Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 16.01.2009 Tallinn Tsiviilasja number
2-08-64268
Tsiviilasi
B AS hagi M R, TP ja SN (Š) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BAS (rk: xxx; asukoht: xxx) Hageja esindaja: A Rjabova (aadress: xxx) Kostja 1: M R(ik: xxx; elukoht: xxx) Kostja 2: TP (ik: xxx; elukoht: xxx) Kostja 3: SN (Š) (ik: xxx; elukoht: xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg 07.01.2009
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja ja kostja M R(edaspidi Kostja 1) sõlmisid 01.03.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0700350/15k, mille kohaselt laenas hageja kostjale 79 434,03 krooni intressiga 24,93 % aastas. Lepingule kohaldatakse krediidilepingute üldtingimusi S. Hageja sõlmis kostjate TP (Kostja 2) ja SN (Kostja 3) 01.03.2007 käenduslepingud laenulepingu täitmise tagamiseks. Hageja hoiatas kostjaid lepingu ülesütlemisest 06.05.2008 saadetud kirjaga. Hageja ütles 05.06.208 laenulepingu üles, sest kostjad ei täitnud lepingut tähtaegselt. Kostjad ei teinud pärast lepingu ülesütlemist tagasimakseid, põhivõla suuruseks on 78 267,08 krooni, tasumata intress 15 960,75 krooni, leppetrahv lepingu rikkumise eest 15 653,42 krooni, mis moodustab 20 % laenusummast. Kostja esitas hagejale 13.11.2007 taotluse maksepäeva muutmise kohta, mille hageja ka ette valmistas. Lepingu muutmise teenustasu on 150 krooni. Hageja tegi kulutusi võla sissenõudmiseks summas 1800 krooni. Lepingu ülesütlemise ajaks olid kostjad viivitanud nõude täitmisega summas 22,34 krooni. Pärast lepingu ülesütlemist on kostjad viivitanud lepingu täitmisega ja hagi esitamise seisuga on viivise suuruseks 6092,59 krooni.
Kostja 1 tunnistab oma vastuväites hagi, kuid palub leida kompromiss, võimalus vähendada summat ja teha maksegraafik, sest ta viibib lapsehoolduspuhkusel. Kostja 3 tunnistab enda vastuesitatud nõuet kohtuistungil. Kostja 2 ei ole kohtule vastanud.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostjad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjad 1 ja 3 võtsid hagi kohtuistungil õigeks. TsMS § 440 lg 1järgi rahuldab kohus hagi, kui kostjad võtavad hagi õigeks. Kostja 2 ei ole kohtule vastanud, seega ei saa lugeda, et ta on hagi õigeks võtnud. Kohtule esitatud 01.03.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0700350/15k järgi laenas hageja kostjale 1 79 434,03 krooni intressiga 24,93 % aastas. Kostja 1 esitatud vastuväidetest nähtub, et ta on saanud krediidisummana kätte väiksema summa, kui lepingus näidatud. Kohus leiab, et lepingu p „Krediidisumma ülekandmine“ nähtub, et kostjale 1 on üle kantud lepingu punktis „Krediidisumma“ näidatud 79434,03 kroonis väiksem summa seetõttu, et krediidisumma on tasaarvestatud kostja 1 poolt varasemalt võetud kohustusega hageja ees. Seega on hageja nõue põhinõude osas põhjendatud. VÕS § 402 järgi on kostjal kohustus tarbijakrediidilepingu järgi saadud raha tagasi maksta. Kohtule esitatud hageja 10.03.2008, 17.04.2008 ja 06.05.2008 kirjadest nähtub, et hageja andis kostjatele täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kirjad on väljastatud kostjate lepingus näidatud aadressidel, seega võib eeldada, et nad on teadlikud nõude olemasolust. Kostjatele saadetud 05.06.2008 kirjaga on leping ülesöeldud. Hageja on täitnud VÕS § 416 lg 2 sätestatud kohustuse täiendava tähtaja andmiseks ja läbirääkimiste pidamiseks. VÕS § 108 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjatelt rahalise kohustuse täitmist. Kostjad ei ole vaidlustanud asjaolu, et krediidisumma on tagastamata. Tagastamata krediidisumma suurus on hagiavalduse kohaselt 78 267,08 krooni. Tarbijakrediidilepingu lisaks olevates tüüptingimuste p 2.1 ja 5.3 järgi on pooled kokku leppinud intressi suuruse 24,93 % aastas. Lepingu ülesütlemise ajaks kogunenud intressi summaks on hagiavalduse kohaselt 15 960,75 krooni. Kostjad ei ole vaidlustanud intresside suurust.
Tüüptingimuste p 6.3 järgi on hagejal õigus nõuda kostjatelt lepingu rikkumisel leppetrahvi kuni 20 % krediidisummalt, mis on 15 653,42 krooni. VÕS § 158 lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma leppetrahvi tasumist. Kostjad ei ole leppetrahvi suurust vaidlustanud. Hageja on teinud võla sissenõudmiseks kultusi, teavitanud kostjaid võlgnevuse olemasolust. Hageja hinnakirja kohaselt ja tüüptingimuste p 6.6 järgi on kostjad kohustatud hüvitama võlgnevuse sissenõudmisega tekitatud kulud. Hagiavalduse ja kohtule esitatud hageja hinnakirja järgi on võla sissenõudmise kulud kokku 1800 krooni. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja ette valmistanud ka maksekuupäeva muutmise, mis jäi kostja tegevuse tõttu sooritamata. Hageja hinnakirja järgi on taotluse läbivaatamise tasu 150 krooni. Hagejal on VÕS § 113 ja VÕS § 415 lg 1 alusel õigus nõuda viivises sissenõudmist vastavalt lepingus kokku lepitud intressimäärale. Lepingu ülesütlemise ajaks oli viivise suuruseks 22,34 krooni. Hageja arvestab pärast lepingu lõpetamist viivist tagastamata krediidisummalt ja võla sissenõudmise kuludelt kogusummas 80 067,08 krooni. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 6092,59 krooni. TsMS § 367 alusel on hagejal õigus nõuda kostjatelt viivise tasumist kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Kosjad 2 ja 3 vastutavad hageja ees kostja 1 tasumata võlgnevuse eest VÕS § 142 lg 1 ja käenduslepingu alusel. VÕS § 145 lg 1 järgi on käendajate vastutus solidaarne põhivõlgnikuga. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.