule ja kasutamisele, peaks kohus mh välja selgitama sellise õigusliku vastuväite või õiguskaitsevahendi olemasolu, tingimused ja tagajärjed. Võlgnik on viidanud tasaarvestuse tegemisele oma nõudega, kohus peaks välja selgitama ka sellise õiguse võimaluse, tingimused ja tagajärjed Illinoisi õiguses. Täitmisnõude olemasolus veendumiseks peaks kohus tuvastama vaidlusaluse kauba saatmise ja vastuvõtmise (või vastuvõetuks lugemise lepingu ja Illinoisi õiguse järgi) ehk lepingu avaldaja-poolse täitmise. Selleks on vaja hinnata poolte esitatud kaubadokumente, saatedokumente, arveid (sh arvete edastamist ja kättesaamist), poolte kirjavahetust. Avaldaja väitel on võlgnik varem selliseid kaubadokumente ja arveid aktsepteerinud, sh samadel aadressidel ja kontaktidel. Kohus peaks selleks asuma hindama poolte varasemat praktikat ning uurima vastavaid tõendeid. Avaldaja väitel on võlgnik nõuet tunnustanud. Kohus peaks välja selgitama kõigepealt vastava Illinoisi õiguse sisu ja tagajärjed ning seejärel hindama võlgniku käitumist iseloomustavaid asjaolusid ja tõendeid. Poolte vahel on vaidluse all arvete kättetoimetamine, sh pooltevahelises praktikas kasutatud kontaktid, võlgniku esindusõiguslikud isikud jm. Kohus peaks asuma tuvastama lepinguliste kohustuste täitmiseks õigustatud isikute ringi (sh potentsiaalselt vastavat välisriigi õigust), hindama poolte varasemat praktikat.
8.Maakohus oli seisukohal, et arvestades viidatud vaidlusküsimuste keerukust, peaks mõlemad pooled eelduslikult esitama asjaolude tõendamiseks täiendavaid tõendeid. Poolte lepingu täitmisel esindamise, varasema praktika jms tõendamiseks ei ole välistatud tunnistajate ülekuulamine. Sedavõrd laiaulatuslik ning detailirohke vaidlus nii faktide, õiguse kui ka tõendite üle väljub pankrotimenetluse eelmenetluse raamidest. Tegemist on keerukate õiguslike küsimustega, mis rajanevad tuvastamist vajaval välisriigi õigusel. Kuigi avaldaja märgib õigesti, et Illinoisi kohtusse esitatud hagi ja seal toimuv menetlus ei välista a priori Eestis võlgnikule ajutise halduri määramist, kinnitab see siiski õigusliku olukorra keerukust ja vaieldavust. Sedavõrd ulatusliku vaidluse lahendamiseks on õige foorum asjakohane Illinoisi kohus, mitte pankrotiavalduse eelmenetlus Eestis. Seega on põhjendatud jätta PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel ajutine haldur nimetamata.
9.Maakohus jättis menetluskulud PankrS § 15 lg 6 alusel võlausaldaja kanda ning määras võlgniku põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 3906 eurot (käibemaksuga). Määruskaebus
10.Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega nimetada ajutine haldur. Alternatiivselt saata tsiviilasi maakohtule ajutise halduri nimetamise uueks otsustamiseks. Kõik menetluskulud palub võlausaldaja jätta võlgniku kanda ning määrata hüvitatavad menetluskulud kindlaks vastavalt võlausaldaja esitatavale menetluskulude nimekirjale.
11.Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud PankrS § 15 lg 3 p 1, jättes täielikult hindamata võlgniku vastuväidete põhistatuse ja kaalumata võlausaldaja huvid, 5
2-25-13734 rikkudes ka põhjendamiskohustust. Maakohus jättis võlgniku vastuväidete põhistatuse ja isegi põhjendatuse täielikult hindamata. Isegi, kui kohus oleks midagi järeldanud võlgniku vastuväidete põhistatuse osas (mida vaidlustatud määruses tehtud ei ole), peaks kohus järeldusele jõudmist ka põhjendama. Seega on maakohus eraldi rikkunud ka põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus ongi võlgniku vastuväidete hindamata jätmist pidanud korduvalt oluliseks põhjendamiskohustuse rikkumiseks (TlnRnKm 03.11.2023, 2-236662/32, p 10; TlnRnKm 18.04.2022, 2-21-4127/17, p 32).
11.1.Kuigi vaidlustatud määrus tuleb tühistada ainuüksi seetõttu, et sellest ei nähtu, et kohus oleks võlgniku väidete põhistatust üldse hinnanud, ei oleks ka kohus saanud jõuda järeldusele, nagu võlgniku vastuväited oleksid põhistatud. Võlausaldaja on menetluses läbivalt osutanud võlgniku väidete paljasõnalisusele, formaalsusele, vastuolulisusele ja isegi küünilisusele, samuti võlgniku pahatahtlikkusele. Maakohus viitab vaidlustatud määruses justkui võlgnik olevat viidanud tasaarvestuse tegemisele. Tegelikult ei tugine võlgnik üheski oma menetlusdokumendis tasaarvestusele. Sellele viitab võlausaldaja kui ühele käesoleva menetluse eelselt võlgniku tehtud vastuväitele, seda konkreetselt ümber lükates, viidates sealjuures ka asjakohasele Illinois õigusele. Viimase kohaselt on turunduslepingust ja müügilepingust tulenevad nõuded eriliigilised ja neid ei saa tasaarvestada. Kohus on jätnud võlausaldaja seisukoha täielikult arvestamata ja vastuoluliselt lähtunud sellest, justkui tasaarvestus oleks võlgniku põhistatud vastuväide, mida see olla ei saa.
11.2.Maakohus on ebaõigesti jätnud kaalumata ka võlausaldaja huvid ning isegi, kui kohus oleks seda teinud, siis oleks pidanud kohus järeldusele jõudmist ka põhjendama. Maakohus ei saakski aga käesoleval juhul võlgniku ja võlausaldaja huvisid kaaludes jõuda järeldusele, et ajutist haldurit ei tuleks määrata. Võlgnik on üle antud „firmamatjale“ ning võlgnikust on vara välja viidud. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Nendele asjaoludele ei ole võlgnik vastu vaielnud. Võlgniku tegevuses esinevad lausa kuriteole viitavad tunnused. Ainuüksi seetõttu puuduvad võlgniku huvid, mida ajutise halduri nimetamata jätmisega kaitsta. Seotud isikute huvi vältida võimalikku vastutust selliseks huviks ei kvalifitseeru. Võlausaldajal on väga suur nõue võlgniku vastu. Võlgniku vastuväited on otsitud ja pahausksed. Ehkki võlgniku põhitegevus on olnud võlausaldaja mänguasjade edasimüük, siis eitab võlgnik üleüldse igasuguse kauba saamist. Samuti eitab võlgnik enda kirjavahetusi. Sellise võlgniku kaitset ei saaks eelistada võlausaldaja huvide kaitsele isegi siis, kui eksisteeriks väike võimalus, et võlgnikul võib olla ka mingeid nõudeid võlausaldaja vastu. Lisaks on võlgniku püsiv maksejõuetus käesoleval juhul ilmselge ka ilma võlgniku nõuet arvestamata.
12.Ebaõige on ka maakohtu järeldus Illinois kohtuasja osas. Kohtuvaidluse olemasolu ei näita midagi õigusliku olukorra keerukuse ja vaieldavuse osas. Ajutise halduri nimetamise otsustamisega ei toimu vaidluse lahendamist, vaid kohus hindab, kas põhimõtteliselt võiks võlausaldaja näol olla tegemist võlausaldajaga ja kas põhimõtteliselt võiks võlgnik olla püsivalt maksejõuetu. Võimalike vaidluste lahendamine nõuete kaitsmise etapis toimub alles pärast pankroti väljakuulutamist. Maksejõuetu Eesti ühingu võlgade vaidluste lahendamise õige foorum on Eestis toimuv pankrotimenetlus. Kui võlgnik on püsivalt maksejõuetu, tuleb tema suhtes välja kuulutada pankrot, misjärel muutuvad võlgniku võlausaldajad pankrotivõlausaldajateks ja nõudeid esitatakse pankrotimenetluses. Seda ka siis, kui nõuetele kohaldub välisriigi õigus. Ainuüksi välisriigi õiguse kohaldamine ei saa muuta nõuet ebaselgeks, vastasel juhul muutuks oluliselt selliste ühingute maksejõuetusmenetluse loogika, mh muutuks see pahausklikele võlgnikele lihtsaks vahendiks pankrotimenetluse vältimiseks või selle edasi lükkamiseks. Seejuures ei ole see oht käesoleval juhul vaid teoreetiline – võlgnik ei ole käesoleva määruskaebuse esitamise seisuga esitanud Illinois kohtuvaidluses ühtki sisulist seisukohta, vaid venitab menetlust. 6
2-25-13734 Menetlusosaliste seisukohad
13.Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud võlausaldaja kanda. Võlgnik jääb oma vastuväidete juurde. Menetluse edasine käik
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tuleb vaidlustatud maakohtu määrus tühistada ning saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
16.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt jättis maakohus ajutise halduri nimetamata, tuginedes PankrS § 15 lg 3 p-le 1 põhjusel, et võlgnik vaidles võlausaldaja nõudele vastu ja maakohtu hinnangul tuleks vaidlus nõude üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Maakohus motiveeris oma otsustust sellega, et sedavõrd laiaulatuslik ning detailiderohke vaidlus nii faktide, õiguse kui ka tõendite üle väljub pankrotimenetluse eelmenetluse raamest, sest tegemist on keerukate õiguslike küsimustega, mis rajanevad tuvastamist vajaval välisriigi õigusel. Samuti kinnitas maakohtu hinnangul õigusliku olukorra keerukust ja vaieldavust Illinoisi kohtusse esitatud hagi ja seal toimuv menetlus. Lisaks on maakohus märkinud, et nõustub võlgniku vastuväitega, kuid vaidlustatud määrusest ei nähtu, milliste vastuväidete ja neist tulenevate asjaolude alusel kohus järeldas, et võlgniku vastuväited on põhjendatud. Vaidlustatud määruse põhjendavas osas ei ole maakohus võlgniku vastuväiteid sisuliselt hinnanud. Seega on maakohus vaidlustatud määruse tegemisel oluliselt rikkunud TsMS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatud põhjendamiskohustust.
17.Maakohus on vääralt kohaldanud ka materiaalõigust. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt saab kohus jätta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata üksnes juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Eelnev tähendab, et ajutise halduri nimetamine ei saa sõltuda sellest, kas võlgnik nõuet tunnistab. Pankrotiseaduse kohaselt peab võlausaldaja saama pankrotimenetluse kaudu oma õigusi kaitsta ka siis, kui võlgnik nõuet ei tunnista ja sellele vastu vaidleb. Kehtiva õiguse kohaselt võib võlausaldaja esitada võlgniku suhtes nõude hagimenetluses (esitades hagi) või hagita menetluses (esitades pankrotiavalduse). PankrS § 10 lg-st 1 tulenevalt tuleb võlausaldajal pankrotiavalduse aluseks oleva nõude olemasolu esmalt tõendada ja põhistada võlgniku maksejõuetus. Võlgnikul, juhul kui ta võlausaldaja nõuet ei tunnista, on omakorda õigus nõudele vastu vaielda. Seejuures tuleb kohtul võlgniku vastuväiteid sisuliselt hinnata, selgitamaks välja, kas võlgnik vaidleb nõudele vastu põhjendatult või mitte ja kas vaidlus nõude üle tuleks lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel ajutise halduri nimetamata jätmine sõltub seega eelkõige sellest, mis asjaoludele ja tõenditele võlgnik nõudele vastuvaidlemisel tugineb. Maakohtul tuleb vastavaid asjaolusid ja tõendeid hinnata, hinnates kõiki asjaolusid, mis peavad esinema selleks, et järeldada, et võlgnik on nõudele PankrS § 15 lg 3 p-i 1 tähenduses põhjendatult vastu vaielnud. Samas ei piisa üksnes vastuväidete loetlemisest ja järelduse esitamisest, et vastuväited on põhjendatud, vaid iga vastuväite puhul tuleb ka põhjendada, miks see muudab nõude ebaselgeks. Kogumis tuleb vastuväidete hindamisel kohtul 7
2-25-13734 põhjendada, kas vastuväited muudavad ebaselgeks terve nõude või üksnes osa nõudest. Käesoleval juhul maakohus seda teinud ei ole. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võlgniku vastuväiteid ja esitatud tõendeid sisuliselt hinnata ning oma otsustust seadusele vastavalt ka põhjendada.
18.Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud maakohtu määrus täies ulatuses tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Arvestades seda, et asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei otsusta ringkonnakohus määruskaebusele lisatud uute tõendite asja materjalide juurde võtmist. Võlausaldajal on võimalik esitada vastav taotlus asja uuel läbivaatamisel maakohtus.
19.Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus otsustatakse TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus sõltuvalt asja tulemusest.
20.Kuna ringkonnakohus saadab asja uueks lahendamiseks tagasi maakohtule, ei saa ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.