Tartu Maakohus Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. jaanuar 2009. a Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-11590
Tsiviilasi AS EMT hagi M.V. vastu 3 985,64 krooni väljamõistmiseks 1 993,32 krooni Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende • hageja AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16, esindajad 19095 Tallinn); • hageja esindaja Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS; asukoht Rävala pst 5, 10143 Tallinn); • kostja M.V. • kostja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ann Saar (Advokaadibüroo Ann Saar; asukoht Oru 4, 51005 Tartu). Kohtuistungi toimumise aeg 16. detsember 2008. a kohtuistungisekretär Sigrid Huik Protokollija
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata AS EMT hagi M.V. vastu 3 985,64 krooni väljamõistmiseks nõude aegumise tõttu. Otsus saata menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud AS EMT kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.26.03.2007. a esitas AS EMT (hageja) Tartu Maakohtusse hagi M.V. (kostja) vastu 17.07.2002. a sõlmitud liitumislepingu alusel hageja poolt kostjale osutatud teleteenuse võlgnevuse nõudes, kogusummas 3 985,64 krooni (põhinõue 1 993,32 krooni ja viivise nõue 1 992,32 krooni). Hageja palub hagiavalduse rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 3 985,64 krooni. Menetluskulud – riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 799,52 krooni – palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja esitas 10.04.2007. a kirjaliku vastuse, mille kohaselt jäi 2002. a juuni kuus tema käekott Tartu bussijaama pingi peale järelevalveta. Tagasi tulles oli kott, mille sees oli hagejaga sõlmitud leping, kadunud.
3.21.05.2007. a toimunud kohtuistungile hageja esindaja ei ilmunud, taotledes 18.05.2007. a kohtule saadetud faksis asja läbivaatamist ilma hageja esindaja osavõtuta. Kohtuistungil soovis kostja menetlusabi korras advokaadi määramist.
4.Samal kuupäeval koostatud kohtumäärusega anti kostjale tsiviilasjas nr 2-07-11590 riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Istungisekretär teavitas hageja esindajat eelistungi edasilükkumisest ja sellest, et kostjale määrati anda riigi õigusabi. Eesti Advokaatuur sai kohtumääruse kätte 24.05.2007. a, vastates 30.05.2007. a kohtule, et kostjale osutab riigi õigusabi Advokaadibüroo Ann Saar. 31.05.2007. a teatas vandeadvokaat Ann Saar, et on Eesti Advokatuurilt saadud ülesande riigi õigusabi korras kostja esindamiseks vastu võtnud, peale mida helistas istungisekretär kostjale ja teavitas kostjat teda nõustavast advokaadist.
5.05.06.2007. a taotles hageja esindaja kohtult kompromissi kinnitamist, menetluse lõpetamist ja poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, esitades kohtule poolte vahel 23.05.2007. a sõlmitud kompromissi.
6.Kostja esindaja leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lõike 3 alusel ei kuulu kompromiss kinnitamisele, kuna see on vastuolus heade kommetega, sest kompromiss on sõlmitud ajal, mil kostja ei olnud veel õigusabi saanud ja kuivõrd on tegemist aegunud nõudega, ei vasta kompromiss kliendi huvidele. Kostja esindaja arvas, et hageja esindaja kasutas ära kostja teadmatust kompromissi sõlmimisel ja hea usu põhimõtte vastaselt kallutas kostjat kahjulikku kompromissi sõlmima.
7.Kohus luges 15.02.2008. a määrusega poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu heade kommetega vastuolus olevaks, jättis kompromissi kinnitamata, menetluse lõpetamata ning jätkas tsiviilasja menetlust.
8.Hageja esitas ülalnimetatud määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 13.05.2008. a määrusega rahuldamata ja Tartu Maakohtu 15.02.2008. a määruse muutmata.
9.16.12.2008. a toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja kompromissi kinnitamise taotluse juurde. Esindaja selgituse kohaselt saadi kostja avaldus kompromissi sõlmimiseks ja sotsiaalkonsultandi kiri 15.05.2007. a, seega enne 21.05.2007. a kohtuistungit ja riigi õigusabi määramist. Kostja ega sotsiaalkonsultant ei taotlenud aegumise kohaldamist. Uued tõendid kinnitavad, et hageja ei olnud kompromissi sõlmides pahatahtlik. Kompromissilepingu aegumistähtaeg ei ole veel saabunud. Hageja palub kinnitada kompromiss, lõpetada menetlus ja tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja esindaja taotleb käesolevas tsiviilasjas aegumise kohaldamist, olles jätkuvalt seisukohal, et kompromiss on vastuolus heade kommetega ega kuulu seetõttu kinnitamisele. Esindaja selgituse kohaselt ei ole sotsiaalabi töötajal juriidilist haridust, et selgitada kostjale tema õigust esitada kohtule taotlus aegumise kohaldamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Hageja taotluse kohta – lõpetada menetlus kompromissi kinnitamisega – märgib kohus järgmist. Kohus on jätkuvalt samal seisukohal, et poolte vahel 23.05.2007. a sõlmitud kompromissileping ei kuulu kinnitamisele vastuolu tõttu heade kommetega. Tartu Ringkonnakohus on 13.05.2008. a määrusega jätnud Tartu Maakohtu 15.02.2008. a määruse, millega jäeti kompromiss kinnitamata ja menetlus lõpetamata, muutmata. 07.10.2008. a kohtuistungil esitatud tõendid (tl 114, 115)
kinnitavad veelkord asjaolu, et hageja on kasutanud oma menetlusõigusi pahauskselt, kui sõlmis kohtuväliselt läbi sotsiaalabi töötaja kostjaga kompromissi ajal, kui hagejale oli teada, et kohtuistung lükati edasi ja kostjale määrati riigi õigusabi korras esindaja. Sotsiaalkonsultandi kirjast (tl 115) nähtuvalt oli hagejale juba 15.05.2007. a seisuga teada, et kostja on iseseisvalt toimetulematu isik, kelle asju ajab seetõttu MTÜ Iseseisev Elu. Hageja väitel said nad samaks ajaks enda kätte ka kostja avalduse kompromissi sõlmimiseks (tl 114). Samas jättis hageja võimalikust kokkuleppe sõlmimisest kohtu 18.05.2007. a faksi saates teavitamata, taotledes 21.05.2007. a kohtuistungil hagi läbivaatamist hageja kohalolekuta ja nõude rahuldamist (tl 38-40). Kuna 23.05.2007. a kompromissi sõlmides oli hagejale teada, et kohus oli 21.05.2007. a otsustanud anda kostjale riigi õigusabi, on hageja kasutanud tehingu sõlmimisel oma positsiooni ebaausalt ära, mistõttu on tehingu sõlmimine toimunud heade kommete vastaselt.
2.Kohtul tuleb esitatud hagi osas lahendada hagi aegumise kohaldamine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud hagi aegumise kohaldamist. Vastavalt TsÜS § 142 lõikele 1 nõudeõigus aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Toimiku materjalide kohaselt (tl 8-9) on hageja ja kostja sõlminud 17.07.2002. a mobiilsideteenuste kasutamiseks liitumislepingu, mille lisaks on ka EMT teenuste kasutamise üldtingimused (tl 14-18). Viidatud teenuste kasutamise tingimuste punktide 8.1 jj kohaselt pidi kostja tasuma mobiilsideteenuste kasutamise eest talle esitatavate arvete alusel. Liitumislepingus kokku lepitud mobiilsideteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt on kolm aastat. Kohus on seisukohal, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lõiget 1 ja lõike 3 teist lauset. TsÜS § 147 lõike 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lõike 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Toimiku materjalide kohaselt (tl 11-13) esitati kostjale arveid 23.07.2002. a, 31.07.2002. a ja 31.08.2002. a. Viimase arve tasumise tähtaeg oli 20.09.2002. a. Seega algas liitumislepingus kokku lepitud mobiilsideteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lõike 3 teise lause alusel 2002. a lõppemisest. Kuna nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lõike 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, algas hageja liitumislepingust tuleneva mobiilsideteenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 01.01.2003. a kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lõiget 1 arvestades 31.12.2005. a kell 24.00. Käesolevas asjas on hagi maakohtule esitatud 26.03.2007. a, seega pärast nõude aegumist, mil kohustatud isik (kostja) võib keelduda oma kohustuse täitmisest. Lisaks on pooled eelnevalt viidatud EMT teenuste kasutamise üldtingimuste kohaselt (punktis 8.10) kokku leppinud ka viivises (0,15 % kalendripäevas maksetähtpäevaks tasumata summast). Hageja on esitanud kohtule nõude kostjalt viiviste summas 1 992,32 krooni väljamõistmiseks. Viivise korral on praegusel juhul tegemist korduvate kohustustega, sest kostjal tekib kohustus tasuda viivist iga viivitatud kalendripäeva eest. Seega tuleb kohaldada TsÜS § 154 ja viivise nõude aegumistähtaeg algab samuti 01.01.2003. a kell 00.00 ning lõpeb TsÜS § 146 lõike 1 järgi 31.12.2005. a kell 24.00.
3.Kuivõrd kõrvalkohustusest tulenev nõue on aegunud samal ajal põhikohustusest tuleneva nõudega ning kohustatud isik on taotlenud aegumise kohaldamist, jätab kohus AS EMT hagi M.V. vastu 3 985,64 krooni väljamõistmiseks rahuldamata nõude aegumise tõttu.
4.Kohus peab vajalikuks märkida, et TsÜS § 86 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. Tulenevalt TsÜS § 84 lõikest 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ja tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna hageja on saanud kostjalt tühise tehingu alusel 800 krooni (tl 74 pöördel, tl 81 pöördel), on kostjal õigus nõuda hagejalt 800 krooni tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi aegumise kohaldamisega tuleb menetluskulud tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 jätta hageja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.