Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 16.01.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-08-26825 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finantsi hagi Elena Lobjaku vastu 2968,80 krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1484,90 krooni. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ Aktiva Finants ( reg.nr 10746479, asukoht Tallinn, Jõe 3), hageja esindaja Reeli Lind, kostja Elena Lobjak ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxx xxxx xx-xx), kostja esindaja vandeadvokaat Eve Jundas Kohtuistungi toimumise aeg 17.12.2008 Resolutsioon Jätta OÜ Aktiva Finantsi hagi Elena Lobjaku vastu 2968,80 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulud jätta OÜ Aktiva Finantsi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Elisa Eesti AS (endised ärinimed Radiolinja AS, Elisa Mobiilsideteenused AS) sõlmis kostjaga liitumislepingu nr 225818 05.12.2000, mille alusel kohustus pakkuma kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas hageja poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostja kasutas esitatud arvete ulatuses kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevat Eurotelefon 256 kasutamise eeskirju. Kostja kohustused on loetletud eeskirjade peatükis IV – ärakiri Eurotelefon 256 kasutamise eeskirjadest. Vastavalt lepingule ja eeskirjadele kohustus kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60.- kr. Teenuse osutaja lõpetas Eurotelefon 256 kasutamise eeskirjade p 7.3 kohaselt kostjaga mobiilsideteenuste lepingu ning saatis kostjale lepingujärgsel aadressil lepingu lõpetamise teate ning lõpparve. Kostja ei reageerinud Elisa Eesti AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Elisa Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Samuti väljastati kostjale nõude loovutamise teade. Elisa Eesti AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 1484,90 kr, millele lisanduvad viivised. Hageja väljastas kostjale võlgnevuse tasumise kohustamiseks võlateatise ja pretensiooni, kuid vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma kohustusi täitnud ja nõuet rahuldanud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: põhivõlgnevus 1484,90 kr; viivised summas 1483,90 kr. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivisearvestus järgmine: 1484,90 kr x viivitatud päevade arv 2854 (18.01.2001 – 21.12.2007)= 21 083,46 kr. Hageja on arvestanud viiviseid alates esimese maksmata jäänud arve tähtajast 18.01.2001 kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 1483,90 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja R.Lind palub TsK §-de 173 lg 1; 174, 191 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võlgnevuse 1484,90 kr, viivised 1483,90 kr. Kostja vastuväited
Kostja vaidleb hagile vastu. Pärast esimese arve saamist pöördus kostja Radiolinja Rapla osakonda, paludes selgitada, millistest teenustest arve koosneb. Radiolinja nõutud selgitusi ja täpsustusi ei esitanud. 2001.a jaanuaris pöördus kostja veel Radiolinja Rapla osakonda, kuid selgitused jäid saamata. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. TsK § 173 lg 1 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 191 lg 1 sätestab, et leppetrahviks loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid liitumislepingu nr 225818 05.12.2000, mille alusel kohustus pakkuma kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja võtab omaks, et ta sai arved, kuid keeldus neid tasumast, kuna korduvalt Radiolinja Eesti AS keeldus talle esitamast kõneeristusi. Kostja soovis kontrollida arvete õigsust. 04.01.2001 arvest nähtub, et kasutatud teenuste maksumus on 903,90 kr. Kõnede alajaotusest on näha, et kõnede arv on 235. 04.02.2001 arvest nähtub, et kasutatu teenuste maksumus on 501.- kr. Kõnede arv on 157. 04.03.2001 ja 04.04.2001 arvetest nähtub, et tasumata on kuumaksed. Kostja väidab, et ta ei ole kasutanud Radiolinja Eesti AS-i teenuseid sellises mahus nagu arved näitavad. Hageja esindaja sõnade kohaselt kõneeristusi enam esitada võimalik ei ole, kuna neid ei ole alles. Seega ei ole kohtuistungil enam võimalik kontrollida, kas kostja reaalselt kasutas teenuseid arvetel esitatud mahus. Kohus leiab, et kõnede arv on tavapäratu. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ning § 146 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. 2001.a kehtinud TsÜS § 113 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1.juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1.07.2002. Seega hagi kostja vastu võis esitada kuni 30.06.2005. Kohus leiab, et hagi on aegunud. Samuti leiab kohus, et TsÜS § 146 lg 4 kohaldamisele ei kuulu, kuna kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et kostja oleks oma kohustusi tahtlikult rikkunud. Radiolinja Eesti AS ega hageja ei ole esitanud kostjale arvete õigsuse kontrollimiseks kõneeristusi. Kohus leiab, et kostja ei ole jätnud arveid pahatahtlikult maksmata, temalt võeti ära võimalus arvete õigsust kontrollida. Ka kohtul ei ole võimalik ilma kõneeristusteta kasutatud teenuste mahtu hinnata. Radiolinja Eesti AS ja kostja vahel on tekkinud probleem jäänud õigeaegselt lahendamata ning 30.06.2008 seisuga on hagi aegunud.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele hageja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.