Tsiviilasi nr 2-07-11590
Kohus Kohtukoosseis
Tartu Maakohus Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. jaanuar 2009. a Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-11590
Tsiviilasi AS EMT hagi M.V. vastu 3 985,64 krooni väljamõistmiseks 1 993,32 krooni Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende • hageja AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16, esindajad 19095 Tallinn); • hageja esindaja Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS; asukoht Rävala pst 5, 10143 Tallinn); • kostja M.V. • kostja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ann Saar (Advokaadibüroo Ann Saar; asukoht Oru 4, 51005 Tartu). Kohtuistungi toimumise aeg 16. detsember 2008. a kohtuistungisekretär Sigrid Huik Protokollija
Jätta rahuldamata AS EMT hagi M.V. vastu 3 985,64 krooni väljamõistmiseks nõude aegumise tõttu. Otsus saata menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud AS EMT kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist ( lg 6).
kinnitavad veelkord asjaolu, et hageja on kasutanud oma menetlusõigusi pahauskselt, kui sõlmis kohtuväliselt läbi sotsiaalabi töötaja kostjaga kompromissi ajal, kui hagejale oli teada, et kohtuistung lükati edasi ja kostjale määrati riigi õigusabi korras esindaja. Sotsiaalkonsultandi kirjast (tl 115) nähtuvalt oli hagejale juba 15.05.2007. a seisuga teada, et kostja on iseseisvalt toimetulematu isik, kelle asju ajab seetõttu MTÜ Iseseisev Elu. Hageja väitel said nad samaks ajaks enda kätte ka kostja avalduse kompromissi sõlmimiseks (tl 114). Samas jättis hageja võimalikust kokkuleppe sõlmimisest kohtu 18.05.2007. a faksi saates teavitamata, taotledes 21.05.2007. a kohtuistungil hagi läbivaatamist hageja kohalolekuta ja nõude rahuldamist (tl 38-40). Kuna 23.05.2007. a kompromissi sõlmides oli hagejale teada, et kohus oli 21.05.2007. a otsustanud anda kostjale riigi õigusabi, on hageja kasutanud tehingu sõlmimisel oma positsiooni ebaausalt ära, mistõttu on tehingu sõlmimine toimunud heade kommete vastaselt.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi aegumise kohaldamisega tuleb menetluskulud tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 jätta hageja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.