lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-21352/15

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.01.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-07-21352/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.01.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1407
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2009 Tartu

Tsiviilasja number

2-07-21352

Tsiviilasi

AS EMT hagi Anna Markuse vastu 5734.68 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5732.68 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. juuli 2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anna Markuse apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja):

XXXXXXXXXXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Anna

Markus

(isikukood

Vastustaja (hageja): AS EMT (registrikood 10096159), esindaja Raido Reinsalu Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Viru Maakohtu 23. juuli 2008 otsus täielikult ja saata tsiviilasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil,

siis võidakse menetluses.

kassatsioonkaebus

lahendada

kirjalikus

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.AS EMT esitas maakohtule hagi, milles taotles Anna Markuselt 5 734.68 krooni väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ning kostja 22.04.1998 liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr 9807063873, 9806955131, 9805890170, 9804820328, kokku summas 3 621.85 krooni. Enne hagiavalduse esitamist on kostja hagejale tasunud kokku 212.40 krooni, seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostja põhivõlg 2 867.84 krooni, mis on käesoleva hetkeni tasumata. Kostja võlgneb hagejale kokku 5734.68 krooni, millest põhinõue moodustab 2867.84 krooni ning viivis 2866.84 krooni.
2.Anna Markus hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt ei ole kostja dokumentides märgitud aadressil kunagi elanud ning allkiri liitumislepingul ei kuulu temale.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 23. juuli 2008 otsusega hagi ja mõistis Anna Markuselt AS EMT kasuks välja 5734.68 krooni. Otsuse kohaselt on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus jättis tähelepanuta kostja väite, et allkiri on võltsitud ning et kostja ei ole aadressil XXX XX Narva kunagi elanud. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti. Kostja väide on tõendamata. Seega lähtus kohus poolte vahel sõlmitud lepinguga tekkinud õigustest ja kohustustest. Liitumisleping, mille alusel hageja osutus kostjale teleteenust, oli sõlmitud hageja ja kostja vahel 22.04.1998. Liitumislepingu sõlmimisel teatas A. Markus hageja esindajale postiaadressiks XXX XX Narva ning registreerimisaadressiks XXX XX Narva-Jõesuu. Esimene arve oli kostjale esitatud 30.04.1998, mille alusel makse laekumise tähtaeg oli 20.05.1998. Seega jäi kostja

võlgnevusse 20.05.1998, st. enne 1. juulit 2002, millest tulenevalt tuleb asja lahendamisel võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (edaspidi VÕSRS) §-de 2 ja 11 ning § 12 lg 2 kohaselt kohaldada tsiviilkoodeksit (edaspidi TsK), kuna liitumisleping sõlmiti ja kostja võlg tekkis enne 1. juulit 2002. a. See kehtib vaatamata sellele, et hageja arvestas lepingu järgi viivist ka aja eest pärast

1.juulit 2002 (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-66-05, 3-2-1-78-05). Vastavalt TsK §-le 174 ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhul. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (edaspidi tingimused). Hageja saatis kostjale arved liitumislepingus märgitud aadressil XXX XX Narva. Tingimuste p 4.1.4 kohaselt kostja on kohustatud viivitamatult kirjalikult informeerima EMT-d oma aadressi muutumisest koos uue aadressi äramärkimisega. Tingimuste p 4.2 järgi juhul, kui abonent ei ole teatanud EMT-le kirjalikult oma aadressi muutumisest, siis loetakse abonendi poolt antud andmete järgi EMT poolt edastatud teave, saadetud arved, võlanõuded jm abonendi poolt kättesaaduks. Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Sellest tulenevalt tuleb lugeda, et arved, mis saadetud aadressile XXX XX , kostja poolt kättesaaduks. Tingimuste p 7.6 kohaselt arvete mitte kättesaamine ei vabasta abonenti osutatud teenuste eest tähtajalise tasumise kohustusest. Kui abonendile ei ole saabunud jooksval kuul eelmise arveldusperioodi arvet EMT teenuste kasutamise eest, on tal võimalik saada infot tasumisele kuuluva summa kohta EMT ametlikul tööajal infotelefonist. Seega arvete mittesaamine ei vabastanud kostjat tasumise kohustusest. Kostja põhivõlg hagi esitamise seisuga moodustab 2 867.84 krooni. Tingimuste p 7.5 kohaselt EMT saadab abonendile arve tema telefoninumbrile osutatud teenuste ja/või tasumisele kuuluvate muude maksete kohta. Maksed peavad olema laekunud EMT arvele 20 kalendripäeva jooksul alates arve koostamise kuupäevast, st maksetähtajaks. Tingimuste p 7.7 kohaselt EMT-l on õigus nõuda abonendilt viivist arvete tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte vähem kui kuuskümmend Eesti krooni kuus abonendi iga telefoninumbri eest. Vastavalt TsK § 190 lg kohustiste täitmist võidakse vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 192 kohaselt kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. TsK § 231 lg 1 järgi rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 29.05.2007. Kostja on olnud viivituses 3158 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 45 285.72 krooni. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Viivise arvestus: 0,5% päevas x 2 867.84 krooni = 14.34 krooni/päevas, 14.34 krooni x 3158 päeva = 45 285.72 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades silmas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut, on hageja vähendanud viivise summat kuni 2 866.84 kroonini. Seega võlgneb kostja hagejale 5734.68 krooni, millest põhinõue moodustab 2867.84 krooni ning viivis 2866.84 krooni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Anna Markus taotleb apellatsioonkaebuses Viru Maakohtu 23. juuli 2008 otsuse tühistamist ning asjas menetluse lõpetamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole A. Markus sõlminud 22.04.1998 vastustajaga liitumislepingut teleteenuse osutamiseks. Lepingu sõlmis keegi, kes ebaseaduslikult kasutas A. Markuse kadunud passi K 0584260. A. Markus ei ole kunagi kasutanud vastustaja teleteenust, tal on püsileping Narva-Jõesuu OÜ-ga Juri Andrejev. Ebaõige on väide, et A. Markus ei teavitanud vastustajat kirjalikult aadressi vahetamisest. A. Markus ei ole kunagi elanud aadressil XXX XX Narva, vaid elab alates 21.01.1981 aadressil XXX XX Narva-Jõesuu. Kuna kohus arutas asja kirjalikus menetluses, ei saanud A. Markus esitada kohtule omapoolseid vastuväiteid ja tõendeid.
5.AS EMT vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu 23. juuli 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Väär on seisukoht, et apellant ei ole vastustajaga 22.04.1998 liitumislepingut teleteenuse osutamiseks sõlminud ega vastustaja teleteenust kasutanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Viru Maakohtu 23. juuli 2008 otsus tuleb tühistada täielikult ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Maakohus on lahendanud asja TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. TsMS § 403 lg 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendab kohtunik. Seega on TsMS § 403 lg 1 järgi kirjalikus menetluses asja lahendamise eelduseks poolte nõusolek. Asja materjalidest nähtub, et üksnes hageja on teinud kohtule ettepaneku lahendada asi kirjalikus menetluses (t.l 44). Kostja ei ole kohtule vastavat nõusolekut andnud, vaid on esitanud hagile üksnes vastuse, mille kohaselt „dokumendid, mis te olete mulle saatnud, ei puutu minusse, sest nendes on märgitud vale aadress, ma pole kunagi seal elanud ja ei ela. Allkiri pole ka minu oma“. Samuti pole kohus teinud määrust, millest nähtuks avalduste ja dokumentide esitamise tähtaeg, otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ning asja lahendav kohtunik, ega edastanud seda menetlusosalistele. Seetõttu on põhjendatud apellandi väide, et tal puudus võimalus esitada kohtule omapoolseid vastuväiteid ja tõendeid. Sellega on maakohus oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet, mis on TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata esimese astme kohtu otsuse tühistamise ja asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmise aluseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kostjale anda võimalus esitada omapoolseid vastuväiteid ja tõendeid hageja nõudele. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada sedagi, et TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi võib kohus teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid,

kuivõrd TsMS §-de 348 ja 351 kohaselt on kohtu kohustuseks selgitada välja kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud.

8.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja